Üksikvanem
teiste elus sorkida, on see teie ainuke rõõm?
pole üksik 14. september 2008, kl 11.55 |
mhhhh 14. september 2008, kl 14.43 |
pole üksik 14. september 2008, kl 15.23 |
te pole isegi pihta saanud, selle foorumi põhimõttest. Kuna tänapäeval on palju üksik vanemaid, on siin võimalus arutleda oma elu murede, rõõmude ja elukorralduse üle. Vabatahtlikult kirjutada, enda probleemidest ja enda elust, mitte sorkida teiste inimeste eludes, nende loata. See on jultumus, ning näitab inimese kasvatamatust.
mõmm 14. september 2008, kl 16.21 |
tohoh 14. september 2008, kl 16.38 |
einojahh 14. september 2008, kl 21.18 |
:) 15. september 2008, kl 14.28 |
kergemeelsus ruulib 16. september 2008, kl 12.40 |
Vabandan juba ette õnnetuste läbi lahkunute perede ees, jutt pole teist.
Kes ütleks, miks ta hakkas üksikvanemaks? Ja kui põhimõtteliselt tahtis nii, elagu oma lapsele.
Lihtsalt elu on viimastel aastatel alustatud mitte koos kodu loomisega, abiellumisega.
Ja kui on lahku läinud, kas pole seda teinud mõtlematult, kergekäeliselt, on ju koos võetud vastutus lapse kasvatamiseks ja ellu saatmiseks?
Kõik algab kodust.Vaadake peeglisse, emmed.
Kes ütleks, miks ta hakkas üksikvanemaks? Ja kui põhimõtteliselt tahtis nii, elagu oma lapsele.
Lihtsalt elu on viimastel aastatel alustatud mitte koos kodu loomisega, abiellumisega.
Ja kui on lahku läinud, kas pole seda teinud mõtlematult, kergekäeliselt, on ju koos võetud vastutus lapse kasvatamiseks ja ellu saatmiseks?
Kõik algab kodust.Vaadake peeglisse, emmed.
tubli üksik emme 17. september 2008, kl 20.22 |
erinevalt kergemeelsest ei ole veel kõik teised kergemeelsed.
mis tähendab, lahku mindud kergekäeliselt? kergemeelne oleks just punnitada kooselu nt vägivaldse joodikuga, kes kogu pere raha hakkama paneb ja hirmu külvab. kordi vastutustundlikum on need pere hävitajad perest välja vista ja üksi last kasvatada.
mis tähendab, lahku mindud kergekäeliselt? kergemeelne oleks just punnitada kooselu nt vägivaldse joodikuga, kes kogu pere raha hakkama paneb ja hirmu külvab. kordi vastutustundlikum on need pere hävitajad perest välja vista ja üksi last kasvatada.
suslik 19. september 2008, kl 08.12 |
"Tublil yksikemmel" tuline öigus. Sai ka endal kunagi see otsus tehtud. Raske oli, hirm oli (hirm aga oli nagunii igal öhtul, milline abikaasa sel öhtul siis koju tuleb), aga tagantjärgi ei kahetse ühtegi tolkorral tehtud otsust. Laste pärast kooselamine tõpraga on ainult ettekääne oma argusele ja otsustusvöimetusele.
jee 24. september 2008, kl 23.01 |
Lisa postitus