Olen 20 ja saan peagi üksikemaks. See on minu otsus, aga millegipärast kuulen ainult kriitikat ja etteheiteid, toetust mittemingisugust!
Lihtsalt : see pole kellegi teise asi, mul on praegu parim iga sünnitamiseks ja mina elan oma elu ise!

tahad medalit saada vä?

krt.!enne ela ikka veits-noorus sul ju per . es !!!

jõuad veel mitu meest pidada! :) ja õigesti teed!

Kas on oma kodu ja materiaalne kindlustatus?

See, et teised kõik su ümber vinguvad ja halavad on tüüpiline. Mul on Sinu otsuse üle hea meel. Palju jõudu ja jaksu edaspidiseks. :)

kas loodad et lapse isa maksab su edasise elu kinni?
ei usu nagu.

Pole veel üksikema aga juba on kompleksid? Niipalju oskan lohutada, et 20 on parem vanus kui üle selle. Mõni mees ikka üles korjab kui nooremapoolne oled. Kuigi mõned aastad oleksid veel otsida võinud et õige leida ja lapse koos üles kasvatada. Lapse suhtes õiglasem ja elul siiski täiesti teistmoodi kvaliteet. Ei pea kellegi ees vabandama ega selgitama ja varjatud põlgust taluma.

Enamus elab ikka suht mõttetut elu oma 20ndates ja nimetab seda nooruse nautimiseks. Isegi väismaa reiside muljed on stiilis "oli alles vägev pidu seal". Loomulikult on ka targemaid tegelasi noorte seas, aga neid on ca 10%. Kuna 20ndates lapse kasvatamine on kindlasti kordades parem, arendavam ja edasiviivam tegevus kui 20ndate maha joomine ja läbureisidel käimine, siis loomulikult olen noorte emade poolt. Parem kasvatavad lapsi, kui raiskavad enda ja teiste aega mingitele mõttetutele tegevustele.
Sellest on küll kahju, et üksi last kasvatad, aga kui ilusti hakkama saad, siis on ju kõik ok.

nnn, sinu lapse nahas ka olla ei tahaks. rumal ja matslik ema- jubedus. enne elaks isaga kui sellise emaga.
teemaalgataja, see on sinu otsus ja sinu elu. las teised õiendavad. mis sellest ;). tavaliselt nokitakse teiste elu siis, kui omal see puudulik.

* isata

Selle naise elu pole võibolla puudulik, küll aga ta lapse oma. Pool on puudu. Ja puudolev osa ehk isa on suur ja tähtis osa lapse õnnelikul lapsepõlvel. Pole imestada et kriitikat ja etteheiteid kuuled, tunne rõõmu et lähedased inimesed ausad on ja oma arvamust avaldavad.

Paljud toredad mehed, eriti sinu vanuses ju ei taha lastega naisi, sest tahavad ise perekonda luua, seega su laps oleks potentsiaalne barjäär juba toreda mehe leidmisel. Mina ikka leiaks enne õige mehe ja siis saaks perekonna.

hiljaks jäid oma nõuandega.

Kui sa kavatsed oma elu sellisena jätkata nagu enne lapse saamist - siis unusta ära!

Loodetavasti on sul ümber hoolivad lähdased, kes nõu ja jõuga aitavad.

Põhjuseid on palju, miks emad üksi jäävad last kasvatama:tüdruku ja mehe(poisi)suhe polnud enne lastki kindel, tüdruk kasutas oma rasedust nö mehe püüdmiseks, aga poiss ei taha naist ega pere, naise tervislik seisund ja vanus, abordiaeg on möödas, mees lihtsalt kõndis pere juurest ära, lapse tegemine abielu-või suhtes oleva mehega, mehe surm jne jne
Ükski põhjus(peale surma enese) pole küllalt hea, et hakata üksikemaks - see on egoistlik käitumine.

