nuta v6i naera aga elu on nagu seebiooper.
mina kohtusin t66 kaudu endast 15 aastat noorema mehega. temal oli selleks hetkeks rase tydruks6ber kodus ja mina just lahutanud. kumbki meist ei v6tnud ette sammugi lahenemiseks kuigi sademed lendasid 6hus nii et kogu kollektiiv narris, et kae armunuid.
ma sain aru kyll, et ta on minust noorem aga kui yhe jutuajamise kaigus selgus,et ta ema on minust ainult 2 aastat vanem siis ehmatas mind k6vasti. ma ei hellitanud mitte mingei m6tteid ja tema laks peagi teise osakonda.
kaks aastat hiljem kohtusime asutuse suvepaevadel ja keemia oli endiselt ylitugev. siis ta raakis mulle, et nad on lapse emaga lahus. mina olin ikka vallaline aga kuigi me m6lemad flirtisime t6mbasin ma kiiresti piiri ette: 15 aastat noorem mees v6iks mu tytrele meheks olla, mitte mulle!
aga mis on ette nahtud on ette nahtud. aasta hiljem saime jalle kokkku ja siis juba tuli ta minu juurde ja kysis otse, miks me ei v6ta mitte midaagi ette. et tema jaoks olen ma juba kolm aastat see yks ja ainus ja 6ige. raakisime ja raakisime ja raakisime...
nyyd oleme aasta aega kohtamas kainud. tema ehitab meile maja aga mina ei ole lubanud sinna sisse kolida. armastus on suur, s6brad on meiega leppinud (hullud on hullud) aga mina ei suuda m6ista miks nii noor mees peaks minusuguse vanamutiga tahtma oma elu koos elada???