Unetute nurgake
luulet..
Rex 26. juuni 2010, kl 09.25 |
Anja 26. juuni 2010, kl 12.20 |
Rex 26. juuni 2010, kl 12.55 |
Anja 26. juuni 2010, kl 13.03 |
kevadõhk 29. juuni 2010, kl 01.30 |
Me sügavam sisu
Üksteisele silmi me, sina ja mina,
Rõõmtummana vaatame,
Sest hõõgan mina, sest hõõgad sina,
Kuldkumana hõõgame.
Ses hõõges on lahti me sügavam sisu
Üksteisele varana --
Meil mõlemil imelik hinge isu
Siit jäädavat otsida.
Siit otsida, siit, kus mingi ei kesta,
Kus õnneks jääb jällegi
Kord vaadata silmi, kord juttu vesta
Ja rännata edasi.--
Ja rännata, käia, kes teab kui kaua
Kui hinged, kui otsijad,
Et kus kord ehk rõõm meil kattis laua,
Me üksinda vaikijad.
Me üksi, sest puudun ma sinul, sa minul,
Sest jällegi läheme,
Ja küsimus sama on sinul, on minul,
Kus jälle end leiame;
Kus leiame lilleke, linnuke kaja,
Pilv purjena lahkuja --
Kes ütleb, miks nõnda on rännata vaja,
End leida, et lahkuda.
Kes ütleb, oo elu, vii sinna, vii sinna
Meid hõõgavas südames:
Kes leidis, see jätab, et leida ja minna
Ja kasvada loobudes...
Ernst Enno
Üksteisele silmi me, sina ja mina,
Rõõmtummana vaatame,
Sest hõõgan mina, sest hõõgad sina,
Kuldkumana hõõgame.
Ses hõõges on lahti me sügavam sisu
Üksteisele varana --
Meil mõlemil imelik hinge isu
Siit jäädavat otsida.
Siit otsida, siit, kus mingi ei kesta,
Kus õnneks jääb jällegi
Kord vaadata silmi, kord juttu vesta
Ja rännata edasi.--
Ja rännata, käia, kes teab kui kaua
Kui hinged, kui otsijad,
Et kus kord ehk rõõm meil kattis laua,
Me üksinda vaikijad.
Me üksi, sest puudun ma sinul, sa minul,
Sest jällegi läheme,
Ja küsimus sama on sinul, on minul,
Kus jälle end leiame;
Kus leiame lilleke, linnuke kaja,
Pilv purjena lahkuja --
Kes ütleb, miks nõnda on rännata vaja,
End leida, et lahkuda.
Kes ütleb, oo elu, vii sinna, vii sinna
Meid hõõgavas südames:
Kes leidis, see jätab, et leida ja minna
Ja kasvada loobudes...
Ernst Enno
kevadõhk 29. juuni 2010, kl 21.18 |
unekati 01. juuli 2010, kl 19.03 |
Siin vist see koht, kuhu sahtlinurka kirjutatud ridu võib üldsuse valvsa pilgu ette tuua, kartmata hukkamõistu leida:) Midagi siis ühest talvetormist, mis algas kahtlaselt järsku ja kummaliselt, et sai lausa paberile pandud:)
Metsa lumises vaikuses
hiilin kui varas, kartes häirida metsamemme rahu.
Kuidas küll niipalju ilu
ühte hetkesse mahub!?
Kuuseke kummardub maani
looduse tujude ees
Igas vaikusekillus sügav mõte on sees.
Nii ma hiilin tardunud metsas
püüdes aimata sosinaid tuules
on see nüüd kutse või ähvardus,
mida metsa kohinas kuulen?
Tuulepoiss tuustib ja narritab
lund puistab suhu ja silma
Kohkun looduse võimu ees
ja põgenen häbiga linna...
---------------------------------------
Lastega hullates lumes
aastad langevad turjalt
naabrid piidlevad kardina varjust
ei teagi kas rõõmsalt või kurjalt.
Kes sellest hoolib ses lumemöllus
kus segi on taevas ja maa.
Lastega koosoldud aega
ju kaotada iial ei saa!
Metsa lumises vaikuses
hiilin kui varas, kartes häirida metsamemme rahu.
Kuidas küll niipalju ilu
ühte hetkesse mahub!?
Kuuseke kummardub maani
looduse tujude ees
Igas vaikusekillus sügav mõte on sees.
Nii ma hiilin tardunud metsas
püüdes aimata sosinaid tuules
on see nüüd kutse või ähvardus,
mida metsa kohinas kuulen?
Tuulepoiss tuustib ja narritab
lund puistab suhu ja silma
Kohkun looduse võimu ees
ja põgenen häbiga linna...
---------------------------------------
Lastega hullates lumes
aastad langevad turjalt
naabrid piidlevad kardina varjust
ei teagi kas rõõmsalt või kurjalt.
Kes sellest hoolib ses lumemöllus
kus segi on taevas ja maa.
