Kui raske on kõikuda piiri peal
ja otsida sellest ennast.
Kõik tundub nii tuttav ja samas ka hea,
ei taju, kus on õed, kus vennad.

Saad lahtise käega vastu pead
ja hakkad kahtlema kõigis.
Vaid reetmine juhatab sulle su vead,
kus on vale ja kus on õigus.

Ei reeda sind õeke, ta omaks sind peab,
ja tooli su jalge alt tõmbab
vaid see, kes vaid alguses tundus hea,
kuid ei pidanud iial sind endaks.

kildudeks taevas
silmis pilvedel pisar
läheneb äike

pilvede pisarad
taevakildudel läigivad
kukkudes alla
mustavasse olematusse
kriipides katki
rebestades õhku
langedes teravalt
välguna tabades
mõttetuse mõtet

ärge kritiseerige karmilt, ma alles algaja luuletaja. üritasin siin oma väikese aruga haikut koostada, aga läks mõne arvates mõttetute asjade ritta. eks siis harjutan veel. või pole mõtet?

pole kriitika. enda hetkemeeleolud.

no näed siis, sul nii masendunud meeleolu, et hakkas hoobilt mullegi külge

ükski asi ei hakka niisama külge - sul on eelsoodumus järelikult.

siinsetel uitajatel on kõigil mingi viga küljes, ammu teada fakt ju :)

kuu varjukülgedest peaks kõik kõike teadma? mustad plekid jne paistavad kogu maakera elanikele k2tte.:D

must plekk peal, järelikult paha, otse loomulikult! aga sisemine ilu?

oh kuu,
sa tead
oma ilu
võimu
miljardite
üle
maagilist
magnetit
mis kisub
armunuid
sind üsksisilmi
võlutuna
vahtima
või
libahunte
oma saaki
jahtima
paned
somnambuulsed
jalutama
katuseharjadel
ning lased
uluda
enda poole
hundikarjadel

uluge õnnetud külma ilu poole
kadestage kuldset kesta
õhake õhku täitumatuid soove
kõõluge kallimaga katustel...

te ei oska iial aimata
kui kõle on üksinda
rippuda pimeduse võllas

vaadates merd ja ookeani
tunned, et oled üksi
näed kõrgustest mägede lumiseid tippe
tajud end jälle üksi

näed sõdu sajandeid kõikjal maailmas
sina oled üksi
näed reetmist ja armastust maakera pinnal
oled kõrgemal neist, aga üksi

miljardeid aastad üks ja seesama
sa jäädki alati üksi

ei ole kuul kerge.

eh, sa võiks vist niimoodi hommikuni jätkata :)
ma kahjuks nii andekas pole.
vahel tahaks küll hirmsasti midagi riimis või siis lihtsalt eriti kaunilt öelda, aga alati tuleb sõnadest puudus kätte.

Kenad värsid.

luu(painaja)
ma olen ärkvel
sest sina
oled valvel
nii suvel
kui talvel
sa tuled
ja ei lase
mul magada
su eest
ei saa ma
ka kuskile pageda

kuu, sa ära valeta. olen siin lugenud kunagi ammu ja tean, et pole sa midagi andetu. sa oled ehk liig tagasihoidlik praegu.:D

hakake nüüd lolli kiitma
taeva poole ülistama
loll ei jätagi jauramist
tähestiku piinamista :D

on praegu pailunuja, st lunub üht (virtuaalset) paid:)

hakka pihta kuukene
laulujoru jätkamaie
mina lähen tudumaie
panen pea padja pealle
käe ma annan unedelle
rändan siinsest kaugemalle

oot-oot, luu(painaja), niisama ei jagata siin midagi! paid tuleb ausalt välja teenida. kuna oled oma tagasihoidliku palvega luulenurgakeses, saad pai lunastada luuletuse vastu :)
suht aus, eksju?

ots on laulul
ots on päeval
kuugi kolib padja kaissu :)

muu,
tänu seltskonna eest :)

sukeldun öösse
mis pime ja lõputu
varjates teravaid kilde
lahustun sellesse
lõpmatusse
mõttetuse mõtte
otsimisse
millest ärkan
siis kui
mustava taeva
killud
sulavad
hommikupäikese
esimestes kiirtes
tungides
läbi pilvemassiivi
pisararivi
paitades
rannal
suurt kivi
mille meri
on vette tirind

rõõm oli suhelda.

painaja luusib siin ringi
südames rahutus mingi
virvatulede valguses
taas olematu alguses

ei tahaks sohu vajuda
vaid pigem õhku hajuda
pandora laeka sulgeda
lootmast loobuda julgeda

lunastas nüüd virtuaalse pai luuletusega välja, saadab kuu(painaja)le ja muu(painaja)le pai vastu ning katsub magama jääda:)

luu(painaja),
pikk PAI

Kuulge, siin on luulenurk, mitte jututuba!
Kuu ja muu - siia võib postitada vaid luuletusi, mitte omavahelisi vestlusi.

Mõned luuletused (need esimesed) olid teil mõlemal siin üsna head. Selliseid loeks veelgi.