oi kui palju tuttavaid momente nii teemaalgatuses kui ka kommentaarides, lausa muigele ajab.
minu ainuke mure on (ka üksikemana), et suudaks oma pojast inimese kasvatada ja mitte klammerduda tema külge ning elada tema elu.õnneks võimalust on vähem, sest mul on ka teine laps:)
ma mõistan seda vanaema, sest tõesti see on ju tema "pojakene", aga samas ma ei õigusta rahulolematust lapselapse ema vastu.
kui suudaks rohkem ennast näha ja hinnata, ning vähem teisi kritiseerida, halvustada!
"KUI MA MINIALE MIDAGI ETTE HEIDAKSIN, SIIS VAID SEDA MÕTLEMATUT PANGALAENU VÕTMIST JA SELLE TÕTTU PRAEGUSI MAJANDUSLIKKE RASKUSI." see oli vanaemal suurelt kirjutatud:)
kallis vanaema, see ei ole ei sinu otsus ega sinu laen, selle kohustuse võttis sinu lapselapse ema, selleks et tal oleks lapsega kodu! sul ei ole absoluutselt mingit õigust teha etteheiteid asjades mis sind ei puuduta.