Raamatukogud on õnneks olemas jah. Vähendavad soovi kõike alati endale koju osta. Kasutan raamatukogu teenust üsna aktiivselt. Viimati lahkusin sealt suure kotitäie raamatutega. Suurem osa on läbi ka loetud ja töötatud. Üldiselt ma selliseid raamatuid ei osta, mida teist korda enam kätte pole vaja võtta, kuigi olen mõningatega ka alt läinud ja ikkagi selliseid ka endale koju tellinud. Samas on mul hea, tütar on ka raamatuhuviline ja võtab kõik rõõmuga vastu.:)
Ja nii kaugele ma ei mõtle, kuni surm tuleb ja mis siis saab.:) Mis selles halba on, kui raamatud lähevad teisele ringile kas paberikonteinerise, kui neid antikvariaat ei soovi või kogumisautomaati näiteks?
Õnneks olen ma osade oma tuttavatega võrreldes ikka päris väike raamatukoi. Ma pole kogu oma elamist veel raamatutega sel määral üle ujutada suutnud, et selle pärast peaks uue elamise hankima.:)
Samas meenub mulle raamatutega seoses eelmisest aastast ühe juuraõppejõu loeng, kus ta siis ühe loengu käigus küsis kõikide suure kire kohta. Ma muidugi kohe vastasin mõtlematult, et raamatud. Ta elavnes ja hakkas kohe rääkima sellest, kuidas ta ise ja ta tuttavad kollektsioneerivad näiteks kunstiraamatuid. Pidin tunnistama, et pole ka sellest patust prii, aga ma pole küll neid ostnud sel eesmärgil, et tahaks mingit kollektsiooni luua. Need on lihtsalt minu jaoks midagi hingele ja annavad esteetilise naudingu.
Ju see mu kiiks ole.:) Praegu mõtlesin, et hea on, et autosid ei kollektsioneeri. Nendel tüüpidel läheb ikka väga-väga palju ruumi vaja, kuhu oma kullakesed ära mahutada ja lisaks värisevad nad ilmselt seepärast, et ega keegi ometi neid pihta panna ei kavatse...:)
Sa "noh" ütle enne žanr, mida loed. Ega ma saa sulle soovitada näiteks graafilise disaini alaseid raamatuid, mida ise loen või muud sellist, kitsalt erialast.:)