Vana indiaanlase jutt hääst ja kurjast

“Mu poeg, meie kõigi sees võitleb omavahel kaks hunti. Üks neist on Kuri.
See on viha, kadedus, ahnus, ülbus, rahulolematus, alaväärsustunne, valelikkus,
silmakirjalikkus, kõrkus.
Teine on Hea.
See on rõõm, rahu, rahulikkus, armastus, lootus, teadmine, mõistmine, tagasihoidlikkus, lahkus, heatahtlikkus, suuremeelsus, kaastundlikkus.”
Pojapoeg mõtles kuuldu üle hetke ja küsis vanaisalt: “Kumb hunt võidab?”
Vanaisa vastas: “See, keda toidad.”





Pole kõiki teemasid lugenud, aga ehk pole seda siia veel kirjutatud. Mõtlen, et mis siis saab, kui mõlemat hunti toita?

arvatavasti ei jagu "sul" toitu mõnema hundi toitmiseks....üks peab veidi nõrgemaks jääma:D

veel üks indiaanlaste veendumus:

mu ema ütles, et ärgu ma õpetagu valgetele oma keelt, sest nad kirjutavad selle paberile ning lõikavad terviklikust keelest tükid välja.
ütlesin emale, et kui me oma keelt teistele ei tutvusta, siis sureb see välja.
ema aga vastas, et kui loodus on nii määranud, siis las sureb, aga keelest ei saa tükki välja lõigata, keel on tervik nagu looduski koos sünni, elu ja surmaga.

http://www.youtube.com/watch?v=x8SowFKX3ek&feature=related

Indiaanlased on isemoodi rahvas, parem lasevad keelel surra.

Noh, eks ta jah oleneb kumb hunt ahnemalt sööb, et teise eest ära krahmab suurema portsu.

ei "lase" surra, kõik käib reeglite ja uskumuste järgi. võid küsida kõike, ma olin eelmises elus indiaanlane.
selles elus oli mul samasugune koer (tuli ise meie juurde), nüüd rahu tema põrmule..

vana hea teem..mu meelest on see siit juba läbi käinud..;b hunt jääb hundiks - sööb sda mis ette söödetakse..;)))
tegelikult peaks selle mõte olema, et ise teed ju valikuid..;b

ei ole nii...see hunt, kes on algusest peale aktiivsem, see saab suurema portsu....väike näide võta kas või loomadega....kui aedikus koos on neid rohkem, siis alati on ühed ja samad ees ja kosuvad paremini, nõrgemad saavad ülejäägi,...:D

Kust see aktiivsem hunt siis välja ilmub, ikka eeskujudest, sest vastsündinu on ju "tabula rasa".

aga mõlemat tulebki toita, sest kurjuseta pole head. ja ega inimene ju tegelikult ei olegi halb oma loomuses.

lihtsalt elu/ühiskond sunnib vahel. kõik ei ole muidugi andestatav, aga kas pole? igaks teoks on mingi põhjus.

elu ja ühiskond sunnib ainult näljast hunti..;b ei ole olemas head ja hästi toidetud hunti - hunt on alati näljane..;))))

igaks teoks on mingi põhjus = loll, kes vabandust ei leia :)) Kehtib arvatavasti igasuguste tegude kohta.

Ka hundil saab ükskord kõht täis, see on looduseaduste vastane, et hunt kogu aeg näljane on.

ära vaata elu nii kitsarinnaliselt, Anita.

Alissandra. sorry.

Kust sa seda nüüd välja lugesid, Meri?

meri, mis on kitsarinnalisus?

Hm, kui võtta selle järgi, et sinus on kaks hunti, siis võiks see tähendada seda, et seni kuni ühe hundi kõht on täis, saad teist toita. Niimoodi vaheldumisi toidad head ja kurja.
Kuna nad sinu sees niimoodi eksisteerivad, et kummastki vabaneda pole võimalik, tuleb leppida mõlema olemasoluga.

see tähendab, et vaata maailma laiemalt ja katsu ka teistest saada aru, analüüsida olukorda ja juhtunut, mitte ära näe vaid enda ette.

Eijah, mina ei näe maailma, mul klapid peas nagu hobusel.:P

Sa meri mõtled empaatiavõimet?

Jah, aga selle empaatiavõime juurde käib veel iga inimese ego ja maailmapilt. Tema nägemus asjast.

need hundid meie sees ei ole samasugused, kui hundid väljaspool meid, st reaalelus. neid ei saa ju võrrelda. pole vaja kurjust toita, arvan ma.

pole üdini head või vastupidi, täiesti halba inimest. mõlemad poolused on meis olemas.
toitu saavad mõlemad olenevalt enesekontrollist või kasvatusest või koolitusest või jumal teab millest.
nii tüüpiline, et inimene kodus on hoopis teine kui mingis kollektiivis.
näit. töö juures rikub keegi tuju, lähed valad selle silmagi pilgutamata kodus naise/mehe või laste peale välja. omadele millegipärast võib liiga teha, väljaspool seda ringi oled seltsiv, särav ja hea :)
või see näide ei sobi siia teemasse?

See on silmakirjalikkus kui omadega oled halb ja võõrastega hea.

loomulikult on mõlemad hundid meie sees olemas. seda enam peaks jälgima, et kurjuse-hunt toitu juurde ei saaks.

kuu, ma arvan, et see näide sobib ikka siia teemasse. võib-olla on meis peidus ka silmakirjalikkuse rebane, kelle toitmist samuti peaks vältima.:)

siin läheks juba põhjalikumat śamaani sekkumist vaja, kes suudaks hinge neist närivatest huntidest ja rebastest puhastada :)

kuu, elu oleks siis ju liiga lihtne, kui keegi tuleb ja puhastab hinge ära. endal ei jää siis ju midagi teha. aga, kui nad(need kurjad loomad) alati alles on ning ootevalmis, tuleb kogu aeg ise valvel olla ja see aitab vormis hoida. ka hinge eest tuleb hoolt kanda:)

Rex, kullake, ega ma arvanudki, et keegi peaks kogu lõbu endale saama. võitlus iseendaga või, veelgi parem, kellegi teise tulemuslik aitamine õigele teele on iseenesest mõnus üritus :)
õpetades õpid või midagi sellist :))

jah, kuu, olen sinuga nõus. aga võit iseenda üle on ikka kõige suurem võit.