Meile meeldib just siin tema luuletusi lugeda. 50+is on kõik kurjad ja kadedad.

Kui juba suvi kord päevakorda tuli


Siis :

KUI KATUS SEISAB IGAL MAJAL
JA LAULATATUD KÄEL ON KULDNE SÕRMUS
NII ON TÕDE SEEGI IGAL AJAL
ET ARMSAM VAJAB HINGE SOOJENDAVAT HELLUS,ÕRNUST


LOODUS JA ARMASTUS

KUI HOMMIKUNE MAAPIND
MIS JAHTUND TERVE ÕÕ
NII SOOJUST IHKAB NEIU RIND
MILLES HÄIREKELL KUI LÖÖB

SIIS ESIMENE PÄIKSEVALGUS
PAITAB ÕRNALT KASTES ROHTU
SEE KUI ARMUMÄNGU ALGUS
KUS JAHEDUS LOOB ENDAST OHTU

Päiksevalgus nii liikudes edasi
Heidab kõigelt pimeduse katte
Justkui ihu paljastades sedasi
Ja usaldanud armsama kätte

Nii ärkab hommikul loodus
Endalt öö hellust heites
Virgub neiu nii kui loodud
Ennast embusesse peites

Embab päikenegi lillemerd
Õitseb varsti kogu aas
Neiu rinnus pulbitsevat verd
Kuumus kütab taas

On vahel armastus kui maa
Mis õitsemiseks päikest vajab
ja piisavalt kui sooja ei saa
kohe kaela ülalt miskit sajab

Loodustarkus siit nüüd kõigile
Et armastaks sind neid või peig
Kui päevavalgust õitsvale maapinnale
Hellust armsam vajab vaid

Kui maa kõik uinub, siis tuuleiil meil akna all vaikselt ikka ulub.
Tähtede särast on nii ere kogu maa, ning sellest und näen praegu ma.
Lumevaip on nii ilus- soe ja pehme, ning talveöö nii sügav ja vaikne.
Kõik on vajunud sügavalt unne, ja meil hea on kõigil tunne.
Kuu meid ikka vahel piilub, kuna meiega olla ju soovib.
Üksinda muidu taevas nii igav ju oleks, kurb ju oleks kui meid tal poleks.
Siis vaikselt ja tasa lund lendlema hakkab, ja tuuleiil nüüd puhkumast hetkeks lakkab.
Väikesed helbed nüüd lendlevad õhus, ja väikene tibuke magab kenasti põhus.
Kõigil on soe ja hea teki all, ja soojas on ka laudas väike kitsetall.
Talveöö on imede öö, siis talvetaadil on ees suur töö.
Sest kui poleks meil talvetaati, siis varsti poleks meil lund uksest saati.
Tali pole midagi ilma pakaseta, ning jää pole kena ilma lumeta!

Kunagi oli luuetajagi eluga kui
Kuristiku äärel…
Siis kirjutaski :



Kuristik

Rändas kord romantiline rännumees
oli õhtu ja väljas väga pime
liig tume talle tundus elutee
kuid ta jäi seisma – teda päästis ime

Ta ette oli ilmunud kuristik
mis nii salakavalalt kutsus
elurada äkki ümbritses mäestik
üsna raskelt süda rinnus tuksus

Võiks ju minna edasi
milleks kõrvale pöörata eluteelt
apaatias mees hetk mõtles sedasi
ise heitmas oli meelt

Hing kuristikult justkui küsis;
kas sooviksid mind emmata?
mees mäe serval ise vaevu püsis
teades,et ei oske lennata

kuid siis pimeduse katte all
sattus jala alla purre
astus mees – ükspuha oli tal
ei teadnud , et ellu oli tulnud murre

Oma hinges mees lendas kui lind
polnud tähtsust sel`kus poole
puudus sellel hetkel elul hind
soov punkt oli panna eluloole

Ta silme ees äkki oli kaunis naine
kes purret ta jalge all hoidis
see pilt tundus nii ebamaine ….
et mees jälle elumõtte leidis

eelnevale aga loogiline järg


Kaks tulekildu

Kaks tulekildu taevast kukkus
Päris lähestikku teineteisele
Maapinnale,mis vaikselt tukkus
Üks kild lõi kiirelt lõkkele

