Kui mina sündisin, oli mu ema 15 aastane ning samuti üksik.
Koolis sai kohe halva maine külge, õnneks perekond toetas.
Ja nüüd, 25 aastat hiljem, on tal 3 last, õnnelik abielu, oma maja ja üleüldse õnnelik elu.
Tahan öelda, et vahest tundubki kõik halb olevat, aga tuleb vaadata positiivselt, et laps on sul ikka ja küll need mehed ka tulevad, tavaliselt just siis kui kõige vähem ootad.
Kõige vähem tasub meeleheitel olla.

Enne peaks ikka mõtlema ja inimest tundma õppima,kui kedagi magatama hakkata. Peab kahe jalaga maapeal olema ning kainelt mõtlema,hiljem haliseda ja kurta pole mõtet. See teine võis teist tõesti hoolida aga peab ka aru saama,et iga mees tahab oma last ja oskab neid tittesid ise vorpida ega ole huvitatud teiste vorbitud laste kasvatamisest.Ei tunne küll ühtegi mees kes kanseldaks lapsi,kes on külapeal ehk hetkeajendil tehtud

Ja saan viimaks aru, miks neid üksikemasid nii palju on.
Lapsena hakatakse seksima, rasedusest hoiduda ei viitsita või ei osata, laps tehakse mõtlematult. Meest ei tuntagi, ammugi ei arvestata mehe soovi mitte last saada.....Ise eelmisest parnerist rase, aga juba jahitakse uut.

Ja ikka leitakse lõpuks, et elu on raske ja keegi ei hooli ja riik ei toeta. Ja et kõik teised on süüdi, ainult mitte naise enda valed otsused.

NOh, mina olen omast vabast tahtest üksikemme, vanust ka 30 kui laps sündis,lapse issit tundsin selleks ajaks 15 aastat, rasedusvastaseid vahendeid tõsi küll me ei kasutanud (tervislikud põhjused, emakakaela vähk ja nii edasi, rasestumisvõimalused olid arsti sõnul minimaalsed), mehe soovidest me eriti ei vestelnud, ta juba aastaid mujal abielus ja lapsed ka, uut partnerit ei jahi.
Elu pole emmena raske, enda prioriteedid peab lihtsalt uueks mõtlema,kui laps tulemas, riigilt saan seaduslikud toetused aga last elatan ise ja üksi ja vabatahtlikult omast palgast.Lapse issiga saame endiselt hästi läbi, tema pere lõhkumisel ei näe eriti mõtet.
Nii et ei tasu üldistada, mina olen oma valiku pärast õnnelik.

no aga mida on üldse kiirustada lapsi tegema (sellest ei piisa et lihtsalt taha saad ve?) mehega keda ei vaevu tundma õppima. mõni ime siis et tekivad ebameeldivad üllatused ja rasked olukorrad. lapse tegemine on ikka tõsine asi, tuleks suhtuda vastutustundega. see et lapsetegija ise jobu on ei tähenda et ka sina pead selline olema

Mulle väga meeldis Ego kiri,väga õpetlik ja annab jõudu juurde.
Kasvatasin ise kahte last ja olin rõõmsameelne kuni tutvusin endast noorema ja võimuka mehega,elasime koos kolm suht vaevalist aastat.Ta püüdis end muuta ja alustasime koguaeg uuesti kuid lõpptulemus oli ikka tohutud pinged ja tema pidutsemised,Tundsin kuidas olen moraalselt läbi ja ei jaksanud ega tahtnud millegist rõõmu tunda.Selle all kannatasid ka lapsed.Võtsin end ühel hetkel kokku ja mõtlesin sügavalt oma elu üle järgi.Nii ma siis otsustasin,et võtan lapsed ja lähen ära,kuna lapsed veel väikesed ja vajavad rõõmsat ema!Ühel hetkel aga sain teada et ootan kolmandat last,ta küll sai sellest teada;ta ei taha et läheksin ära ja ei taha ka last-kardab kohustusi.Tunnen et olen tugev naine ja ei suuda ühe mehe suutmatuse pärast last tappa.Armastan tohutult lapsi ja pühendun neile,ega mõtle et saaks ruttu uue tuttava mehe.Kuigi kui tutvun kellegagi kellel ka endal lapsi kasvatada,siis oleks tore muljeid ja kogemusi vahetada,sest ka üksikisasid on palju!!!

