alustuseks võiks kuulata ja usaldada iseennast. tihti on lahendusesd meie enda sees :)

Ära mine ära,
tagasiteed nii raske on leida,
ka siis
kui tulen sulle poolele teele vastu,
ka siis
kui mõtled, et mäletad kinnisilmi
meie raja kõiki tujukaid käänakuid,
kui arvad, et tunned ära
kord teetolmu tormatud jäljed,
et otsiv käsi avab ka pimeduses
ammu suletud värava,
aeda, kus kasvasid metsiku lõhnaga lilled, pole olemas
tagasiteed.

Eeva Park

"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""

Kuule:
Aga mulle näib, et ma ei saa enda sisetunnet või südamehäält usaldada, sest olen viimasel ajal vist mitu korda ja erinevates küsimustes sellega mööda pannud. Olen arvanud, et kuulsin ära, mida südamehääl ütleb, aga pärast ikka kahetsenud, kuna tegin vist vale otsuse. Kuidas ma siis jõuaksin õigele arusaamisele, et mu edasine elu ei kujuneks lõputuks eksisammude jadaks?

Sa aerutad,
hambad ristis,
aga ma pole paat,
vaid puri.
Heiska mind masti ja mine!
Loe üle kõik pilved.

Eeva Park

lase vabaks! võib-olla sa ei usalda täielikult elu ennast. elu peab usaldama.. tegelikult kui ise piisavalt tööd teed, siis elu mängib õiged kaardid kätte. ja sa ei pea enam kahtlema ja ei pea enam valedes valikutes pettuma.
tee seda, mida tehes, su hing ja su süda on rahul.
ära loobu ühestki südamesoovist sellepärast, et sul on alateadlik hirm või tunne, et sa ei saa hakkama. sinu tugevust näitab see, kui astud vastu kõigele sellele, mis alguses tundub võib-olla isegi võimatuna.

Täiskuule:
See on nii väga kena, et mulle veel vastasid. Aga mida mõtled selle vabakslaskmise all? Ja kuidas saab elu usaldada? See on minu jaoks mõistatus. Mul ei ole praegu võimalik teha seda, mida tehes hing ja süda on rahul, sest ellujäämiseks tuleb nüüd (määramata aja jooksul) teha ükskõik mida. Võib-olla alles pensionipõlves saan jälle valida. Aga võib-olla olen siis kõigest nii väsinud, kulunud ja tülpinud, et lihtsalt vegeteerin kuidagi. Ehk ma ei peaks tõesti lõplikult loobuma ühestki südamesoovist mittehakkamasaamise hirmu tõttu, aga jube raske on endasse uskuda, kui keegi teine (suuresti põhjusega) enam sinusse ei usu.

ma kirjutaks pikemalt..aga.. nagu ma ütlesin, tahaksin rääkida individuaalselt.. natukene lihtsalt räägiks.. kui viitsid, siis kirjuta t2iskuuolen@hot.ee


ma vastan sinna ;)

ma usun, et sul on endal ka parem niiviisi.. samas, mida mina ka tean, eksole?

ma saan aru, et on võigas niiviisi võõraga arutleda maailmaasju, aga mis võiks olla veel parem, kui sina ei tunne mind, mina ei tunne sind, anonüümne suhtlus jne.
väike mõtete vahetus. loodetavasti mõlemad võidavad sellest.

okok. jätan nüüd enda promomise :D

või et siia luulenurk tekkinud! :D

Positiivselt üks-ta-kõik,
nii siin hargneb luulelõik.
Vabalt võtta väga hea,
kuid kui mõtteid mõtleb pea?

Analüüsi mõtteid siis,
mis kõik asja peese viis.
Kõik siis kainelt üle vaata,
kas saad teist sa #%!" saata!

Tunded teevad pimedaks,
kuniks vastu pead käib "Laks"
Siis on näha kõik su ees,
kellel oli süda sees.

Ise endast ütleks nii,
ei enam südant kätte vii.
Ei ole just ma "kaitsevari"
ja teele satub ho.orakari.