Leek kasvas aina suuremaks
Sai hoogu tulelõõm
Kõik ümberringi muutus soojemaks—
Nagu hinge oleks täitnud rõõm

Aga teine lõke justkui puhkas
Nagu oleks kogund jõudu
Tasakesi vaikselt ohkas
Nägi teise tule lõõmas õudu

Kuid samal ajal suurem lõke
Ei teadnud,mis on vinduv pird
Ei peatand teda ükski tõke
Ta kuumas nagu kasvav kirg

Nii süütaski pea teise lõkke
Mis kui unest äkki ärkas
Kui oleks sattunud nüüd jõkke
Poleks kustund tuli—mis kui kirest tärkas

Ja põleski kaks lõket siis
Leegiga,mis kasvas üha
Sai sellest lähenemisviis
Mis suutis kahest ühe teha

Nii põles viimaks üks suur tuli
Ei olnud enam lõõma kahte
Kõik üheks saanud oli
Ühendanud kahe kire tahte

kuid luuletajal on juba kaugest noorusest

üks "igavene" armuke


Armuke

Mõnele auto on kui armuke
kogu vaba aja ja raha
võtab endale see kallike
aga mina nõnda ei taha

Mul salaarmastus on samuti
keda kiivalt jahib mu ämm
pole taband mind temaga ometi
sest see armuke on mulle kui õnn

Ma kohtun temaga salamisi
et keegi ei saaks rikkuda õhkkonda
mis sünnib siis kui oleme kahekesi
kuis lendu hing tõuseb-saan sel ajal tunda

Kuid arvan mul pole amoraalne suhe
oma salajase sümpaatiaga
see kõik mu elule kui kauneim ehe
ma kohtun seal inspiratsiooniga

Tea,mis tundub ,et elus on vale
ja mis võiks olla teisiti
kõik mis elus välja ei tule
mis nadisti-tuleb teha uuesti

Nii kõik seal leiab uue kuju
kuni ei kõlba ei jäta ma järele
lõpptulemuseks saan endale hea tuju
millest rõõmu jätkub kogu perele

Käige teiegi salamisi kohtumas
inspiratsiooni kui elu jõuallikaga
näete elus rohkem head siis juhtuvat
kui suhtlete moraalse kallimaga

vahelduseks midagi "külma jaa julma"

Talve tulek

Vaadake aknast välja –
seal vähe jäänud alles
(kui mälestusi talles)
Suve , päikest jaaa nalja ….
Varsti ongi jälle talv
Väljas lumehanged –külm
Siis ehk meenutame suve
Raisatud aegu – tühje huve
Miks ei kasutanud hetki ära
Miks kaasa ei võtnud päiksesära
Tühjatähjale sai jagatud vaid kära
Suustki välja aetud tühja plära
Nüüd varsti jõuab kätte julm
Külma ,pakase, tuulte pulm…

Vahelduseks :

Saatsin vaalale täna kolm kinki :
(ikka sellele samale kes endale kümneid tuhandeid vaatajaid ise on lisanud..)


file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/uued/581800_448886095179648_946282221_n.jpg

file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/uued/48072_492345327489930_292878755_n.jpg


http://www.facebook.com/photo.php?fbid=567703883242824&set=a.158710464142170.35036.121712157842001&type=1&relevant_count=1

Tahaksin olla ma pääsuke,
kes sinise taeva all lendab.
Poleks muret mitte raasuke
vaid muretult ma ringi rändaks.
Ning kui eemalt ohustaks kotkas
ei tunneks muretki siis
kui tundub et elu on mokas,
lendaks ära ma siit.
Nii liugleks sinise taeva all
ega läheks kaduma.
Ka siis kui nsaabub sügis hall,
otsiksin uusi radu ma.
Tahaksin olla ma kivi,
kes aias puu all seisab
oleks paigal ega peakski liikuma
ning kõik mõtted endale hoian.
Nii vaikselt ma puu all istuks
ja mõtleks omi mõtteid.
Ilma, et suud paotaks
ega kasutaks alatuid võtteid
siis oleks ka kivist süda mul
ega haiget ei teeks siis keegi.
Nii lebaksin lehtede varju all,
kuid ükskord närbuvad needki.
Ei ole ma ei kivi, ei lind,
kuigi tahaksin olla osake neist.
Tegi mul haiget kui jätsid sa mind
vaid mälestus alles on jäänud meist.
Linnuna lendaksin ära kaugele-
kaugele, et ei tunneks valu.
Kivina ei tõstaks ma kära
ega ootaks, et andeks sa palud.
Ei ole mul kivist südant,
ega linnu vabadust.
Olen vaid inimene,
kes tunneb igatsust, lootust,
et tuled kord ja palud vabandust.
Nii istun siin puu all,
süda täis ootust.