Kui sa seni pole suutnud päevagi üksi olla, siis ehk on nüüd just see õige aeg täiskasvanuks saada? Kindlasti ei ole kerge, aga see ainult näitab sinu lollust, kui sa teed ühele suhtele lõpu, kus sinust ei hoolita, ja vajad kohe uut samasugust? Miks? Kas sa oma lapse peale ei mõtlegi? Mõne kuu pärast olete kahekesi, ja siis on su üksindusprobleemid pikaks ajaks lahendatud. Säilita mingi eneseuhkus ja ära lase igal mesijutu puhujal oma meeleheites end jälle nartsutama hakata, sest nüüdsest vastutad sa mitte ainult enda, vaid ka ühe teise inimese eest, kes ise otsustada ei saa. Mõne aja pärast leiad jälle kellegi, loodetavasti normaalse inimese, aga jumala eest, seda ei juhtugi, kui sa jääd lapseks ja võtad suhtes olemist kui mingit elutähtsat eesmärki! Iseseisev olla on tore!

Ka mina olen rase-kuid hetkel võin öelda,et üksi rase olla ei sooviks.JA TEISEKS,arsti soovitus jätab lapse,kuid jääb mulje nagu sa ise seda last nii väga ei soovigi.Mina mõtlen,et sinu puhul oleks ehk parem abort.Laps peab ennekõike olema sulle ja su kaaslasele oluline.Kui mees kaob siis on laps esikohal ja sa pole yksi.Lapsega koos ei ole sa iial yksi-liit kahe inimese vahel on mõõtmatu....Suhte-ja seksisõltlasena näen mina sinu suhtumist....kahju....

Hakka elama,hakka iseseisvaks ja tubliks naiseks ja emaks ning hea mees ja tulevane isa su lapele ka saabub.Kui mitte täna siis hiljem.Põhiline on see,et ära ise otsi-armastus leiab sinu.Ning katkesta igasugused suhted praeguse lapse isaga-vägivald ei muutu iial...
Loodan,et proovid elada õnnelikult oma väiksele...:)
Soovin edu ja pane end tundma uhkust enda saavutuste üle:)

milleks tappa last,teda saab ju anda nendele kes last soovivad aga ise ei saa....

Mu tütar on täna 24. Ta on maailma parim, väga tark ja huvitav isiksus. Ja ma ei kahetse hetkegi ega pole kahetsenud, et ta sündis. Oli raskeid aegu aga sain üle. Ei kujuta ettegi, et maailm poleks näinud Teda ja Tema seda maailma. Jõudu ja sitkust Sulle!

no täitsa haige tibi. mine arene kusagil. kaua sa siin elus mötled käest kinni käia ? ja tore kui köht veel välja ei paistaks -- saaks mingi jorsi konksu..? kuidas saab nii loll olla ??? hyppad suhtest suhtesse , pigem voodist voodisse - eriti tundeid ju pole ! ja kardad seda et pole armastust ka oma lapse vastu. on ikka fantaasia - söbranned jätku kool ja töö,et sind löbustada !!! kas sul yldse möistust pole ? missugune terviseprobleem segab aborti ? minu ema väidab seda sama,et arst ei lubanud. mind ei tahetud aga pidin siia ilma syndima ! kas ma tahtsin ? selles hullus peres kasvada

Võeh, kui ma oleks mees, hoiaks sellistest ikka väga eemale. Sa oled suhtesõltlane ja mind võtab see sõna õlgu väristama küll.
Ei, ma ei mõista sind hukka, olen ise just sinu vastand ja ega seegi õige pole.

Maailm on hulle täis:)

Aidata ei mõista, eks sa ise ujud kaldale.

Olen olnud samas olukorras kus sinagi - pole meest, pole raha, pole süüa ja rase kogu selle asja juures... Kuid mind viis edasi elutahe ja see kui pisike ennast liigutama hakkas, tundsin, kuidas minu depressioon ja lootusetus muutusid millekski helgemaks - ta on minu oma, ta on minu laps, ma pean teda kaitsma kõige halva eest! Ja nii ma leidsingi endas jõu see ootamise aeg üle elada ja kui pisike tüdruk mu rinnale pandi, tundsin, et tema on see, kellele annan kõik endast oleneva tema elu päikselisemaks tegemisel...
Nii on ka läinud - seda pisikest tüdrukut on kasvatanud juba 15 aastat tema uus isa, kes tuli meie ellu ootamatult tüdrukutirtsu 6ndal elukuul. Isa andis talle oma perekonnanime ja tema ongi ISA, mitte see kes ta kunagi eostas...
Loodan, et Sinu ellu astub samamoodi keegi, kes võtab sinu lapse omaks ja teeb sind õnnelikuks!

praegu on raske, aga see läheb üle! Haavad on veel liiga värsked. See et sa niimoodi ennast tunned, on normaalne. Aktsepteeri oma tundeid, aga otsi abi. Abort teeks asja veel hullemaks.

