Mida arvab moosimadu intuitsioonist (kas siis naiselikust või mitte), 6'dast meelest, räägitud ka kui südamehäälest, -kutsumusest?
Või kuidas teisiti seletada andumist või egoistlikust, meeldivust kui tunnet, emotsiooni, mis ei allu ratsionaalsele ja põhjendatud käitumisele, mil ehk isegi statistikast tulenevalt puudub perspektiiv, rääkimata loogikast. Või küsimus on kohanemisvõimes ja avatuses. Skeptiliselt ja kriitiliselt uuendustesse suhtumine tagab küll vajaliku stabiilsuse, kuid on nähtud ka ajaloost progressist mahajäämust. Sest miks muidu oodata "päästmist" perifeeriast, muutuste julgust ja uudsust, mis erinev, kuid siiski rumal.
Kus unistajana jäädes otsustes siiski mõistuseinimeseks on ebaratsionaalne ja põhjendamatu usaldamine keeruline. Sest kuidas saab usaldada vastuseid küsimusi. Kindlasti võib selle põhjuseks olla ka kohanemise raskus või ka objektiivsete vastuste vastuvõtmine