Palju õnne Rannaliivad! Juba 400 vaatajat.

nii lühikese ajaga nii palju vaatajaid! sellest saab siin kõige menukam teema. tõelist annet on raske varjata, see paistab kaugele välja. edu loomingus!

Mul on nii kahju sinust Rannaliivad.Kõik kiidavad siin seda luulet,aga nad ei tea, et see on hoopis Luuletaja oma.Sina oled ainult luuletaja toapoiss. Kõik au ja kuulsus oleks sulle tulnud.Tegelikult kuulub see Luuletajale.

Talve öö ….

Kohendasin veidi
Arusaadavamaks
Ära pahanda
Muidu palju oleks kaduma läinud



talveöö 01. märts 2013, kl 20.21




Kui maa kõik uinub, siis tuuleiil
meil akna all vaikselt ikka ulub.
Tähtede särast on nii ere kogu maa,
ning sellest und näen praegu ma.
Lumevaip on nii ilus- soe ja pehme,
ning talveöö nii sügav ja vaikne.
Kõik on vajunud sügavalt unne,
ja meil hea on kõigil tunne.
Kuu meid ikka vahel piilub,
kuna meiega olla ju soovib.
Üksinda muidu taevas nii igav ju oleks,
kurb ju oleks kui meid tal poleks.
Siis vaikselt ja tasa lund lendlema hakkab,
ja tuuleiil nüüd puhkumast hetkeks lakkab.
Väikesed helbed nüüd lendlevad õhus,
ja väikene tibuke magab kenasti põhus.
Kõigil on soe ja hea teki all,
ja soojas on ka laudas väike kitsetall.
Talveöö on imede öö,
siis talvetaadil on ees suur töö.
Sest kui poleks meil talvetaati,
siis varsti poleks meil lund uksest saati.
Tali pole midagi ilma pakaseta,
ning jää pole kena ilma lumeta!

lisaks eelmisele -

midagi muud ei muutnud kui ainult
panim riimid ridade lõppu

kahju 01. märts 2013, kl 22.36
Mul on nii kahju sinust Rannaliivad.Kõik kiidavad siin seda luulet,aga nad ei tea, et see on hoopis Luuletaja oma.Sina oled ainult luuletaja toapoiss. Kõik au ja kuulsus oleks sulle tulnud.Tegelikult kuulub see Luuletajale.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

50+ssis meid kogu aeg samaks peetud
võib kaa siin pidada
me kumbki sellest ei solvu
olen lullari peegel(pilt)…

Pikka aega nimetas luuletaja oma teemat

Luuleteatriks .

Teatris on aga kõik võimalik .
Näitlejad – lavastaja – teles aga stsenarist …

Maailma kuulus kõhurääkija aastaid esines
Oma nukuga kellege vesteldes keegi arugi ei saanud
Et see nuku tema enda kõhuhäälega rääkis .

Kui oleks sellelt nukult küsitud – kas olete üks või erinevad ..oleks see nuku meelsasti “peremehele”
Vastu kõrvu andnud selle eest ….
Nii kaa meie lullariga …..

Tulevik näitab kas oleme erinevad või siis mitte …..

Kas sa lullar tööl käid?

Juba esimeste kuudel…

..tuli luuletaja teemasse reporter…
kes luuletajale andis nii et vähe polnud.
Luuletaja tema eest peitugi puges …

Se reporter oli lullar ise .

Siis toimus seal teemas luulevõistlus
Kolme erineva luuletaja vahel

Needki kolm kõik olid lullar ise …
Kajastades oma luule arengu erinevaid perioode .

