Unetute nurgake
lumeveski
ööliine 18. veebruar 2010, kl 23.35 |
ööliine 18. veebruar 2010, kl 23.38 |
olavsu1 18. veebruar 2010, kl 23.41 |
olavsu1 19. veebruar 2010, kl 00.52 |
mari 19. veebruar 2010, kl 09.10 |
Rex 19. veebruar 2010, kl 10.02 |
see kodune leivategu on üks viimase-aja suurmoode. töökaaslased kah mõned küpsetavad usinasti ja toovad siis maitsa. ootavad kiitust, aga kõigil küll hästi välja ei tule, mõnel nagu saepuru, teisel nätske.:)kõige parem koduleib, mis olen siiani saanud, oli hiiumaal ühes talus perenaise enda tehtud leib. vot seda võiks süüa kohe kõhu täis ja jääks isu veel ülegi:)))))
ööliine 19. veebruar 2010, kl 10.49 |
mari 19. veebruar 2010, kl 10.49 |
Ma arvan, et parim leib tuleb ikka heast leivaahjust. Mina olen teinud mõned korrad elektripliidi ahjus, esimesel korral oli ka nätske, teisel korral juba pisut parem. Lihtsalt uudishimust tegin, et kuidas välja tuleb. Panin seemneid taigna sisse ja katsetasin ka singitükke sisse hakkides... polnud vigagi, päris söödav...ja siis veel see teadmine, et enda tehtud leib, see ju kõige tähtsam kogu asja juures.
mari 19. veebruar 2010, kl 10.51 |
alissandra 19. veebruar 2010, kl 11.19 |
pliks 19. veebruar 2010, kl 11.22 |
pliks 19. veebruar 2010, kl 11.25 |
alissandra 19. veebruar 2010, kl 13.34 |
Sajab, sajab...
Jalakale
tuleb pähe hele pale...
Millelegi ülevale
mõelda tahtes ütle: lumi!
Sära - hooletut ja kerget -
valgub, valgub üle kõige.
Kõik on elus, õrn ja õige
läbi kauguse ja lume...
Läbi kauguse ja lume
lähedaseks läheb tõelus.
Rumal, pisike ja tume
tundub endakaitse-õelus.
Valges jalakatejumes
seistes oled hetkeks suur -
mõnekümne talve lumes
mineja miniatuur.
/L. Tungal/
Jalakale
tuleb pähe hele pale...
Millelegi ülevale
mõelda tahtes ütle: lumi!
Sära - hooletut ja kerget -
valgub, valgub üle kõige.
Kõik on elus, õrn ja õige
läbi kauguse ja lume...
Läbi kauguse ja lume
lähedaseks läheb tõelus.
Rumal, pisike ja tume
tundub endakaitse-õelus.
Valges jalakatejumes
seistes oled hetkeks suur -
mõnekümne talve lumes
mineja miniatuur.
/L. Tungal/
alissandra 19. veebruar 2010, kl 13.40 |
Ah juba lumi maas? Mis ime seegi -
ses õhtus niikuinii sul külmetavad jalad
ja on ükskõik, kas täna suur Eikeegi
kuldkülma vett või valget kurbust valab.
Sa niipea nendest külmadest ei kulu -
ja õigust öelda - polegi ju, millest.
Narr laps, kes iial kombekalt ei ulu,
vaid püüad laulda rohelisest lillest.
Pead suutma mõelda ennast minevikumaaks,
et öösse kisendaksid väsind soovi:
üht rõõmu, mida kaotada veel saaks
ees akna pajuraolise ikooni.
/Tungal/
ses õhtus niikuinii sul külmetavad jalad
ja on ükskõik, kas täna suur Eikeegi
kuldkülma vett või valget kurbust valab.
Sa niipea nendest külmadest ei kulu -
ja õigust öelda - polegi ju, millest.
Narr laps, kes iial kombekalt ei ulu,
vaid püüad laulda rohelisest lillest.
Pead suutma mõelda ennast minevikumaaks,
et öösse kisendaksid väsind soovi:
üht rõõmu, mida kaotada veel saaks
ees akna pajuraolise ikooni.
/Tungal/
timbu-limbu 19. veebruar 2010, kl 13.47 |
timbu-limbu 19. veebruar 2010, kl 13.49 |
pliks 19. veebruar 2010, kl 13.56 |
timbu-limbu 19. veebruar 2010, kl 14.06 |
alissandra 19. veebruar 2010, kl 14.09 |
timbu-limbu 19. veebruar 2010, kl 14.12 |
Lisa postitus