Viimased pool aastat on olnud elu nagu seebikas!
Septeber või oli oktoober enam ei mäleta.Rääkisin mina oma sõbrannale,et miski on puudu.Olin aru saanud tolleks hetkeks,et vaatan totaalselt valesid mehi.Nn. võimatut missiooni.Igatahes rääkisin oma sõbrannale,et tahaks saada last.Olin tudinenud sellest,et vabalajal käin ja pidutsen kuna midagi targemat tegelt teha pole.Ja minu vanused (2o-ate esimeses pooles olen)sõbrannad elavad n.ö sellist elu.Või ,siis on perelu.
Kuna meest mul tollel ajal ei olnud aga ikka n.ö. keegi kelle juures käia on mul alati olnud.Olen ilus naine ja see probleemi ei valmista ja kosjalised on alati uksetaga olnud.
Tahtsin küll tollel ajal last aga suvalisega ka mitte ja majanduslikult poleks ka veel valmis.Igatahes detsemris võttis mind mitmeks nädalaks külmetus maha ja arst kartis,et mul on gripp aga veri ei näidanud midagi.(Pole kunagi haige olnud ja tervis väga tugev alati olnud).
Kui ma lõpuks terveks sain ja tööle naasesin oli meeletu isutus ja väsimus.Koju jõudes tundsin oksemaitset suus ja käisin oksendamas.Sain aru ,et midagi on mäda ja tegin igaksjuhuks testi kuigi olin kindel,et ma ei ole rase(Ärge saage valesti aru aga ma olen alati olnud väga ettevaatlik).Aga test näitas rasedust ja tollel hetkel arvasin,et olen detsembri alguses rasestunud.Olin ignorant ja jõdusin ikkagi otsusele,et teen ilmselt aborti(polnud kindel veel).
Läksin oma rasedust arsti juurde tuvastama ja vaat kus üllatus.Arst ütles,et olen 3 päeva üle seadusliku normi,et aborti teha.Olin terve selle päeva nagu sombi ja õhtul jõudis kohale,et saan lapse ning ma ka tahan seda.Muidugi kuni 5nda kuuni käisid ilmselt lapsesaamise hirmust meeletud iiveldushood ja isutus üle.Mida sümptomid mul esimesed 3 kuud puudusid.Ja ka päevad olid.
Arvutasin välja,et olin oktoobris rasestunud .Tean ka ,et midagi juhtus tollel ööl(olime alkoholi tarvitanud ja mina kohe korralikult).Järgmisel päeval mõtlesin sos-i peale aga pohmell oli tappev ning lükkasin edasi.Ülejärgmine päev oli tööaeg nii loll,et kui läksin tööle oli apteek kinni ja tulles oli ka juba kinni.Lükkasin ülejärgmisesse päeva kuna pidin,siis ka õhtuks tööle minema ja võtsin ka sos pillid tollel õhtul.Mõtlesin küll,et äkki võtsin liiga hilja.Aga pea nädal hiljem hakkasid päevad ja veel millised päevad.Elus esimest korda oli valu nii suur,et tõmbas jalad alt ja pildi eest.Olin kindel,et nüüd ei ole ma kindlasti rase.Hiljem arstilt küsides,et kuidas see võimalik on,et olen rase? Ma ju võtsin sos-pille ja päevade ajal valu tappev ning korralik verejooks.Et sosiga jäin hiljaks ja nendel esimestel päevadel oleks pidanud olema nürisünnitus aga laps elas ka selle üle.
Tahan oma jutuga sinnani jõuda,et kui see ka nüüd saatus ei ole,siis ma ei tea mis on?