Pole ime kui minagi olen tema väljamõeldis.
See teeks mulle au !

nii loominguliste inimeste töö on meile kauneid luuletusi luua, mida me kõik imetleme ja naudime.

Andekad luuletajad on vabakutselised. Nad ei käi tööl ja tegelevad ainud suure luulega.

ja 01. märts 2013, kl 22.52
Kas sa lullar tööl käid?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
töö ajab lullarit taga – mitte vastupidi .

kui teda pole –asendan mina (eriti talvel)

kodus kõik töö saab ära teha oma kodusel
laual jaa arvutil.
Arvuteid kaks on kõrvuti – üks töö oma –
Teine kui tagavara …sellel siis hullamegi.

Nagu seitse päekapikku :

Käib töö jaa vile koos ….

kohe aimasin, et tegu tõelise andega, töö oskuslikult hobiga ühendatud. oleks rohkem sinusuguseid.

kaisa 01. märts 2013, kl 22.58
nii loominguliste inimeste töö on meile kauneid luuletusi luua, mida me kõik imetleme ja naudime.

teadja 01. märts 2013, kl 23.01
Andekad luuletajad on vabakutselised. Nad ei käi tööl ja tegelevad ainud suure luulega.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
täna ületas lullar kõik rekordid ….

Kaunite sõnade saamisel …..

Terve aasta jooksul 50+ssis
ei kuulnud nii palju kiitvaid sõnu …

koostöö on ahvatlev

meie siia tõime vist päeva rekordi
kuid teie meile kohe aasta rekordi…
võrreldes 50+ saadud headele sõnadele ….

Donald 01. märts 2013, kl 23.05
kohe aimasin, et tegu tõelise andega, töö oskuslikult hobiga ühendatud. oleks rohkem sinusuguseid.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

varem sai lullar minestuse kui kaunid numbrid end näitasid
kuid siin oleks taa juba mitmeid kordi täna ära minestanud – heade sõnade külluses …

rannaliivad
Sa oled siin nii populaarne. Palju õnne!

ära sinna 50+ küll kunagi tagasi mine oma tuju rikkuma. ilusaid luuletusi luuletatakse hea tujuga. ei tohi energiat raisata neile, kes su vaevanägemisest hoolida ei oska.

kass 01. märts 2013, kl 20.44


oled TÕELINE luuletaja - ütles luuletaja kassi kohta.

üle hulga aja olen nii kaunist lugenud kui see kassi luuletus ....ütles luuletaja .

omal ajal lullar kaa tuntuid luuletajaid lausa parodeeris
50+ssis teemas "luuletusi pole iialgi palju".


tema hüüdlause oli: mul ükskõik kui kuulus keegi on -

kuid kui luule on rämps siis see seda kaa on ...olenematta kui kuulus seda on teinud !

kass aga võttis jalust nõrgaks !

Nüüd viimaks lobiseme


Kui naljanurgana võttes nüüd ….

Täna siin lausa neli teemat
Luuletajale tehti (+ rannaliivad)
Autoriteks
1) mahe tuul -541
2) fanatt -71
3) muusika -66
4) Donald –105

Kokku siis 793 vaatamist (kõigis kokku)

See tasub tõeliselt mõtlemist igavesti ära tulla
50+ nurgast siia igaveseks ….

See ei olnud soe vastu võtt …
See lausa kuum või siis tuline vastu võtt oli `!`!`!`!``!

Seisan ise selle eest – et lullar sinna oma nägu ei näitaks.

Käin ehk veel ise seal vaala koos tema bandega
Tümitamas .
Seal enne lullari tulekut oli vaal oma” kuldse trioga”
kui kogu 50+ssi valitseja . kelle nägu ei meeldinud – see minema peksti kuldse trio abiga .
kuid siis tuli lullar jaa vaal esimesena talt “peksa” sai luules jaa luulehaamriga .
teine oli rästu ,kes asemele astus – öeldes :olen rästik,mitte rästu !`!`!`!…
lullar tegi rästust samal päeval luules omale kikilipsu
siis rästust veel naela tegi jaa selle maa sisse lõi .
lisaks veel tegi lulla kus rästu lubas lullari ära karata .

