Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Unetute nurgake
Sõnamaraton
 
mj 30. juuli 2011, kl 20.44
mida eeskirjad la-femme? arvan, et paljuski on läbirääkimiste küsimus :)
mulle meeldivad koertest siberi huskyd, tahaks endalegi
mõni kass võiks talle seltsiks olla, tõug pole oluline, peaasi et surnuks ei küünista
 
mj 30. juuli 2011, kl 20.47
jah, küünarnukini ei ulatunud ka mina
 
black panther 30. juuli 2011, kl 22.50
mina ka küünarnukini ei ulatunud, aga samas vasakut rinnanibu sai küll äsja pisut keelega lakutud:)
 
VagrantCat 31. juuli 2011, kl 03.08
kassi-inimesena koiradest:)
linnakorterisse a la ciuhiuhuauhauaa(kõik saavad aru!) ja toakask - jookseb kolm tiiru lillepoti ümber..... no ühesõnaga - vidin e tibikoer, peaaegu kass nagu....
metsa sees ja tarastatud territooriumil - baskervill õues ja pisike nähvits toas.

suured koerad

väiksed koerad

kutsikatel kellad kaelas.P
 
Rexx 31. juuli 2011, kl 11.25
mulle meeldivad rotveilerid.
 
panther 31. juuli 2011, kl 11.52
Hommik!:)

Hetkel koera pole ja arvatavasti niipea ei võta ka, sest ta on siiski pereliige, kes nõuab oma aja ja tema järgi tuleb oma elu sättida nii mõnigi kord.:) Pealegi... neljajalgse sõbra kaotus pole sugugi nii kerge kui arvatakse.:(

Aga samas on olnud mu elus nii mõnigi tore koerahärra ja -preili.:) Esimene, keda oma lapsepõlvest mäletan, oli puhas krants, Pitsu nimeks. Selline bolonkasuurune madal musta pika lokkis karvaga ja pruunide jalakestega penirakats, saba uljalt rõngas. Ajas hasartselt taga kõiki hiiri, rotte ja kaevas isegi mutte välja mullahunnikutest, mis kogemata kombel tema nina alla võisid tekkida. Ronis kõrgustesse.:) Redelit mööda maja katusele sibada polnud tema jaoks mingi probleem...allatulek juba oli.:) Sellised olukorrad lahendas ta sellega, et hüppas katuseservalt alla lihtsalt. Vahel ronis ka mööda õunapuu najale jäetud redelit puu otsa...:) Alati reibas ja vitaalne. Põgenes vahel mõneks päevaks ula peale pruute vaatama.:) Kord saime ta juhuslikult kätte mitukümmend kilomeetrit kodunt eemal kui hobusega sai ratsutamas käidud ja märgatud üht enda koerale väga sarnast neljajalgset, kes imekombel reageeris Pitsu nimele ja lonkis saba lehvitades laisalt ligi.:) Oli küll meie koer, ainult vähe räsitud ja pureda saanud, sest arvata võib, et tema pruuti ihaldasid ka teised isapenid.

See koer suri minu käte vahel kõrges eas. Elas inimeste aastates ligi 14ks ja lõpus oli ta juba peaaegu pime ning jõuetu. Mäletan, et olin ise tulin suvel pikalt reisilt ning läksin esimese asjana teda tervitama. Tegin talle pikalt pai kui ta oma asemel jõuetuna lebas ja siis vaatas ta oma tuhmide silmadega mulle otsa ning ohkas kuidagi raskelt ning ta pea vajus seejärel lõdvalt asemele.:( Arvasin, et jäi magama ehk, aga siis avastasin, et ta enam ei hinga....:(

Pärast PItsut tuli Kutti. Tema tõi meile ühel õhtul keegi tuttavaist, kes teadis, et meil hetkel koera pole ja tema pidi kuidagi oma koera järglased laiali poetama. Oli imepisikene valge-oranžikirju kuts, kes meenutas oma olekult ja välimuselt bernhandiini kutsikat. Tooja kinnitas, et tegu on isase koeraga ja jäime kõik rahulolevalt uskuma. Samuti kinnitas, et koera ilmale toonud kuts on ise suht pisike ja pole vaja karta, et see koer suureks elukaks kasvab, kes kogu ümbruskonda hiljem oam terrori all võiks hoida. Panimegi siis nimeks koerale Kutt.:) Hiljem koera kasvades, selgus, et tegu on meie suureks üllatuseks siiski järglasi tootva neljajalgsega ning ega ta nüüd eriti pisike polnud. Nimi jäi tal siiski samaks, aga suuruselt andis kollimõõdu välja küll.:)
Tema ajas meie kodu juures hiljem auto alla purjus naabrimees, kes kihutada armastas.:(