Aga jah, sinu oma asi, eks lähedased on mures ja need, kel tegelikult ükstakama kõik, need ütlevad muidugi et tore ja ninnu-nännu, sest nemad ei tunne seda valu ja vaeva, mis tähendab sul üksi last kasvatada.

mida juttu! valu ja vaev? valu ja vaev ei sõltu nüüd küll sellest, kas on isa või ei.
mina olen ka üksikema ja elame mitu korda paremini kui enamus mu tütre klassikaaslaseid. olen korduvalt küsinud temalt, et kas ta tunneb end alaväärtuslikuna, et isa ei ole. selle jutu peale pööritab silmi. tütar nüüdseks juba 17- aastane ja mulle sõbranna eest. kordagi ei ole ma sel teemal etteheiteid kuulma pidanud.
egoistlikum on sünnitada laps perekonda, kus (vahet pole kumb)vanem on süüdimatu. ja selliseid perekondi on oioioi kui palju. hoida mõttetut meest ainult seepärast, et lapsel oleks isa- vat see on rumal ja egoistlik.

miks käivad pereinimesed üksikvanema foorumis? teil ju kõik isad/ emad/ mehed olemas. mis paneb teis siinseid postitusi lugema ja kommenteerima? käite osatamas? milleks?

Nõme on lapsi teha vastutustundetu mehega.Üksikemal ei tohiks ikka olla eesmärk endale 17 aastane sõbranna kasvatada, vaid see, et 17 aastane neiu teeb 17aastase neiu toimetusi, mitte ei sõbrannata oma ema.

Pere on ka ema ja laps- kaheliikmeline pere ja miks ei või siis kaheliikmelise pere liige siin postitusi lugeda?
Minu kogemus tuttavatelt üksikemadelt on see, et üksi, ilma lähedaste abita, on VÄGA RASKE ja valulik oma last kasvatada.Just materiaalses mõttes - mis siis saab, kui ema tööta jääb, haigestub jne.
See, et tubli noor inimene käib Humana kaltsudes ja ostab kasutatud telefone ja saab naabritüdruku kantud saapad, on tore ainult lugeda, tegelik elu on hoopis muu.
Muidugi on võimalik ka üksikemana hakkama saada, aga kordades on see raskem, kui ema-isaga perekonnas(ei pea silmas jõhkardeid ja joodikuperesid vaid normaalseid inimesi).

Üks vastus sinu küsimusele. Olen üksikema laps ja tunnetan seda ka täiskasvanult. Isa pole kunagi meiega olnud, kuigi rahapuudust ka ei mäleta. Halvem lugu on meesterahvaga kooselamine. Ma ei oska! Niipalju olen endaga tööd teinud, et enam ei vaata ainult endast vanemaid mehi nagu nooruses tegin. Aga kooselu ei suju ka omaealistega. Vanus sealmaal et tahaks ka perekonda- meest ja last. Just sellises järjekorras. Ise üksikemaks hakata ei taha.

-



Toimetatud 3 kord(a). Viimati Anja-Nanja 29.07.2012 12.58.

Miks need inimesed on nii õelad. Oled tubli- oled andnud lapsele kõige kallima kingituse- kinkinud elu.. Heakskiitu Eesti inimestelt ära looda.
Igal reeglil on ka erandeid. siin keegi kirjutab, et on kasvanud ilma isata ja ei oska nüüd pereelu elada. See on tema probleem ja ainus põhjus ei ole isata kasvamine
Minu suguseltsis on 3 juba täiskasvanud inimest- kes on isata kasvanud ja on normaalses abielus.
Minu tütar on ka üksikema. Tema 8 aastane tütar on väga tubli , tark. Arenguvestluses koolis õpetaja ütles, et oleks kõik õpilased sellised, küll oleks õpetaja töö kerge. Tütar oli küll 34 aastane kui võttis seda mõistusega ja sünnitas.
Meie majas elab normaalne perekond- nagu inimesed arvavad . Ema, isa ja laps. Laps valetab, sõna ei kuule, jäi 1 klassis klassi kordama. Ei ole ideaalne.
Soovin Sulle kõige paremat. Sa ei pea kõigile meeldima ja kõik ei pea Sulle meeldima. Oma lapsele ütle, et kõigil lastel on isad- aga Sinu isa elab teises kodus. Ole uhke oma lapse üle ja armasta teda.

