Lugesin su kirja läbi, kommentaare küll mitte. Kuigi sa ütlesid, et ärge hakake mind noomima, siis mina julgen öelda küll, et sa oled oma poja kasvatuses palju vigu teind ja mis kõige hullem - teed praeguseni. Ei ütle seda selleks, et sind sõimata, vaid ma näen seda kõrvaltvaatajana ja kahjuks kaldun jääma minia poolele teie tüliküsimuses. Tahan tuua välja mõned omapoolsed mõtted, kui sa ei võta seda kui kriitikat, vaid kui muid võimalusi selle olukorra lahendamiseks, siis võib-olla on sul neist mõtetest kasu.
Esimene asi mis mul vastu hakkas, on järgmine lõik: "Kasvatasin kah poega üksi (seda algusest peale, teadlikult); mul oli majanduslikult üsna raske, aga hetkekski ei tulnud pähe mõtet nende raskuste ajal tema isa üles otsida ja sellele "pinda käima" hakata - RAHA PÄRAST." - sa õigustad siin oma poja käitumist 100%. Minia on tubli, et hoiab sinust eemale. Te olete pojaga ühes paadis. See mis sina tegid, see oli sinu valik. Siis olid teised ajad ja võimalik, et su laps ei olnud üldse mehe nimelgi ja sul poleks olnud võimalik oma lapse isalt alimente nõuda. Võimalik, et sina soetasid lapse üldse perekonnainimesega - see mida sina tegid, hoia heaga endale, sest see kõlab etteheitena miniale. Minia seisab õige asja eest! Kui sina ei ole suutnud muud ette võtta kui oma pojale mõne vihje nagu möödaminnes soetanud, siis pole sust mingit kasu. Kui sa emana ei ole suutnud temas vastutustunnet kasvatusega sisendada, siis ei ole seda muud moodi võimalik teha, kui seaduste kaudu, mis naisi ja lapsi veel mingilgi määral kaitseb. Saa aru, see on kasuks su pojale - seekord ta ei pääse vastutusest. Omamoodi kasvatusmeetod.
Teiseks ütled sa, et su minia oli sulle kui tütar. Ei olnud. Poeg on sulle liha ja veri, tema eest sa seisad, olgugi ta sõna otseses mõttes kaabakas. Kui ta ei maksnud oma lapsele midagi, siis tema emake ruttas kohe ise maksma. Mitte heast südamest, vaid oma ärahellitatud lapse kaitseks tegid sa seda. Muidu oleks tulnud see kohtuasi juba varem. Sa päästsid taas tema naha, kuigi ei oleks mingil juhul seda teha tohtind. Oled terve oma elu oma lapsele järele andnud, temalt mitte midagi nõudes, alati tema eest kõik ise ära tehes, jättes talle palju õigusi ja vähe kohustusi. Ärahellitatud on väga õige sõna. Miks sa nüüd selle pärast, mis ise tegemata jätsid, miniat süüdistad. Kui sa oleksid teda kui tütart armastanud, siis sa seisaksid selle poolt, kel on õigus, mitte selle poolt, kes on su liha ja veri.
Kui sa ei aktsepteeri minia otsuseid, siis sa kiidad heaks selle, et last toitku ja katku ema üksi ja isa olgu sellest prii. Sa oled kogu oma elu oma poega niimoodi kaitsnud, tuhat korda vigu teinud - viimane aeg on oma käitumist muuta! Sinul ei olegi oma lapselapsele mingit õigust, ta ongi oma ema ja isa laps. Miks sa manipuleerid süüdistades miniat, et ta teeb sulle ülekohut? Parem võta oma poeg käsile ka väga tõsiselt, kui su lapselaps sulle tõesti tähtis on. Su poeg on sulle võlgu iga väiksemagi penni, mille sa oled lapselapsele saatnud, mitte minia ei ole ahne. Tema kui isa oleks ise seda pidanud tegema.
Kui sa süüdistad miniat, siis sa rikud selle suhte igaveseks ära. Kui sa teda ei süüdista ja ei aja enda õigusi egoistlikult taga, siis peale kohut ja peale seda, kui su poeg alimente maksab, lubab ta kindlasti sind jälle oma pojapojaga kokku. See 350 krooni on lapse ülalpidamiseks naeruväärne summa, seda enam, et ta käib veel huviringis ka. Kui sa tahad võid muidugi ka selle ära jätta - aga siis karistad oma lapselast selle eest, et tal on vastutustundetu isa. See kuidas sa oma õigusi nii egoistlikult, lausa solvunult taga ajad, on häbematu. Las su poeg tasub sulle su hoole ja vaeva eest, miks seda peab tegema minia. Tema annab oma panuse sellega, et kasvatab oma last ja sinu lapselast.
Kahjuks kogu probleem on alguse saanud sinust, sa oled oma poega kasvatades olnud väga pehmeke. Aga sa võid veel olukorda muuta. Tee seda, sest sul on liiga palju seekord kaotada, et tasuks samas vaimus jätkata.
Jõudu soovides. Mitte hukka mõistes, küll aga valusalt avameelne olles.