see päev oli ajalooline – sel päeval just külastaski
2500 vaatajat luuletja teemat ..2300 neis aga
nelja tunniga .

nüüdki veel vanad olijad kardavad senini veel vaala jaa kui sabarakud talle kõiges õigust annavad .

võtsin üksi kõik oma peale jaa kogu bandele panin tule peale kui kuulipildujast . nii kui keegi pea tõstis – nii
mu kuulipritsist tuld sai . minu kuulid aga olid õigusest
tulvil mispärast kaa kõige kangemad mulle vastu ei saanud.kuidas saab lollust kaitstagi ? kuidas saab kaitsta
seda et keegi omale ise lisab vaatajaid ?(tõestatud juba mitmel korral et varem kolme päevaga sinna 22000
lisati jaa nädal tagasi veel 10,000
kuid vaal oli valmis või surema . kuid oma numbritest mitte loobuma .kolm nädalat sai vaal igal päeval mult sauna ..mitmed teda kaitstagi püüdsid kuid neilgi kohe suud kinni panin öeldes : mida on selle kaitseks öelda mis niigi selge .
ei aidand seegi kui ütlesin vaalale näkku : sa nende numbrite pärast oma enese au jaa väärikuse oled valmis ära andma. Vaal vastas vaid: mul pole midagi sellist kunagi olnudki !?!?!?!?!?

nii masendavalt lapselikust keskkonnast lullar juba lahkus jaa teema juba järgmisel leheküljelgi oli kuid
Lõvitar selle jälle tagasi tõi .

Nüüd arvan et lullarit mina juba ei lase sinna tagasi .

Lähen ise kui vaja – kuid luuletaja jäägu sinna kus on tema koht – siia!`!`!`!`!``!`!`!!

Kaunist ööd kõigile !

lugupeetud rannaliivad
palun tungivalt mitte kusagil mitte kedagi tümitamas käia. see siin on energeetiliselt väga puhas koht, nagu ehk isegi oled märganud ja peale kellegi tümitamist tood sa siia halba energiat, mis rikuks kogu siinse keskkonna. peale selliseid kõrvalepõikeid kaob siin energeetiline tasakaal ja kõik sinu poolt mujale paisatud tümitamised tulevad meile kordades tagasi. hoiame koos selle koha puhtana!
austusega
kaisa

Austusest uue jaa nii kauni keskkona vastu..


…luban Sulle Kaisa ,et täidan Sinu soovi .
see ühineb justkui kaa Donaldi sooviga :
unusta igavesti ära see keskkond 50+ ….

Unistangi siis ! (unustan).

Jään sinna kus on lullar .
Lullarile aga oli iidoliks hoopis
Meie kuulus Raimond Valgre .

Eraelus on kaa luuletaja nimi raivo.
(mitte raivo järvi ..ega muud raivod).

Lapsest saati unistas luuletaja saada
Valgre sarnaseks . nüüd on ta juba selles
suunas palju edasi jõudnud nii luules kui
muuusikaski.
Jaa kõike seda viimase aasta jooksul !

Suure tõuke andis talle naistekas oma võimalustega
Ennast kõigile avaldada.

Varem vaid sahtlisse sai kirjutada .
Luules tegi luuletaja suure edasimineku iseendaski.

Kuid muusikas hakkas ta arenema tänu siia
Salvestuste võimalikkusega . varem sama oli :
Mis mõtet on sahtlisse kirjutada…..

Kuid nüüd musat tehes kui mingi vastutuski on :
Igat “prahti” kaa ei saa kaa kõigile näidata.

Nii areneski kaa tema musa looming.

Mullegi arusaamatu on ,et librarys ta juba
üle kümne korra on saanud max 5 tärni
oma muusikale. Seal aga mite ainult eesti
ei vaata ega kuuala…vaid kogu maailm
saab sinna vaadata.

Arvan et pean tänamagi sind Kaisa….

Saan nüüd kaa ise aru et …
Rumalusega ongi võimatu
Võidelda .Rumal jääbki rumalaks.
See kui juba küür seljas,millest enam lahti ei saa.

Luuletaja Sulle selle eest veel eraldi luule teeb…
Arvan ma…..

Kuid nüüd lähen ma magama.

Head ööd Sullegi – Kaisa