Las koerad hauguvad- karavan läheb ikka edasi. kui vahel ikka kuidagim i ei saa hakkama ja nutt tuleb peale- siis kuidagi ikka saab. sinu rõõmuks on imelised hetked- mida kingib Sulle Sinu laps. Ole tubli.

Anja-Nanja- miks Sinus on nii palju õelust, viha, halba, toorust ja üldse palju pahaseid asju.
Lepime kokku- ära siin vähemalt enam sõna võta.
Hoia oma teadmised endale- on teistel kergem.

Mul ei ole enam küll sõnu Sinu jaoks.
Tõesti on kahju, et Sa ise ei saa ka aru kui loll Sa oled.
Lõpetame.
Targem annab järele.

20 aastane üksikema- noor ja ilus nagu sa ennast reklaamid. Kas otsid siit uut meest endale? Mõned mehed kes mujalt ei saa, käivad jah ennast siin üksikemade foorumis pakkumas. Neid jahidki? Või millest üldse jutt? Et mõned kritiseerivad? Võid ju unistada et nad on hirmus kadedad ja tahavad ka nooreks ja ilusaks üksikemaks saada. Lohuta neid, noorus ja ilu mööduvad kiiresti, eriti üksikemal.

Ei kadesta küll üksikemasid - võib ju ennsat millega tahes lohutada ja petta, aga üksi, ilma armastava kaaslaseta, on emotsionaalselt kurb. Ja öeldagu mis tahes, isata laps tunneb ennsat isaga koos elavate laste seltskonnas halvasti. Laps ei näita välja ka kõike emotsioone, mida tunneb.Seda enam, kui kaaslastel juhtuvad olema lahedad papad, kes lastega tegelevad,koos reisivad ja maale vanaema juurde sõidavad.
Üksikema võib muidugi kasvatada ülesse väga toreda inimese, aga kui õnnelik võiks olla noor inimene, kui tal oleks ema kõrval ka isa.Üksi lastetud keskealised naised on jah ilmselt heal materiaalsel järjel, et vallaslaps ülesse kasvatada, aga 20sel on haridusteegi ilmselt lõpuni käimata ja mis mat. kindlustatusest selles eas rääkida saab?

Aga võibolla oli see noore naise ainuke võimalus kellegiga laps teha? Jõudu ja jaksu!

Ega võimalust lapsetegemiseks saa kasutamata jätta! Olgu isa või ärgu olgu, kasvab laps isaga või ilma. Kes lapselt küsib kui ema tahab endale nukukest. Sest teistel ju on. Nüüd tuleb süüdistuste laviin kuidas eesti mees on vastutustundetu ja lapsele ongi parem ilma joodikust või vägivallatsejast isata. Nagu oleks normaalsed mehed maailmast otsa saanud. EI OLE, tuleb ainult vaadata, kellele sünnitada.

Sinu valik, saa ise hakkama. Ei pea ma seda õigeks pidama ja heaks kiitma.

Eks ta ikka suuremjaolt õige ole. Aga elu ei ole ainult must ja valge. Tuleb ette elus ikka vältimatuid ja õnnetuid olukordi.
Mind siiski ehmatab eestlaste suhtumine üksikemade lastesse. Kohe on teada, et kõik on väga halb ja nagu ilma isata laps on määratud kurvale saatusele ja teiste poolt vihatud.
Elage ise ja laske teistel ka elada.
LAPSEL VÕIB ISA OLLA; aga EMA PEAB OLEMA.

Iga laps vajab isa. Asi polegi nii materjaalses pooles, vaid psühhilises! Ja lapsed ei räägi köike, paljud asjad jooksevad ka vaid alatedvuses ja löövad hiljem suuremate vöi väiksemate kiiksudena välja.