Unetute nurgake
Rehkendagem
 
Ats 27. märts 2015, kl 18.55
ÕIGE, ab_x.
V: ahvikarjas võis olla 16 või 48 ahvi.
 
Ats 27. märts 2015, kl 19.03
Silmailu
12345679 * 9 ja 18 ja 27,36,45,54,63,72,81. PÕNEV! need korrutamise tegurid on kõik 9-kordsed ja annavad vastuseks arvu, mille kordsega 9-sat korrutasid. 9*1, siis 1-ed, . . . 9*7=63, siis 7-ed, jne.
Mustkunsti trikk: Näitad 12345679 arvu ja küsid, ütle üks arv nendest, mis sulle ei meeldi/meeldib. Korrutad SELLE, öeldud arvu, 9-ga ja tulemuseks ekraanile ilmub mitmekordne öeldud arv.
Korruta ja seejärel leia VASTUSE RISTSUMMA, TORE!

12345679*30=
12345679*33=
12345679*39=
12345679*42=
12345679*48=
12345679*51=
 
-diip- 28. märts 2015, kl 17.13
Ma leidsin kätte, et 5823 / 17 469 = 1 / 3.
ab_x 28. märts 2015, kl 17.40
Matemaatikaülesannete lahendamise võistluse lõputseremooniaks tuli korraldajal osta 50 euro eest 100 mitmesugust maiustust. Valitud maiustuste hinnad olid järgmised.
Karp assortii komme, 5 eurot karp.
Tahvel šokolaadi „Nurr“, 1 euro tükk.
Pulgakommid, 10 senti tükk.
Mitu maiustust sai korraldaja osta igast nimetatud liigist?

Katse-eksituse meetodil tuvastatud kingikotis 60 pulgakommi, 39 šokolaaditahvlit ja 1 kommikarp.
ab_x 28. märts 2015, kl 17.44
-diip- Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma leidsin kätte, et 5823 / 17 469 = 1 / 3.


Ja mina leidsin just mingi pool tundi tagasi, et

5832 / 17496 = 1 / 3. Nii sarnased, kas pole! :D
ab_x 28. märts 2015, kl 17.49
12345679*30=370370370 , ristsumma 30
12345679*33=407407407 , ristsumma 33
12345679*39=481481481 , ristsumma 39
12345679*42=518518518 , ristsumma 42
12345679*48=592592592 , ristsumma 48
12345679*51=629629629 , ristsumma 51

Kena! :)
moosimadu 28. märts 2015, kl 19.33
Ilusad mustris numbrid, silm puhkab peal...
Ei ole matemaatika lainel olnud, püstijala peal ja tegevused nagu punktiirjoon käsil, keskendumisaega napib. Aga ikka käin ja nuuman siin silma, matemaatika loogika on kaunis.
 
Ats 28. märts 2015, kl 22.42
V: 1/3=5823/17469; on ÕIGE, ab_x! ja -diip-, see on ka vastustes sama, aga 1/5 oli vastustes: 1/5=2697/13485;

ÕIGE, ab_x!
V: 50 euro eest saab tseremoonia korraldaja osta 1 karbi assortii kommi, 39 šokolaaditahvlit „Nurr“ ja 60 pulgakommi.

Ja silmailus on veel ju:
12345679*9=111 111 111
12345679*18=222 222 222
12345679*27=333 333 333
12345679*36=444 444 444 jne. Ilus, mis kole kohe :D
 
Ats 28. märts 2015, kl 22.48
Kaalud on tasakaalus. Kaalukaussides on ERINEVAD naelad, neid on 2 sorti, kuid kummaski kausis on neid ainult ühesuguseid. Kokku on 195 naela. Kui ühest kausist ära võtta 11 naela, siis tuleb panna teisest kausist esimesse kaussi tasakaalu säilitamiseks 2 naela. Kui palju on algul kaalukaussides naelu? (abiks: mõtle tasakaalule)

Ja nüüd ülesanne, mille vastus on olemas ja mille ma sain kätte ka katsetades, aga aju ei lahka laiali.

Alustades eksamit kella 12 ja 13 vahel, vaatas õpilane kella. Lõpetades töö kella 17 ja 18 vahel, märkas ta, et seierid olid vahetanud kohad. Mis kellaajal õpilane alustas tööd ja mis kell ta lõpetas?
(abiks: Seieritega kell, sest parkimiskellal pole seierite omavahelist hammasrataste seost :D)
moosimadu 28. märts 2015, kl 23.36
Ma olen õelalt kaval ja teen ruttu ära selle, mida peast teha saab:
Kaalud on tasakaalus. Kaalukaussides on ERINEVAD naelad, neid on 2 sorti, kuid kummaski kausis on neid ainult ühesuguseid. Kokku on 195 naela. Kui ühest kausist ära võtta 11 naela, siis tuleb panna teisest kausist esimesse kaussi tasakaalu säilitamiseks 2 naela. Kui palju on algul kaalukaussides naelu? (abiks: mõtle tasakaalule)

Pisikesi papinaelu oli kaalukausis 143 tk ja suuremaid naelapurakaid 52. 1 suur nael=2,75 pisikest.
 
