Kui naine arvestab rohkem lapsega, kui oma mehe-soovidega, siis on ta ülihaige, kibestunud ja peaks ravile minema. Õige naine on ikka see, kes hoolib eelkõige oma hargivahest. Tal lihtsalt PEAB mees olema, saagu siis lapsega mis iganes. Kui üks suhe otsa saab, siis tuleb tormata kohe järgmist otsima. Pole aega muidugi vaadatagi, kelle otsa komistas. Ega muidu need suhted nii kiiresti otsa ei saa.

Ja sina siis oled see mutt, kes täpselt teab mida KÕIK lapsed soovivad? Sinu lapsed võib olla küll, kibestunud inimese lapsed kipuvad ka ise kergelt imelikud olema. Aga kohe kindlasti mitte KÕIK lapsed.

Siin ei ole ju juttu, et naine vahetab mehi nagu sokke, aga kui ikkagi leitakse enda kõrvale sobiv inimene ja uus armastus, siis on kõik rahul, sh lapsed. Muide, isegi eksmees võib olla rahul, nii nagu ka naine võib olla rahul, kui eksmees leiab uue armastuse. Aga see muidugi on selliste kibestunud muttide jaoks kõrgem matemaatika. Ärge kujutage ette, et KÕIK inimesed on teietaolised kibestunud mutid. Absoluutselt ei imesta, miks teid maha jäeti.

exmees muidugi rahul kui laste ema ripakile pole jäänud. Saab ju osa lapsekasvatamiskulusid nähtamatult ja sujuvalt exnaise uue mehe kraesse lükata. Lastega tegelemise teenus uues mehe poolt tuleb ju ka tasuta kätte ex mehele.

Kas sul on tõesti lapse päris isaga suhted nii lootusetult tuksis, et ei anna asju korda lappida? Sellega ei pea kiirustama.
Selle nimel peaks töötama ja vaeva nägema! Lapsele on kasulik kui päris emme ja issi on koos!

to loomulikult 17. juuli 2012, kl 15.08
Ja sina siis oled see mutt, kes täpselt teab mida KÕIK lapsed soovivad? Sinu lapsed võib olla küll, kibestunud inimese lapsed kipuvad ka ise kergelt imelikud olema. Aga kohe kindlasti mitte KÕIK lapsed.

Jah, kahjuks ma tean, mida need lapsed arvavad - puutun nendega igapäevaselt kokku. Ja kuulen, kui kibestunud nad on oma elu pärast, eelkõige emade pärast, kes meestejahti lapsest tähtsamaks peavad. Laps on isegi õnnetu,et jäi isast ilma - nüüd veel ema ka tegeleb tema ja ta mure asemel oma jorssidega ja räägib, et tal olevat ikkagi ka oma elu (lapse ütlus, muide). Aga emadega räägi või ära räägi - suhtumine on just selline, nagu sinul. Ei ole sooja ega külma lapse tunnetest ja enamus on surmkindlad (ei tea, mille põhjal), et ei TEMA lapsele see uus mees küll halvasti ei mõju. Teistes peredes võib sellist asja ehk ette tulla,aga TEMAL - ei iial!

Aga tänan sind minu pärast muretsemast - ainult et selleks ei ole põhjust. Olen abielus oma laste isaga ja lapsed kasvavad perekonnas.

Sul ilmselt on siis paranoia kujunenud, laiendad oma probleemsetelt lastelt saadud kogemusi kõigi laste peale. Noh mis teha, seda ikka juhtub. Samasugused on ka nt krimaaluurijad jms ametite esindajad, pidev paranoia, lihtsalt käib tööga kaasas.

Eks anname andeks, normaalsed inimesed said vähemalt aru, millega sinu puhul tegemist on.

Minu pärast muide ei pea muretsema, ka abielus ja lapsed ühe mehega, mis siis et ise lahutatud perekonnast pärit. Ja kasuisaga suhtlen ka nüüd, aastaid pärast ema surma. SINA proovi oma paranoidest üle saada ja ükskord juba aru saada, et SINA ei ole mingisugune ütleja, kuidas KÕIK maailma lapsed ennast tunnevad. Pigem mine ja otsi abi, selgelt on sul psühholoogilised probleemid, see aga ei mõju ka füüsilisele tervisele hästi, rääkimata kaaskodanike vaimsest tervisest.

No mis ma ütlesin! Ikka on probleemid teistes peredes ja teistel lastel. Ja need, kes neid probleeme näevad, on ise ka probleemsed! Ja loomulikult ei tea need inimesed mitte midagi.
Tubli, kullake!