Lastega koosoldud aega
ju kaotada iial ei saa!
kevadõhk 05. juuli 2010, kl 03.00 |
Me elu on me elu ainus mõte
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
Doris Kareva
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
Doris Kareva
Anja 10. juuli 2010, kl 10.46 |
suvi..... 10. juuli 2010, kl 10.58 |
Anja 10. juuli 2010, kl 11.02 |
:) 10. juuli 2010, kl 21.48 |
Anja 31. juuli 2010, kl 16.45 |
mj 31. juuli 2010, kl 20.34 |
mul sahtlipõhjas üks ajatu luuletus, ehk keegi teab autorit:
On aegu, mille tulemist ei märka,
ka olemisest vaevu aimu saad.
Vaid nende minnes justkui unest ärkad,
on läinud miski äkki,
et tulla kord ehk taas.
On aegu, mille tulemist sa pelgad,
õhtuti ehk käsi palveks sead,
kuid ootamatus rihib ikka selga,
see läheb ikka nii,
mis sest et tead.
On aegu, mille tulemist sa ootad,
üksainus soov su hinges püsib soe.
Mis teha saad,
siis üle jääb vaid loota,
et tuleb aeg,
mil ükski aeg ei loe.
On aegu, mille tulemist ei märka,
ka olemisest vaevu aimu saad.
Vaid nende minnes justkui unest ärkad,
on läinud miski äkki,
et tulla kord ehk taas.
On aegu, mille tulemist sa pelgad,
õhtuti ehk käsi palveks sead,
kuid ootamatus rihib ikka selga,
see läheb ikka nii,
mis sest et tead.
On aegu, mille tulemist sa ootad,
üksainus soov su hinges püsib soe.
Mis teha saad,
siis üle jääb vaid loota,
et tuleb aeg,
mil ükski aeg ei loe.
Anja 31. juuli 2010, kl 21.06 |
mj 31. juuli 2010, kl 21.31 |
Anja 31. juuli 2010, kl 21.42 |
Anja 11. august 2010, kl 17.57 |
peeretan ja kusen
su ilmaimel luuser
ei mind ei koti sinu kiimas mära
ega sinu mõistus arust ära
mind huvitab vaid vaimne sära
ja kui sa ei oska
mine ära
mul meeldib lihtsalt ilm mis täis on sära
sa ära kunagi sest ütle ära
või eelistad sa olla kiimas mära
kes jooksutab ja lõpuks väsib ära
sest vagast litsakusest
möödund riiakusest
ah mine @!#$
saoled arust ja ajast ära..;b
su ilmaimel luuser
ei mind ei koti sinu kiimas mära
ega sinu mõistus arust ära
mind huvitab vaid vaimne sära
ja kui sa ei oska
mine ära
mul meeldib lihtsalt ilm mis täis on sära
sa ära kunagi sest ütle ära
või eelistad sa olla kiimas mära
kes jooksutab ja lõpuks väsib ära
sest vagast litsakusest
möödund riiakusest
ah mine @!#$
saoled arust ja ajast ära..;b
Anja 14. august 2010, kl 19.45 |
vertigo
kas kardad kõrgust
mis siis kõrgusel on sinust karta
lendad üle käopesa
ja kogu moos
ja ongi sinu noos
vahel tahaks madalalt lennata
kaugelt emmata
kuid liigilähedus on vaikne segav faktor
selmet ma lendan kõrgemalt
su peast nõrgemalt
ainult et sa ei pane seda tähele
sa looder jätad read vahele..;b
üldse ei mõista, miks militaarsel baasil välaaretatud internet üldse luuletab..;b
mu meelest on sõjas ja armastuses kõik lubatud, aint et turuhooradele pean ma seda juba tunde, kui mitte aastaid, selgitama..irw
kas kardad kõrgust
mis siis kõrgusel on sinust karta
lendad üle käopesa
ja kogu moos
ja ongi sinu noos
vahel tahaks madalalt lennata
kaugelt emmata
kuid liigilähedus on vaikne segav faktor
selmet ma lendan kõrgemalt
su peast nõrgemalt
ainult et sa ei pane seda tähele
sa looder jätad read vahele..;b
üldse ei mõista, miks militaarsel baasil välaaretatud internet üldse luuletab..;b
mu meelest on sõjas ja armastuses kõik lubatud, aint et turuhooradele pean ma seda juba tunde, kui mitte aastaid, selgitama..irw
Anja 04. september 2010, kl 19.42 |
kevadõhk 08. september 2010, kl 01.02 |
nice 08. september 2010, kl 19.54 |
sügis teeb kevadõhust kalmistu
sarm sul kalgistub
tõmbud lausa hirmutavalt kokku
nagu oleks p..tõmmatud sul lohku
tunded tuhmuvad
sinu elule kuhjuvad
vaevates su habrast ärkamist
õiele tärkamist
kedagi pole see põlvistvõttev tunne veel kevadesse uhtunud
sügisest talvesse rännakud pole siiani veel luhtunud
ei ole armastust kevades
on armastus elades
sügistormisises kevades
talvises kõleduses
suve palavas jõleduses..;b
sarm sul kalgistub
tõmbud lausa hirmutavalt kokku
nagu oleks p..tõmmatud sul lohku
tunded tuhmuvad
sinu elule kuhjuvad
vaevates su habrast ärkamist
õiele tärkamist
kedagi pole see põlvistvõttev tunne veel kevadesse uhtunud
sügisest talvesse rännakud pole siiani veel luhtunud
ei ole armastust kevades
on armastus elades
sügistormisises kevades
talvises kõleduses
suve palavas jõleduses..;b
kevadõhk 10. september 2010, kl 18.06 |
Nice, ilmselt on sul õigus, armastus ja huvi elu enese vastu aitab tulla toime igat laadi unistuste illusiooniks pudenemisega või suutmatusega olla oma unistuste kõrgusel; valusaimategi pettumustega iseendas. Kuidagi peab olema võimalik mitte kalestuda ja hakata negativistlikult teiste unistusi maha kiskuma. Ülimalt naiivne oleks ju enda kogemusi automaatselt teistele üle kanda ning küüniliseks muutuda. Elu läheb kuidagi edasi igal juhul.