Ats 29. märts 2015, kl 01.37
ÕIGE, Moosimadu.
V: Esimeses kausis oli 143 naela ja teises kausis 52 naela.
 
Ats 29. märts 2015, kl 02.03
Juku oli palju kuulnud Salomon-Valgehobusemäe maratonist ja ta otsustas lühema raja lausa kolm korda hinge tõmbamata läbi sõita. Kui ta oleks sõitnud kiirusega 10 km/h, siis oleks ta viimasele bussile hilinenud ühe tunni. Kui Juku oleks sõitnud kiirusega 15 km/h, siis oleks ta finišisse jõudnud üks tund enne bussi väljumist. Kui suure kiirusega pidi Juku sõitma, et finišisse jõuda bussi väljumise ajaks? (abiks: s=v*t; teepikkus=kiirus*aeg)
 
Ats 29. märts 2015, kl 04.32
Meister ja õpipoiss lõpetaksid objekti koos töötades 10 päevaga. Kui nad olid 5 päeva koos töötanud, jättis meister õpipoisi üksinda sellele objektile. Õpipoisil kulub töö lõpetamiseks veel 15 päeva. Mitme päevaga teeksid nad kumbki üksinda selle töö? Kui suur oleks mõlema töötasu, kui kogu objekti maksumus 15 300 kr jaotatakse vastavalt tehtud töö kogusele?
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)
moosimadu 29. märts 2015, kl 20.35
Juku oli palju kuulnud Salomon-Valgehobusemäe maratonist ja ta otsustas lühema raja lausa kolm korda hinge tõmbamata läbi sõita. Kui ta oleks sõitnud kiirusega 10 km/h, siis oleks ta viimasele bussile hilinenud ühe tunni. Kui Juku oleks sõitnud kiirusega 15 km/h, siis oleks ta finišisse jõudnud üks tund enne bussi väljumist. Kui suure kiirusega pidi Juku sõitma, et finišisse jõuda bussi väljumise ajaks? (abiks: s=v*t; teepikkus=kiirus*aeg)


Puusalt ja laadimata: Juku oleks pidanud bussi väljumise ajaks finišisse jõudmiseks distantsi läbima kiirusega 12,5 km/h.
Mh?
 
Ats 29. märts 2015, kl 22.06
{Kadetsen. Mõnele on liiga palju antud, mõnele vähevõitu, mulle. Muudkui peast ja puusalt.:DD}

Kiirema ja aeglasema sõidu aegade vahe on kaks tundi, seega seose s = vt põhjal võime kirjutada
s=10*t ja s=15*(t-2) on võrrandisüsteem, millest s = 60 ja t = 6. Juku oleks õigeks ajaks bussile jõudnud, kui ta oleks kulutanud sõitmiseks 5 tundi, seega pidi tema kiirus olema 12 km/h.
moosimadu 30. märts 2015, kl 00.40
Ikkagi läks mööda.
Mu pakkumine põhines arvamusel, et kui 10km/h jäi üks tund üle ja 15 km/h üks tund puudu, siis nende kahe kiiruse keskmine olnuks paras.
Lohutan ennast sellega, et 0,5 km/h kiiremini sõites võitis Juku parema koha ja ei jäänud ka bussile hiljaks.
 
Ats 30. märts 2015, kl 01.51
Oh, Mm, egas niiii palju ka tahta ei tohi :D

Ü K S * ÕDE
___________
. . . U H A S
. . U D U K
. S U U S
___________
S Õ E L A S
moosimadu 31. märts 2015, kl 20.02
Mind on tabanud raskekujuline kevad ja ma ei ole saanud isegi pealtnäha kõige trikivabamast ülesandest rohkem kui pool lahendatud:

Meister ja õpipoiss lõpetaksid objekti koos töötades 10 päevaga. Kui nad olid 5 päeva koos töötanud, jättis meister õpipoisi üksinda sellele objektile. Õpipoisil kulub töö lõpetamiseks veel 15 päeva. Mitme päevaga teeksid nad kumbki üksinda selle töö? Kui suur oleks mõlema töötasu, kui kogu objekti maksumus 15 300 kr jaotatakse vastavalt tehtud töö kogusele?
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)

5 päeva - pool tööst peab olema tehtud.

pool tööst õpipoisi poolt:15 päeva, terve töö oleks seega tema poolt aega võtnud 30 päeva.

..... ja siin lõppes mõistus otsa. Vastus on siinsamas, klaaseina taga... mis ajast klaasseinu mattklaasist ehitatakse?