Kui sinu peres, to loomulikult 19. juuli 2012, kl 13.29, kõik korras on, siis milleks siin laamendad ja sappi pritsid?
Või ikka karjub see, kel king kusagilt pigistab?

Issand, siin on mingid hullud koos. Elu peab ikka edasi minema, uus mees on ju väga positiivne muutus elus :)

Hullud muidugi! Eluga edasiminek saab ju tähendada ainult meeste jahtimist. Sest elu mõte on ju omada (kasvõi mingisugust) meest ja kasvõi mingiks ajaks.
Hullud, kes teisiti elavad! Mis siis muud saab elus olulist olla?

Sest sattusin juhuslikult lugema ja selliste kibestunud inimeste väited panid ikka kulmu kergitama. Ma loodan väga, et need vaprad ja toredad üksikemad mõne sellise mutikese sisistamist tähele ei pane. Selgelt on ju diagnoosiga inimene.

Mul on ka küsimus, miks selline kodanik "loomulikult" siin sisisemas siis käib?

optimist Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga sa pane laps lastekodusse, ütle talle, et sa i
> kkagi ei sobi emarolli, sulle on võõrad mehed täht
> samad, luba talle, et korra kuus käid vaatamas ted
> a, ja siis võid iga nädal uue mehega koju tulla. S
> a ju sellest ikka saad aru, et mitte ükski mees ei
> hakka iialgi sinu ex-mehe last armastama!

See polegi nii irooniline mõte. Kui juba elati oma elu keeruliseks, tuleb kibedat suppi helpida. Mehevõtt pole tutiraputus, see tuleb teha kooskõlas lapsega, sest muidu hävitad lapse närvid ja maailma täiesti ära. Kes käskis üksikemaks hakata, kannatanud ära.

See, kes ei aja mehi taga, on kibestunud ja diagnoosiga:) Ja kui ta julgeb veel oma arvamust avaldada, siis ta sisiseb. Sest kui arvamus ei ühti nende lõdva püksikummiga tibide omaga, siis on kirjutaja hull vanamutt. "Vaprad ja toredad üksikemad" loomulikult selliste arvamustega ei arvesta - neil sabaalune sügeleb ja lapsest (veel enam tema tunnetest)ei sooja ei külma.
Aga sulle, on ikka lodevaid emmesid 28. juuli 2012, kl 01.29, sügav kummardus elutervete mõtete avaldamise eest! Tõepoolest - kui mehevalu nii suur, siis pole tarvis lapsi teha. Lastagu rahus mehevalus mööda ilma ringi ja aetagu mehi taga. Vähem õnnetuid lapsi sel juhul!

Kui ma enne ei teadnud, millised on frigiidsed naisterahvad, siis nüüd on SELGE PILT!!!! Ega, see, et naisel laps on ei tähenda, et ta ainult emme peaks olema. Naine on ikka naine. Teemaalgatajast teate teie vigisejad ju üsna vähe, niiet ei ole erilist põhjust teda sõimata ja solvata. Muidugi kodu ei pea olema trahter, kust mehed läbi käivad, aga kui naine leiab inimese, kes sobib, miks mitte proovida teda tutvustada ka lapsele. Kui kõik osapooled omavahel hästi läbi saavad, siis on ju loomulik ka kooselu.Aga need nupust nikastanud külamutid siin, sellest lihtsast ja loogilisest asjade käigust aru ju ei saa....

Naine ei pea olema meeste tühjendusmadrats. Kui on juba laps, peab seda hoolikamalt valima ja lapsele uue onu tutvustamine on viimaseid etappe sobivuse vaatamisel. Kas endal pole imelik, kui laps peab pidevalt voorivaid uusi onusid nägema ja vaatama, mis emal viga on, isa põgenes juba ema juurest ära ja mingid uued onud käivad öösel kui päeval külas, imelikud hääled ja ema on lapsele tõrges?

Hakka oma jalgevahet kontrollima, on suur vahe olla sündsalt uut elu alustav üksikema, või tiirane ja ülelinna kuulsusega seksinälgas emane.

ah, ärge püüdkegi siinsetele haigetele kodanikele meelepärased olla. Nad on kas a) oma haiges ja jõledas elus kinni ja arvavad, et teised peavad ka olema.
b) nad on vaimuhaiged.
Sest ühes teemas peab üksikema hoiduma meestest ja kandma burkat, kuni laps täisealine. Järgmises teemas kirutakse, et miks kasvatakse last isata ja räägitakse, kuidas laps vajab meeseeskuju. Ülejärgmises teemas aga, et miks ei valitud õiget meest, kes oleks elulõpuni truu ja maha ei sureks. Siis aga mõnitatakse neid, kes pole 35. aastaselt veel last saanud, sest laps tuleb valmis teha 20 aastaselt. Ja pole ju vahet, et 20 aastane rumal tüdruku tirts võib lapse teha ka vale mehega. Seega ärge muretsega- polegi võimalik eesti ühiskonnale meelejärgi olla.