Ma ikka jälle tõusen üles,
nii vale kõik mis sees mul põles.
Südametult eksid maha,
kõik see saast jääb seljataha.

Käitund pole kah just hästi,
teinud mida hingest kästi,
südamest kõik üle lasti,
lubati veel lüüa kasti!

Pool on ingel, teine saatan,
nii ma tuimalt ringi vaatan.
Vahel külm ja siis hooliv,
oma elu ise rooliv.

Jah ma tean, et üks-ta-kõik,
lõpebki nüüd luulelõik.
küll elutee toob uue nõia,
siis mind ELUST te ei leia..

Elul on jah helgem pool,
nüüd vastu pead lendab tool.
See kõik on ikka väga vale,
ma pole mingi kuri.. hale..

Vahel lihtsalt elus veab,
kel kõik hästi, eks ta teab.
On teisi kes justkui neetud,
kel mõte must ja elud teetud.

jah.. töötab, pürgib, õpib,
ning elu.. selga k*ppib.
Teame kõik, see pole kerge,
.. elutee.. et pole sirge..

See kõige reaalsem eluke,
kus üheks lüliks valuke.
Siin püüdlemast sa ära väsi,
ka siis kui pole jalgu.. käsi..

Aga miks ja kuidas on ühepoolne armumine üldse võimalik? Huvitav, kas seda esineb ainult inimeste puhul, või tuleb ka teistel elusolenditel ette ühepoolset tõmmet?

kindlasti on olemas ühepoolne armastus. kui seda ei oleks oleks palju vähem õnnetuid paare. mina isiklikult olen seepärast kaotanud mõne armastuse, aga võibolla ka mitterääkimisest. täna nägingi öösel just üht sellist inimest, hoidis mu ümbert kinni, praegu on veel selline soe tunne. miks ja? üks on see, et teisel pole ehk õrna aimugi su tunnetest. teine on see, kui tema teab aga tal on keegi teine juba olemas. nii need asjad tulevadki

la-femme 04. august 2012, kl 16.00

Sa aerutad,
hambad ristis,
aga ma pole paat,
vaid puri.
Heiska mind masti ja mine!
Loe üle kõik pilved.

Eeva Park

**************

kalamehe suguelu

no mis sa aerutad, sind talun hambad ristis -
see pole mingi seks, ma pole paat !
mul aerutajaid teisigi on listis,
kes purjed saab mul üles akuraat !

Mida teie arvate, kas on nõnda, et kui rumal saab oma rumalusest aru, siis on tal veel lootust targemaks saada? Mina ei oska sellest enam suurt midagi arvata. Mõistan väga hästi, et olen rumalavõitu, aga ma ei tea, kas mul on võimalik arukamaks muutuda.

vaesekene...mina pole veel ühtki rumalat näinud, kes sellest ise aru saab...muidugi, ega seda arukust ka kuskilt juurde saa....ma olen ka käinud hulk poode läbi...rahapada kaenlas...aga mida kuskilt osta pole pn arukus:P...nii ma ka lollina siin ilmas rändan:P

kui sa juba nii küsid, siis saad aru, et see, mida tead, ei ole veel kõik maailmateadmised. sada aru, et sul on ruumi, kuhu poole areneda. sest targad ju kunagi ei tunnista ennast ülearu targaks. nad teavad, et kogu maailma tarkust ei saa nad kunagi selgeks, kes suudakski sellist kunsti vallata?
on võimalik arukamaks muuta. kui sellise küsimuse esitad. küsimuste esitamine on esimene võimalus vanast olukorrast vabanemiseks ja loobumiseks. saad alustada uuelt teelt, uuelt rajalt. sest tegid enda jaoks selgeks selle, et said aru, et ei tea veel kõike..aga samas tahaksid õppida! ja see on ju väga suur +!

Kõike ilusat on võimalik ära rikkuda!
Ka luulet.

jah, mõelda on vaja
ajju ajada rajad
ragistada
pragistada
iva leida
nagistada
jälle mõelda
välja öelda
mida leidsid
või endale hoida
tulevikuks

Võib võluda rooside haprus,
nende värv ja aroom,
aga mind veel enam nende vaprus,
nende mehine iseloom.