nice 10. september 2010, kl 19.23 |
kevadõhk 11. september 2010, kl 20.27 |
nice 11. september 2010, kl 21.32 |
armastusest 11. september 2010, kl 22.41 |
...Olen mõelnud, et olgu me kas kerjused, puuraidurid, keisrid või suurvürstid - enamikul meist elab südames tibatilluke unistus, unistus nagu aimus, mis näitab meie vajadust vastuarnastuse järele. Armastust ei tohi alahinnata, seda ei tohi halvustada, ükski kõrvaline isik ei tohi seda mõjustada, seda ahistada ega pilgata....
...Minule on armastus taevalik nähtus, oma parimal kujul on ta sügav ühtekuuluvustunne ja sügav õrnusenälg, mis otsib endale toitu. Elu lõpuni jääb armastus mind võluma, kuid ma palun Jumalat, et see poleks unenägu...
...Minule on armastus taevalik nähtus, oma parimal kujul on ta sügav ühtekuuluvustunne ja sügav õrnusenälg, mis otsib endale toitu. Elu lõpuni jääb armastus mind võluma, kuid ma palun Jumalat, et see poleks unenägu...
nice 12. september 2010, kl 17.15 |
selleks vädangi
et kui on armastus
kasuta luulet
muidu toob ta valed sõnad su huule` (tegelikult suule;b)
armastus ei vaja ohkimist
näkku nühkimist
armastus on nagu õhk mid hingad
kõht, kuhu oma hingeõhu varju laod, kui vastuarmastust pole
ja ta ei jää sinna
armastus on liiga tark
et sa teda oskakisd hinnata
läbi mitmesajatuhende pilgu
kes vaid armastuse pärast vilgub
tal on oma mina, oma tee
ja tee mis sa teed
aga need ei ole sinu sirged teed
..;b
et kui on armastus
kasuta luulet
muidu toob ta valed sõnad su huule` (tegelikult suule;b)
armastus ei vaja ohkimist
näkku nühkimist
armastus on nagu õhk mid hingad
kõht, kuhu oma hingeõhu varju laod, kui vastuarmastust pole
ja ta ei jää sinna
armastus on liiga tark
et sa teda oskakisd hinnata
läbi mitmesajatuhende pilgu
kes vaid armastuse pärast vilgub
tal on oma mina, oma tee
ja tee mis sa teed
aga need ei ole sinu sirged teed
..;b
kevadõhk 19. september 2010, kl 19.41 |
Anja 19. september 2010, kl 19.54 |
kevadõhk
ilmselt armujumal sulle halastanud
sinu hinge karastanud
nüüd on jäänud mõned aastad veel
nukrad sügisteed
kui sa täiel rinnal jälle
saad sa hingata ses järelkülmastalves..;b
ja kohustusi ära maha laida
need on su elu armastus
ja vapper ellu täida
et oleks hingatava ka õhk nii sulle mulle kui ka talle
ei taha me ses külmas talves
olla nii ei kevadõhk ei sügiskalme
oleks noor ja alati kui pioneer me valvel..;)))
armastus on õhk
ma hingan seda
ja olgu ta siis kevad-suve-talve lõhn
ma ikka armastan
ja olen mina
ja ka Sina-..;b
ilmselt armujumal sulle halastanud
sinu hinge karastanud
nüüd on jäänud mõned aastad veel
nukrad sügisteed
kui sa täiel rinnal jälle
saad sa hingata ses järelkülmastalves..;b
ja kohustusi ära maha laida
need on su elu armastus
ja vapper ellu täida
et oleks hingatava ka õhk nii sulle mulle kui ka talle
ei taha me ses külmas talves
olla nii ei kevadõhk ei sügiskalme
oleks noor ja alati kui pioneer me valvel..;)))
armastus on õhk
ma hingan seda
ja olgu ta siis kevad-suve-talve lõhn
ma ikka armastan
ja olen mina
ja ka Sina-..;b
Lisa postitus