Jaga meiega oma staatusest. Kui oled õnnelikus abielus, siis väga õel on seda teistele, kellel niimoodi vedanud pole, nina alla hõõruda. Kui aga oled õnnetus, siis paras. Kui ise oled frigiidne ja arvad, et mees on rahul sellega, siis ära ehmata, kui ta siiski üks hetk läinud on ja täiustad üksikemade ridasid. Vajadus seksi järgi on täiesti normaalne ka naiste puhul ja mingid puritaanidest vanamemmed, kes ristivad sellised naised kõigi heade sõnadega... no tore, te olete välja surev liik. Tunded on head ja vajalikud, kuid tundeid on erinevaid. Aga siinsed tatipritsid kuuluvad tõenäoliselt sellese rühma, mida seal Tv3 Kadri Kõusaare saates näitas. Mõni ei olnud elujooksul kogenud Od. Mõni on koos mehega, kelle meelest nühkimine ongi kõik ja naine agaralt siis teeskleb, et okei. Oh jubedad olete, jubedad ja saamata/söömata kah :)


selge pilt! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See, kes ei aja mehi taga, on kibestunud ja diagno
> osiga:) Ja kui ta julgeb veel oma arvamust avaldad
> a, siis ta sisiseb. Sest kui arvamus ei ühti nende
> lõdva püksikummiga tibide omaga, siis on kirjutaj
> a hull vanamutt. "Vaprad ja toredad üksikemad" loo
> mulikult selliste arvamustega ei arvesta - neil sa
> baalune sügeleb ja lapsest (veel enam tema tunnete
> st)ei sooja ei külma.
> Aga sulle, on ikka lodev
> aid emmesid 28. juuli 2012, kl 01.29, sügav kummar
> dus elutervete mõtete avaldamise eest! Tõepoolest
> - kui mehevalu nii suur, siis pole tarvis lapsi te
> ha. Lastagu rahus mehevalus mööda ilma ringi ja ae
> tagu mehi taga. Vähem õnnetuid lapsi sel juhul!

Kõige tähtsam minu elus on omada meest. Kõik muu on ebaoluline ja teisejärguline. No tegin lapsena lapsed valmis - kas nüüd pean siis kogu nende lapsepõlve nende eest vastutama või ja oma sugutungi maha suruma? Ei iial! Mul on õigus omada mingisugustki meest! Vajadus seksi järgi on normaalne ja seda ma taga ajan, mõelgu siis lapsed mida soovivad. Mis tunded neil ka on - MINUL on sugutung! Kui onud ei meeldi, koligu kodust minema. Küll ma vajadusel teen uues lapsed jälle. Tühja neist eelmistest!

No näe - nüüd ei ole ma ei jube, ei saamata/söömata, ei kibestunud, ei frigiidne ega õel. Aga kui end lapse kasvatamisele pühendaksin, siis oleksin seda kohemaid!

Iroonia on siin ülearune. Kumbki äärmus pole õige ei sulle endale ega su lapsele. Selleks puhuks ongi pereväärtused ja väljakujunenud peremudelid. Rumal on neid halvustada kui vastu pole midagi anda peale üksikema tühjuse ja isata kasvava lapse pooliku elu alguse.

Viimases "Pilvede all" osas ütles Maimu ka Sanderile, et mis ema see küll on, kes vahetab oma lapse võõra mehe vastu... Mis sest, et laps on juba 15... Vot ei vahetata last mehe vastu! Kui oled lapse ilmale toonud, siis hoolitsed lapse eest 18 aastat! Kui lapse isaga ei mõistnud koos elada, siis mingeid võõraid mehi ei ole ega tule!

Saad Sa ise ka aru, kui idiootset juttu ajad???!! Teemaalgataja ei plaani ju oma last mehe vastu välja vahetada, vaid kahte tema jaoks tähtsat isikut omavahel tutvustada. Ja see, kui ema leiab endale elukaaslase ei pruugi tähendada, et ta pole enam suuteline oma lapse eest hoolitsema.