Alustuseks, et olen ka nö üksi. vahe on vaid selles, et kahe lapsega. Astusin kaks korda järjest ämbrisse - või pole minuga kerge suhtes olla - ei tea. Kasvatan üksi lapsi.
Kumbki laps pole planeeritud. Ilmselt ka sul mitte. Sa pole väga verinoor, et aborti teha või karta, et üksi jääd. Ja tegelikult sa pole lapsega kunagi üksi. Unusta ära, et sa mingi raamatu rahulikult läbi loed või filmi keskendunult vaatad - boss tuleb nüüd su ellu ja nõuab oma tähelepanu. Muide on mehi, kellele rase naine on vägagi atraktiivne aga palun ära sellele praegu mõtle.
Imestan tihti, miks meile koolis söödeti ette siinuseid ja koosinusi... aga keegi ei õpetanud julgust olla kaitstud vahekorras alati ja igal hetkel. Kuigi jah... palju meid siin ilmas siis üldse oleks. Kui kõik oleksid ainult planeeritud lapsed. Nüüd on hilja seda kahetseda - mis tehtud see tehtud, mis läind, see igaveseks. Ära nuta taga - tegele selle olukorraga, mis on praegu. Ja kas sa Ingele helistasid juba? Ja oliveriga suhtlesid? (suhtleks temaga isegi;) )Ükski asi siin maailmas ei sünni juhuslikult. Ei tea kas see sind lohutas aga ma olen aastatega saanud üle valehäbist ja masendusest. Seda lihtsalt pole aega tunda!

Kirjuta mulle soov tutvuda

kuule, naine 24, anna endast märku. Ja oma lapsest ka. Kuidas teil läheb?

kohutavalt käivad närvidele kommentaatorid kes soovitavad aborti inimesele kes on otsustanud lapse sünnitada...

olen olnud teemaalgataja situatsioonis, tõsi küll vanemana. laps saab varsti 6-seks, võin nüüd natuke oma kogemustest pajatada.
teemaalgataja soov enad kõrvale mees leida tundub mulle väga normaalne, normaalne terve naine on programmeeritud enda kõrvale meest leidma, nii sa peadki tundma, kõik on õige.

lihtsalt kui laps on väga väike, siis on sul üsna kiire aeg, kui üksi pead hakkama saama, siis seda enam. väsitab üsna ära vahel, aga pane tähele: kui sa sünnitad lapse ja kasvatad teda olgu või üksi, võitled ennast läbi elu, siis oled sa hiljem tugevam. kui sa oleksid lapsest loobunud, siis oleksid sa loobuja, allaandja, kaotaja ja elu lõpuni paneks see mälestus sind ennast kehvemana tundma. sina oled valinud tugevate tee ja sulle lohutuseks saan öelda, et iga sammuga saad sa sel teel ka tugevamaks ja kõik see, mis hetkel tundub võimatu saab kunagi teoks.

ära ainult unusta, et kõige pisem on sinu laps ja sina oled see kes saab oma last toetada, sa oled oma lapse jaoks eriliselt tähtis inimene. kunagi mõtled sa sellele oma lapsega kahekesioldud ajale tagasi sooja südamega. sest kodanik laps toob sinu ellu hoopis uusi värve, sa küpsed naisena ja su elu muutub olulisemalt mitmekesisemaks kui hetkel.

otsi endale abiks teisi üksikemasid, veel parem kui sul on olemas juba lähedased inimesed kes sind ja sinu last toetada saavad, mis soost ja mis vanuses nad on, pole oluline, peaasi, et nad on usaldusväärsed.

palju õnne sulle kaasa :)

