Ka inglid nutavad
kui näevad
inimesi tõttamas

kurtidena
pimedaina
valguseta
hirmunuina

Kuulmata
mitte midagi
peale vere kohina kõrvus

Igaüks oma põrgus
mille loonud
oma mõtteis
tegudes
näilises
valguses

Tegelikult
sipeldes võrgus
püüeldes kõrgust

Maandudes maha
taga ajades raha
peites end
kiire-kiire taha

Ka inglid nutavad
kui põrmustub keha
edasi ruttavad
mis ikka teha ...

Talvemuinasjutt unetutele

ma unetuna leban voodis,
sest laes on minul vererõhk.
meil vilte toodi külapoodi,
kuid naabrimees on vana tõhk.
ta elab mingis külmas onnis
ja tal on haige soojakihk.
kõik vildid omal ära bronnis,
ja mulle jäi vaid tühi pihk...

nüüd unetuna kõnnin ringi
ja aina tõuseb vererõhk,
sest talvel kandma pean nüüd kingi,
mil sisse topitud on põhk.

teie (kõikide unetute kõigesuurem sõber) von eff
Oburjes, Läti iseseisvaks kuulutamise päeval, 2015

Eestimaa sügis sa pime ja jahe
paned mõtlema seostest Hingedeaeg
sidemeist olnu ja tuleva vahel
koltunud foto küünal ja tutipael

ma joonistan taevasinise triibu
ja sinna roosakat maalin ma ka
ning pilved, mis nende vastu liibund
pintseldan hallika värviga

taamal kitsa triibuna märgin ma metsa,
tumedais toonides võrad seal reas
ning suurelt ma joonistan hingepuu, et sa
ei kaotaks teda teiste seast

ümber puu kasvab rohi, mis koltund ja hele
tuul sasimas pikemaid kõrsi seal
pihlaokstel veel viimased marjadepered
punamas kobaras taevalaotuse peal ...



//////////////////////////////////////////////

Tänane mõte kui nägin värvilist taevast ja puid hommikuse päikesetõusu ajal.

Kogu maailm tahab sooja
Eesti väike ihkab lund
Lootuses me paluks Loojalt
Lumesadu ja ööund

Väriheina värinaga
hingevärinal
seisab tillukene mõte
hingeväraval:
pea mind kalliks
ära väsi
hoidmast mind ja ennast
hoia mulle oma tundeid
hoia mulle ennast.

Lund langeb ja sajab, kuid mul pole und.
Ju vaiki jään'd majad, uinun'd ka kesköötund.

Miks vaatan ja mõtlen, kuis öö helbeid kannab,
lend hõljuv neil, tõtlev, hoo tuul neile annab.

Miks lumehelves pole ma, miks lennata ma'i saa?
Miks aknale jään istuma, kui hinges liugleks teiega.

lumevaibal saabus valgus
jaanuari puhas algus
kirgas karge lumetuisk
valmis suusk ja terav uisk
lumehangedes on maa
söögimajas linnud taas

Lumi 06. jaanuar 2016, kl 01.13 joonistas ilusasti:
-----------------------------------------------------
Lund langeb ja sajab, kuid mul pole und.
Ju vaiki jään'd majad, uinun'd ka kesköötund.

Miks vaatan ja mõtlen, kuis öö helbeid kannab,
lend hõljuv neil, tõtlev, hoo tuul neile annab.

Miks lumehelves pole ma, miks lennata ma'i saa?
Miks aknale jään istuma, kui hinges liugleks teiega.



selles on tuuma!
sestap lubage äkki lahkesti toode vähe soravamaks tuunida?

Lund vaikides sajab, kuid mul pole und.
On vaiki jään'd majad, käes kesköine tund.
Linn magab, kuid minul on sees justkui sund,
nii aknale lähen, et vaadata lund..

Ma mõtlen ja vaatan, kuis öö helbeid kannab,
lend hõljuv neil, tõtlev, tuul hoo neile annab.
Miks helves ma pole, ei lennata saa?
Nii aknal ma mõtlen, hing teiega...

OR

Kuid teiega hõljub mu hing üle maa...

Noh, vaata, mida saab üks andega inimene teha ühest hingevaluga tulnud oskamatust sulest!

Kolmas paarisrida oli seal veel, ei tihanud kirjutada:

Küll tahaksin minagi minna ja lennelda pilvede pealt
ning kanduda kuhugi sinna, kus keegi ei tunne mind, tea.

Armas von Freen, äkki loote sellest kõigest loetava?

kui külm koob pilvedesse virmalisi
ja järvedele teki peale viib
mu mustrilisel kindakirjal salamisi
jalga puhkab lumebaleriin...

Veebruar on sassis, ta mängib aprilli,
soojust null kraadi, kord vihma siis lund.
Suusamaraton mudas jäi ära, mis teedki.
Eesti sünnipäeval Ieva oli tasemel leedi.

miks sa neid kuude nimega luuletusi teed?
need on haledad, kehvad, pole vaja.

Miks see tundmatu ei või siin teha neid luuletusi? Temale endale on neid ehk vaja. Kas need jäävad sulle kuidagi ette, teine võõras nimega "ohh"? Sina võid ju lugeda kuskilt mujalt teistsuguseid luuletusi, mis vastavad sinu maitsele.

Põgenik

Murede keskel ma magasin,
vahel vaevade.
Kord veel tahaksin tagasi ...
Ära lõigat on tee

Kahlasin kaelani ohakais,
orjavits veristas käed,
paremal ahistas laini pais,
vasemal surusid mäed.

Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav -
varju ei vähimat.
Valutas südames lahtine haav,
leinates lähimat.

Kord veel tagasi tahaksin,
leida kodutee,
kodumullas siis magaksin
välja kõik silmavee.

/M. Under/ (laini=laineid)

/M. Under/ (laini=laineid)

selles jutus on ainesid!
armastan laini ja Lainesid
vormikaid, kaini ja võimesid
sekka ka aimi ja Aimesid

/von Freen/ (ainesid=ainet)(kaini=kaineid)(võimesid=võimekaid)(aimi=aimduseid)

Kui endast välja põgened sa öhe,
teab tema, kas sa jõuad pärale.
Kui endast välja põgened sa öhe,
teab tema, kuhu jõuad pärale.

Ta teab su harjumusi, lemmiklilli,
su ilmete ja naeru tagamaid.
Ta teab neid taevaid. Tühje musti pilvi
ja kriiskavvalgeid tummi kajakaid.

Ta teab su aastaid; iga sünnimärki
ja hingetõmmet; nädalaid ja kuid.
Ta teab sust kõike. Kogu kaadervärki,
mis hoiab üleval su hoiakuid.

D.Kareva

Sõnu õigeid vahel leida raske
liiga keeruline see
Pigem vaikida mul laske
see on kõige lihtsam tee

Vaikusesse jäänud mõtted
vahel valjult kisendaks
Mõnikordki võtaks kätte
taevakaarel rändaks nad

Kõnniks lilleõitelt puule
hüppaks linnul tiivale
Sealt nad lõpuks jõuaks tuulel'
viidult sinu rõdu servale

Sealt nad pudeneksid maha
sõnahaaval laiali
Ei sa minu mõtteid tahaks
tuvidel' nad nokkida.

tore.

bueno!

Oled valinud alates teisest salmist väga raskesti riimuvad sõnad ridade lõppu... ja keeruline on minna nelja reaga ühelt mõttelt üle teisele.

*

Sõnu õigeid, leida raske,
liiga keeruline see.
Pigem vaikida mul laske
tundub, see on lihtsam tee.




Kuid kui möödas päeva tõtted,
kuhjun`d taaka pisendaks -
vaikusesse jäänud mõtted,
vahel välja kisendaks.

Sinu suunas pööraks huuled,
poetaks mõtted liivale,
nii nad rändaks lillelt puule,
hüppaks linnul tiivale.

Linnutiivalt pärituulde,
lõpuks veidi kõrvale,
langeks, hammustades huulde,
Sinu rõdu servale....





..Sealt nad pudeneksid maha.
Sõnahaaval laiali.
Minu mõtteid, Sa ei taha,
maas nad lebaks siiani....

_____________________________________________________
post coitum omne animal triste est sive gallus et mulier 8)

Kniksuga, Lumi 08. veebruar 2016, kl 21.58
Noh, vaata, mida saab üks andega inimene teha ühest hingevaluga tulnud oskamatust sulest!

Kolmas paarisrida oli seal veel, ei tihanud kirjutada:

Küll tahaksin minagi minna ja lennelda pilvede pealt
ning kanduda kuhugi sinna, kus keegi ei tunne mind, tea.

Armas von Freen, äkki loote sellest kõigest loetava?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

on Luule maailmas keegi peen
teritama Luulet mis okkalik
pole ainsana seda vaid von Freen
samahästi teeb seda ka Kohalik

kui siin on öösiti "kohalikud" unetud
kes tegutsevad siis kui mõni magab
siis luuletued valmivad päevadel muretud
päev kohalikule värskemad mõtted tagab

kuid kui tahad lennelda kaunite pilvede peal
tea ! ingleidki lendlemmas lennukalt on seal
kui tahad nende sekka uneldes unenägudeski minna
viib luule sind salmides ja luulemõteteski sinna

trüki vikat

kui tahad nende sekka uneldes unenägudeski minna
viib luule sind salmides ja luulelistes mõteteski sinna

Kuidas see salm vanasti oli, kas

Et ei oleks tühjast tüli,
sita pärast sehkendusi,
pasa pärast pahandusi
jätame ta järve vette
libistame luite liiva
matame ta mulla alla
unustame hoopis ära.

Aga millest käib nendes värssides jutt? Mis see tüli ja s.tt siis on, mis tuleks ära unustada?

See pole värss, rohkem nagu manamine või ...,
nagu ka:
Harakale haigus,
varesele valu,
mustale linnule muu mure,
lapse (käsi, jalg, pea) saab terveks!

Ahah, päris huvitav, näiteks mina ei olnud varem sellist salmi kuulnud.

saan varsti vanaemaks, hakkasin meelde tuletama selliseid lohutamisi-sõnamisi-... ei tule päris õigesti meelde, üks veel, kui laps on põlve peal:
Kopp-kop-kop linna
mis sinna minna
komput-saia tooma
limonaadi jooma.
(siis ümbert kinni ja kallutades, väntsutades)
vint-vänt-vääks
vint-vänt-krääks
vanker kraavi prauh!

See oli lõputu: "Tee 'ee'n" mäng.

Toredad salmid. Loeks siit hea meelega veel sarnaseid, kui Teile mõni meenub.

oi vanaema..ei noh tore..mis värsse ikka...hopa hopa põlve pääl:PPP..või kiigu kaagu..see ka hea..ega ta aru nagunii ei saa mis sa talle kokku pajatad..ja kui hakkab aru saama...no siis siis selleks ajaks loood ise mõne uue luulerea:P

lähme siit luuleteemast üle sinule külla teemasse, et rääkida proosas.:)