Kui ema vastutustundlikult ja armastusega kasvatab oma last, siis on see muidugi vallasemade arust idiootsus. Konkreetse jutt on ju täiesti normaalse ema jutt. Kasvatatagu kõigepealt laps suureks, siis aega meestega jahtida küll. Ja kui ei taheta nii kaua oodata, siis ei maksa uisapäisa lapsi teha. Laps tähendab vastutust!

Kahjuks ei küsi need vallasemadest meheletormajad lapse arvamust ega hooli lapse tunnetest. Reeglina ei soovi lapsed oma ellu ja oma koju neile võõrast meest. Emmele võivad laps ja mees olla kaks talle väga olulist inimest, aga lapsele ju ei ole! Lapsele võib ju onu toredana tunduda, aga oma koju ta seda võõrast ei taha ega hakkagi tahtma. Ei mõista, kuidas emad sellest lihtsast asjast aru ei saa! Muidugi võib ju last veenda ja moosida ja viisakas laps noogutabki nõusoleku märgiks, aga hinge jääb tal valu ja solvumistunne ikka. Sealt ongi ainult sammuke tänavale jõudmisega - laps ei taha kodus olla, kus pesitseb talle hinges vastumeelne isend, keda emme nunnutab.
Järelikult - vahetataksegi lapse huvid oma ja võõra mehe huvide vastu välja. Pole siin idiootsust kusagil.

et siis mis asja nagu? mees ju kõndis üldse minema, temal ei keela keegi uue naisega koos elama hakata. ja naine, kes jäi lapsega, temale on keelatud iga uus mees nüüd jah? mis ajuvaba loogika see üldse selline on? elan ikka koos sellega, kellega tahan. miks peaks teema autor loobuma oma elust ja õnnest, lihtsalt lapse nimel? ja miks on välistatud see variant,et mees hakkab lapsega väga hästi läbi saama ja kõik klapib?

Enne seda kui uue mehega ja lastega midagi koos ette võtma hakata, peab kindlasti lastele sellest rääkima. Aga ilmselt selleks ajaks peab olema lapsele ka juba piisavalt selge asjaolu, et Sul pole enam tema isa vastu selliseid tundeid, mida paar, kes koos elab, teineteise vastu peaks tundma. Samuti aitaks asjale kaasa, kui Sina ja lapse isa saate siiski enam-vähem sõbralikult omavahel läbi ja laps teab, et uus mees ei tähenda, et nüüd on ta tema "uus isa". Sa pead kindlasti lapsele kinnitama, et tema isa on tema isa ja temaga suhtlemist uue mehe tulek Sinu ellu ei mõjuta. Loodetavasti see ka on nii. Kui aga planeerid juba kooselu uue mehega, siis loomulikult see on juba teine asi ja sellist asja ei tehta üleöö last lihtsalt fakti ette seades. Ilma üksikasju teadmata suht raske anda nõu, aga ilmselt lihtsalt inimlikult lapsele selgitada, et Sulle väga meeldib see mees ja Sa tahaksid teda paremini tundma õppida, et te nüüd hakkate "sõbrustama". Pole vaja kõike liiga lahti rääkida. Piisav on elementaarne teavitamine. Sobival hetkel tutvustamine ja nt. koos välja sööma minek või mingi ühistegevus (lühiajaline) on ehk sobiv. Nt. loomaaed. Lapsele võiks võtta mõne eakaaslase ka kaasa.

üks ja sama haige inimene soiub siin teemast mööda :D päris naljakas lugemine, aitäh!
äge lahmimine ikka, huvitav, kui haige peab see inimene olema? ise lugeda ei oska ja teemaalgataja võrdub tema jaoks mehi nagu sokke vahetav mõrd, kuigi jutt sellest üldse ei käi.


nii juhtub kui keegi elab hambad risti abielus, frigiidne ja ilma armastuseta, kas tõesti on see nüüd mingisugune õpetaja kuidas elada? kui minu abielu selliseks peaks muutuma, pigem lahutan, kui et muutun samasuguseks kibestunud naisterahvaks. aitäh hoiatamast!

Aga mul 7 aastane tüdruk küsis- emme miks sinul ühtegi peikat pole, kas sind siis ei taha mitte keegi? :D Laps täiesti mures et ma üksik. (mees lahkus meie elust 2 aastat tagasi ja olen siiani üksi olnud)

kindlasti tutvustaks järk-järgul ja mitte kohe jutuga, et minu uus mees. Alguses, et mul on üks hea sõber vms ja siis kindlasti midagi koos teha, kuhugi minna ja nii tasapisi. Ja siis minna külla ja kutsuda enda juurde. Lastel käib läbi mängu või siis huvitavate tegevuste, mis lapsele meeldiks, see kõige parem nö meeldima hakata :)