Kunagi imestasin, kuidas vanaema oskab "lolli" mängida ja ei vali poolt ehkki tal oli oma kindel seisukoht, aga ta oli vait või ütles, et ei mäleta-ei tea-pole minu asi öelda, sekkumata nooremate asjadesse..
Nüüd hoian mina keelt kõvasti hammaste vahel, kui asi puudutab "tänapäeva lapsi", nende puutumatust ja sõnavabadust. Nii toimingi, pole mingit mõtet sekkuda, sest minul on vanaaegsed vaated. Asi on paika pandud.
Tänan Loojat, et ma ju ei peagi enam neid "puutumatuid" tõeliselt kasvatama, minu omad on juba suured. Lapselastega võib südamerahuga koerust teha, neid nunnutada ja rõõmu on rohkesti!