Ehk olete näinud,
kuis neist on üle käinud
mustad pilvedehärjad,
vihast üleni märjad,
et neid maatasa sõtkuda,
kuid nemad oma päid ei nõtkuta!

Siis oodake silmapilku,
mil vihmad on aetud pakku
ja päike taas ilmunud pilvede prakku:
te näete küll väsimust puudel,
kuid rooside naerusuudel
vaid säravaid kastetilku!

Johannes Semper

Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab, ilma et ta üldse otsiks.

Autor A.Alliksaar 1923-1966.
See luuletus on mind juba pikalt saatnud, tohutult meeldib.

Täiskuule (kui ta veel kunagi siia satub):

Igatahes avastasin täna ootamatult enda jaoks võimaluse tegeleda soovitud asjadega. Ei ole tõesti nii, et enam midagi valida ei saa. Püüan siis nüüd selle koha pealt elu usaldada. Vaatan, mis saab. Tänan veelkord Täiskuud sõbralike sõnade eest!

mõtisklus`ele lohutuseks ja neile, kes tunnevad puudust sügavamõttelisest mitmetimõistetavast iluluulelisest jurast, kus mõte on eriti luuleliselt eriti sügavale peidetud, kus öeldakse KÕIK aga samas ei öelda mittemidagi, kus pole oluline riim, loetavus ja soravus, vaid oluline on pauside asukoht, hulk ning pikkus ja kus pärast igat uut lugemist võib tõeline luulehing leida uue rõhuasetuse, mõtisklus eriti tõsiselttähtsal teemal "OHH, miks küll üks ja sama võib vahel näida nii vastukäivalt erinev"



valguse peegeldus vees

rohi kui kasteses kees -
sillerdus pelk, päikese valgel,
värvide mäng

valguse peegeldus vees -
värelev välk, ilus ja malbe,
jõgi ning säng

langedes vahuselt keeb -
valguse helk, tantsimas jalgel,
kosk, vete läng

nõutuks mind teeb -
peegeldus kalk, pisar su palgel,
valguse äng...

miks?

[von Freen 2012]

Kes siin jälle mida on ära rikkunud? Selleks antud teema ju tehtigi, et siin võib ka niisama juttu rääkida, mitte ainult luuletada! Sina võid ju kõik ilusa ainult endale hoida ja oma luuletusi mitte siia kirjutada, siis ei saa keegi midagi ilusat sinu jaoks ära rikkuda.

kodanik mõtisklus viitas minu poolt ära lörtsitud Eeva Park`i luuletusele

see sai vist liiga otsekohene ja selgesõnaline originaali keerutamise asemel :)

Meie Isa, kes Sa oled taevas,
päästa mind kurja äraajaja käest!

Puhu, tuul, ja tõuka paati (purjedest rääkimata :D),
aja Kuramaale mind...

PS
Arvasin lihtsameelselt, et selles teemas võib igaüks vabalt oma arvamust avaldada, kuid eksisin. Tugevamal ikka oma õigus!

Ei sellest asjast tulnud midagi ning vaevalt tollestki tuleb, nii et ma ikkagi valetaksin, kui ütleksin, et usaldan elu. Ma ei saa aru ega tea, mida tähendab elu usaldada, kuid elu on sellegi poolest elamist väärt. Jätkuvalt kõike head Täiskuule ja teistele heasoovlikele hingedele!

küsimus kuutõrvajale

mõtle nii, et mida sa tahad oma elus saada? saavutada? mis on see siht, kuhu poole püüelda?
nii, räägin endast. mul on alati olnud mingi suund, kuhu poole minna, mingi tugev sisemine siht, motivatsioon, enese suunamine. see on pannud mind ka elu usaldama. näiteks võtame laulmise. laulan ja laulan. käin võistlustel. saan auhindu. alguses ei lähe küll nii nagu peaks, aga ajapikku hakkavad pingutused vilja kandma. saan heaks ja suureks lauljaks. nagu keegi rääkis, et üks suur laulja oli rääkinud, et kui ta oli 4-aastane, siis teda kuulas 3 inimest, kui 10 siis, 40 ja nüüd 20 aastat hiljem, kuulab teda terve staadionitäis rahvast.
sest inimene usaldab iseennast ja usaldab elu.
ta teeb seda, mida ta tahab teha. muusika või laulmine on tema siht, on tema soov, tema sisemine motivatsioon.

