Noh...mina ka olen(olin) nö üksiema ( või siis lahutatud, kuidas keegi soovib liigitada. No lastel isa, kellega kohtuvad jne ). Kohtusin minagi hea sõbra kaudu mehega, kellega tekkis kohe klapp.
Hetkel kos elatud 2,5 aastat - roosad ja rõõmsad :) Egas saa kõike alati ühte patta panna - eks sisetunne pea ütlema, kellega tegu. Aga no siin foorumis vaevalt, et keegi oskab öelda, mis õige, mis vale või mis saab siis kui teed nii või naa.... On ju küll ja küll peresid, kellel esimesest abielust lapsed ja elatakse õnnelikult koos. On küll ja küll neid, kes lastetud, abielluvad ja lahutavad jne jne
Nagu ütleb laulu salm - ei me ette tea, mis elu meil tuua võib...
Seega, anna ikka võimalus, aga ära last(lapsi) suhtesse liialt ruttu too ... Enne jõua selgusele ja siis ääri - veeri :) ja eks see mis peab, see ka tuleb :D