moosimadu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Need udused hommikud, hääletult kõndimas kari,
>
> veepiiskadest kleepuvad lehed mu paljastel jalgel.
>
> Öökaste või hoopiski härmatis võõbanud valgeks
>
> on porgandipealsete read seal kus lamab veel v
> ari.
>
> Need udused hommikud, ränkade õhtute j
> ärjed…
> Nüüd jalad kui juured on joomas maa jääk
> ülma piima
> mis ämblikuvõrkude sametist voolab k
> ui viimas
> ma moosese moel veiseid maale kus man
> na ja kärjed.
>
> Need udused hommikud. Nendest
> saan ahmida jõudu
> mis tuulistel päevadel vaja.
> Nüüd saan seda varuks
> ja süda ei väsi kui ärga
> nud maailm saab taruks.
> Kesk lärmi mu oma on pi
> lguke udussesõudu.
>
> (ise)
> Näis, kauaks ju
> lgust jagub see siia jätta...
väga ilus! ja nüüd ehk ikka püsib ka siin:)