hea lause tuleb meelde ka filmist "nunnad hoos 2" kui w.goldberg küsib ühe tüdruku käest, kes tahab lauljaks saada:"mis on esimene asi, mida sa hommikul ärgates mõtled? kui sa mõtled laulmisest ning õhtul magama minnes mõtled ka laulmisest, siis sa oledki juba laulja või näiteks kui sa mõtled tantsimisest siis oledki tantsija jne", see võib tunduda naiivne, aga sellel on ju tõetera sees. mõtted mõjutavad paljuski seda, mida me reaalses elus ette võtame. sellepärast näitavad meie mõtted meie elukvaliteeti, kui on head ja positiivsed mõtted, siis läheneme igale olukorrale ka nii. või vice versa. aga see, et see tüdruk laulmisest mõtles nii hommikul kui ka õhtul ei tee teda veel lauljaks..vaid ta peab suutma ka oma unistused ellu viia.peab minema lauluringi, võtma laulutunde, harjutama, vaeva nägema.

ega ju michelangelo poleks sixtuse kabelile seda maali maalinud, kui keegi poleks talle pintslit ulatanud?

ja see lugu saab ikka alguse ju algusest. inimene peab tegema seda, mis teeb teda õnnelikuks. seda, mida ta tahab teha. ei oska usaldada elu? järelikult mingi hirm hoiab tagasi. sellest ma olen küll ise aru saanud, nii kui on soov ja tahtmine tugev või tugevam, suudab see alistada hirmu ja kõhkluse.
sest mis on hirm? ega hirm pole mingi häbiasi. see on teadmatus, see on märguanne, et ei teata, mis ees ootab. ja kui nüüd defineerida hirmu nii, et hirm on teadmatus, siis pole ju seda teadmatust tarvis häbeneda, sest kõik me kõhkleme ja kahtleme aeg-ajalt ja seetõttu küsimegi nõu.
ja kui inimene ei tea, mida teha..siis usaldagu elu. elu mängib õiged kaardid kätte. lennaku lihtsalt vabalt. aga ärgu kunagi unustagu oma sisemist soovi. sest seesmiselt ikkagi tuleb ärgata..seesmiselt peab meid keegi ju üles raputama, et me hakkaksime ennast liigutama, sest ainult siis, kui meil on ebamugav me ju liigutame, muudame, kiirendame samme. mõtleme asjade üle järgi.
ja kui inimene veel ei tea, mida täna teha, kes olla, mille poole minna, siis jälgigu enda mõtteid ja seda, mida ta tõeliselt teha tahab. tunneb, et läheks ostaks poest jäätist ja raha on,siis mingu, tunneb, et sõidaks kuskile, siis sõitku, tunneb, et suhtleks kellegagi, siis suhelgu..tõkkeid ei tohi ette luua. väline loobki tõkked.ja see pidev soov ühiskonda sobituda, aga kui inimene teab, kes ta on, kuhu ta kuulub, usaldab elu, siis ta ongi ühiskonda sulandunud. siis ta ongi leidnud oma koha. meil kõigil on koht siin päikese all.

edu!

kui inimene käitub nii, nagu talle tundub, et on mingil hetkel õige või et ta süda on rahul, siis..pidevalt ja kogu aeg seda rada astudes ta võibki ühel hetkel avastada, mida ta tõeliselt teha tahab ja miks teda siia maailma loodi (vabadust, kui kõlab veits sürrealistlikult:D)..aga teel olles avastatakse tihtilugu see, mida teha tahetakse..

Leidsin veel ühe võimaluse tegeleda põhihuvist mitte liiga kauge asjaga. Eks maks. järgmise 2 nädala jooksul selgub, kas mul õnnestub sinna pääseda. Elame-näeme. Meeldivat pühapäeva!