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 31.03.2015 20.02.
 
Ats 31. märts 2015, kl 21.20
Kas annab numbri(murru)ülesandele vihjeid? Kiiret ju pole, kui just -diip- sisse ei torma ja lahendusi käisest loobi :):D.

Lahendus: Oletame, et meister teeks üksinda kogu töö x päevaga ja õpipoiss y päevaga. Koondame andmed võrrandisüsteemi: üksi meister X, üksi õpipoiss Y.
Ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y; plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y;
Tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y.
Kuna mõlemal juhul sai valmis KOGU töö (ühine näitaja annab õiguse koostada), siis saab võrrandisüsteemi:
10/x+10/y=1 ja 5/x+20/y=1, siit x=10y/y-10, asendusvõttega lahendame, saame x=15 ja y=30.
Kontroll: kuna meister tegi 1/3 ja õpipoiss 2/3 kogu tööst, siis teenis meister 1/3*15 300=5100.- ja
õpipoiss 2/3*15 300=10 200.-
 
Ats 31. märts 2015, kl 21.22
Kae, Mm, jälle on see klaassein siin õige, sest nii 15 kui ka 30 on ÕIGED.
moosimadu 31. märts 2015, kl 21.28
Muig.. aga näe - rahajagamisega hakkama ei saanud, oleksin talitanud nagu juudi isa poegadele raha andes: visanud maha, las jagavad ise :D
 
Ats 31. märts 2015, kl 21.29
Nojah, vastus ise jäi teisele leheküljele:(
V: Meister teeks kogu töö 15 päevaga ja õpipoiss 30 päevaga; meistri palk tehtud töö eest oli 5100 kr ning õpipoisi oma 10 200 kr.
 
Ats 31. märts 2015, kl 21.42
Nende ül puhul tuleb asjasse suhtuda ülilihtsalt.

a) Kahekohalise arvu kümneliste number on üheliste numbrist 2-e võrra väiksem. Leia need arvud, kui on teada, et need on suuremad kui 21 ja väiksemad kui 38.
b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.
moosimadu 31. märts 2015, kl 21.52
a) Kahekohalise arvu kümneliste number on üheliste numbrist 2-e võrra väiksem. Leia need arvud, kui on teada, et need on suuremad kui 21 ja väiksemad kui 38.

a. 24; 35.

b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.

b. 13; 26; 39.
 
Ats 31. märts 2015, kl 22.18
Tore, a) V: 24 ja 35. b) V: 13, 26 ja 39.
ÕIGUS!

Ka sellel ei tohi üle mõelda:
MILLISEL arvul on selline omadus, et kui talle liita vabalt (peast) võetud arv ja korrutada saadud summat selle vabalt võetud arvuga, siis korrutisest lahutada seesama vabalt võetud arv, seejärel vahe jagada sama vabalt võetud arvuga, SIIS saame tulemuseks sellesama vabalt võetud arvu? Esimene arv ja peast võetud arv on ikka erinevad arvud.
moosimadu 31. märts 2015, kl 23.00
Käisin väljas koera jooksutamas ja kuud imetlemas. Mõlemad on täiuslikud.
Kuidas see ülesanne oligi.... algul liida, siis jaga... ei, korruta...siis lahuta..jaga..eee....

Teeme nii,et see arv, mida küsitakse, on null... onju?
 
Ats 31. märts 2015, kl 23.24
Heehee, ei, see on ÜKS. :D

Lahendus: Olgu arv X, siis (x+a)*a-a/a=a;
a-ga läbi korrutades ja sulgude ette tuues:
x+a-1=a → x=1, seega, on ainuvõimalikuks selliseks arvuks ÜKS.

:DD
 
Ats 31. märts 2015, kl 23.28
Detsi- tähendab kümmet. Miks on meil 12. kuu detsember?
moosimadu 31. märts 2015, kl 23.37
Detsi- tähendab kümmet. Miks on meil 12. kuu detsember?

Kunagi algas uus aasta märtsis (sõjajumal Martiuse järgi nimete't kuu) ja seega jäi detsember kümnendaks kuuks. Sestap siis ka detsember - decius.
 
Ats 31. märts 2015, kl 23.45
Iseenesestmõistagi, ÕIGE.

Neli endist koolivenda Aas, Jõgi, Mets ja Oja elavad erinevates linnades ning neil on erinevad elukutsed. Leida nende meeste elukohad ja elukutsed, kui on teada, et
1) rätsep on küll Pärnus sündinud, aga praegu elab seal hoopis aednik;
2) samal ajal kui Jõgi sõitis oma Tartus ja Viljandis elavaid koolivendi külastama,
tulid talle endale külla aednik ja treial;
3) sepa nimi ei ole Mets ja ta ei ela Narvas;
4) Aas ei ole treial ega sepp;
5) Oja ei ela Viljandis.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!