Üksikvanem
Küsimus
mina 03. veebruar 2013, kl 12.49 |
üks vastus 03. veebruar 2013, kl 15.17 |
mees 03. veebruar 2013, kl 20.05 |
mina 08. veebruar 2013, kl 19.46 |
Jah. Räägin, räägime .. Aga tahaksin , et neile jääks enda mälestused ka alles, mitte ainult need, millest mina räägin. Nad on alles 4 ja 5. Isa kaotusest on neli kuud möödas. Ah, ma tegelikult ei teagi, miks siia selle postitasin. Kummalisel kombel sattusin siia üldse. Üldiselt ei ole ma suur arvutis käija. Aga, eks elu näitab, mis mõtted ja mälestused neile jäävad.
sina 10. veebruar 2013, kl 09.45 |
ega sina ei saagi nendele vägisi mälestusi tekitada ega säilitada. isa oli isa oma lastele. lapsed niigi leinavad teda, või hakkavad hiljem leinama ja isast puudust tundma, tema järele uurima, küsima. sina leina oma leina, ole ka lastele toeks ja seltsiks nii palju, kui jaksad. paljudele asjadele annab arutust aeg. elu paneb ise mõned asjad paika. igal inimesel on hinges omad tunded, omad mälestused. vägisi muretseda ja torkida pole vaja. tegelikult inimene ei unusta oma vanemaid. oled ju näinud, et isegi hüljatud lapsed otsivad meeleheitlikult oma vanemaid taga ja soovivad iga hinna eest teada, kust nad tulnud on. selline on inimloomus.
Lisa postitus