Kallis tüdruk ! Sinu hingeline üksindus paistab kaugele välja .Sealt ka ebakindlus .Sa ei ole veel andnud enesele aru ,et see tillukene olevus on osakene Sind .Ta tuli just Sulle ,et Sa ei oleks enam üksi . Ja iga päev kasvab ta natukene suuremaks . Muidugi paistab ta varsti välja . Ta peab ju näitama, et ta on olemas.Ta on väga tähtis !Ta tuleb ju Sind armastama-ja hoidma ! Palun armasta ja hoia teda Sina ka !.Oma depresioonid pead Sa küll ümbermõtlema .Sinu laps saab Sinu meeleoludest väga täpselt aru .Sa ei soovi ju ,et Sinu laps seab tulevikus Sinu armastuse tema vastu kahtluse alla . Iga Sinu mõte,Sinu tegu ja sinu tunne on juba pragu jagatud temaga .Ole nüüd hea laps ja hakka kohe emaks -Sa oled küll natukene hiljaks jäänud , aga veel saad viga parandada! Räägi oma pisikesele kohe täna selgete sõnadega seesama lugu ära millega meie siin kursis oleme Aga ole palun aus ! Need mehed-mehepojad pane oma mõtete tagumisele riiulile .Te olete kahekesi .Nii peaksidgi seda võtma .See oleks muidugi arukas -aga muidugi iga "inimeseloom " teeb seda mis tema õigeks peab . Kui Sul läheb abi vaja - olen nõus aitama nii mõnesgi küsimuses Ole tubli ja hoidke teineteist !

minule hakkas silma alguses vastaja MEES 36 kiri....kui sydamlikult ta kirjutas,see oli väga liigutav!AITÄHH!Aga sellele neiule ei oska kyl midagi öelda sest nii kaua kui sul IKKAGI ON SÕBRAD on ju kõik olemas,sa pole ju yksi!!!!ei pea ju koguaeg kaisus olema ja see pole asi milleta ei saaks elada,muidugi tahaksid kõik hellust ja armastust aga see ei ole nyyd asi mille pärast muretseda,mu õde oli 3 lapsega 4 aastat yksinda ja polnud aegagi otsida sest lapsi tuli ju kasvatada....tuleb võidelda mitte meeste pärast depressiooni langeda ja halada,mehed pole seda väärt,nyyd on sinu kohus lapsele elada!Soovin sulle parimat!

kas sa tahad juba lapse ootamise ajal kedagi uut leida? See oleks nagu mingi kinnisidee?

nuber mul 56718956 ja ma hoolin sellest naisest kes last ootab ja armastan ja võtta siis minuga ühendust kui sa oled üksik neiu ootan hoolin.

mees, see teemaalgataja naine on tänaseks juba ammu sünnitanud!

nukraks teeb sinu kiri ja kahju on selliste emmede lastest, kes sünnivad kuid keda pole soovitud ega armastata.Laps peab aga sellise arvmastuseta kuidagi ilmas hakkama saama. Ja just temal saab raske olema.Sinule aga tedmiseks, et üksinda me tuleme siia ilma ja üksinda me ka lahkume. keegi ei saa peale meie enda elada meie elu. Sellega peaksidki juba tasapisi harjuma hakkama. Jõudu ja kannatlikkust sulle.

Ma soovitan World of Warcrafti mängida. Sisustad hästi aega virtuaalmaailmas ja leiad endale sealt korraliku mehe ka tõenäoliselt. Soovitan mehi, kes Paladini mängivad, saab nii tankida, healida kui DPS-i teha!

Arvasin ka,et elu on läbi,suhe kestis 6 aastat ja kui rasedaks jäin,läks ka mees.Abielus me ei olnud.Kasvatasin last üksi,vanemad aitasid,möödus veel 6 aastat,abiellusin ja nüüdseks on mul juba 3 last.Igaühe jaoks on kuskil keegi.

Issand, lõpetage see abordijutt ära. Ega üksinduse pärast ei pea aborti tegema. Ei kujuta ette, mis toimub nende inimeste peakestes, kes seda soovitavad. Laps toob üksikule naisele ainult rõõmu.

Tundub, et sa oled klammerduja.

Tere. Ei usu et rasedus takistuseks on ma kasvatan ka nüüd siis 8 aastast poega üksi.Aga kui poja emaga koos elama hakkasin siis tema ka rase oli.Võtsin naise koos sündimata lapsega ja elasime koos 4 aastat ja selle ajaga sündis ka meil ühine poeg keda ma nüüd üksi kasvatan kuna laste emaga lahus olen.Kuigi elame lahus aga oma kasutütrele ma ikkagi selga ei keera.Kuigi ta ei ole verelt minu laps aga ikkagi ta mulle sama palju tütar on kui poiss poeg on mõlemad mulle armsad ja kallid on.
.....................................................................................................................................
Kui kuulutus veel kehtib siis võiks lähemalt tutvuda ega üksi olla ka just meeldiv ei ole.

E - Mail: ariatoomas@hotmail.com

tere oleks meeldiv sinuga tutvuda ja ma ei kardaks ega häbeneks võtta naist kes lapse ootel on ise kasvatan 8 aastast poega üksi kui huvi kirjuta mulle.

E - Mail on
ariatoomas@hotmail.com