Siis, mõni aeg hiljem tuli meie juurde Tommy.:) Toodi samuti kuskilt pesakonnast ülejäänuna. Üleni helehall karvapall, kes isegi süüa veel ei osanud õieti ja niutsus kõik ööd. Võtsin tema järel kasimise ja tema öise lohutamise enda kanda. Tundus, et kutsikas pidas mind oma emaks ja järgnes mulle kõikjale.:) Ka juba suurena - siis juba arvatavasti harjumusest. Ma ei saanud peaaegu mitte kuhugi minna, ilma et tema mul järel poleks käinud. PIdin ta selleks ajaks kuskile kinni panema kui ise tahtsin kodust eemale saada. Kuid kui tal õnnestus kuidagi vabaneda oma vangistusest, oli ta mul jälgipidi järel, isegi kui olin endameelest juba üsna suure edumaa saavutanud. Koer kasvas suureks ja nägi välja nagu pesueht Türgi lambakoer. Paljud pidasidki teda puhtatõuliseks kuigi seda ta siiski polnud. Minu jaoks polnud see oluline, ta oli minu neljajalgne sõber. Nii mõnigi kord tiris ta mind meie ühisel jooksuretkel metsa mõne jänese jälgi ajama ja pidin nägema kurja vaeva, et seda koera ohjata ja ta sealt jälle välja tirida.:) Kahjuks läks see metsalembus talle kalliks maksma. Ühel päeval oli tema ja lisaks veel teine väike valge kuts meie majapidamisest kadunud, hoolimata sellest, et püüdsime neid ikka kinni hoida. Samjas on koertel vaja ju ka vabalt joosta ja niimoodi nad koos valge noore koeraga arvatavasti plehku panidki. Otsisime ja muretsesime, aga lootsime, et ehk läksid korraks uitama ja on varsti tagasi. Paar päeva hiljem hakkasin hommikul rongile minema, et tööle jõuda ja avastasin äkitsi metstukast meie pere valge noore koera. Ta seisis ja värises, kael üleni verine. Ei reageerinud minu rääkimisele ja paitustele, seisisi klaasistunud silmadega ja värises lihtsalt. Võtsin selle väikse koera kaenalsse ja viisin koju, Tommyt ei olnud mitte kusagil.:( Ja nii ta kaduski. Isa arvas väiksema koera vigastusi vaadates, et tegu on metslooma rünnakuga (kas rebane või siis tõesti hunt),millest suurem koer ei pääsenudki.:(
Pärast seda arvasin, et mitte iialgi enam ei võta ma endale koera, paraku läks nii, et pärast teda tulid, tõsi küll mõni aasta hiljem, veel 2 papretega sakslast, kellega koos ma nägin ja elasin läbi nii üht koma teist.:)

Ka need on nüüdseks siitilmast koerte paradiisi rännanud ning mina arvan, et järgmise koera võtan siis kui pensionil olen. Hea end vormis hoida nendega koos jooksmas käies või ujumas näiteks.:)))))) Mis tõugu nad võiks olla? Vaevalt, et ma seda tean, vahet pole, sõber on sõber, olgu siis see koera hing mis tahes karva või suuruses kehas.:)
 
Anja-Nanja 31. juuli 2011, kl 16.55
-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 15.15.
 
veel koeri 31. juuli 2011, kl 18.54
http://www.youtube.com/watch?v=BXpdmKELE1k
 
Anja-Nanja 31. juuli 2011, kl 20.13
-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 15.08.
 
krt 31. juuli 2011, kl 20.16
Ära reosta oma roppustega teemat!!!
 
Anja-Nanja 31. juuli 2011, kl 20.18
-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 15.08.
 
-frukt- 31. juuli 2011, kl 20.22
RR on alati hädaldand, et siin on igav ja vaja oleks midagi ette võtta.
ja kui siin tekkiski elumärke seoses küsimustele vastuste otsimisega, siis jälle polnud ta rahul: muudkui guudeldate!
no ja siis lõpuks saabus tema tähetund küsimuse esitamise näol. mina kohe mõtlema, et nii lihtne see vastuse leidmine ometi olla ei saa, et siin on mingi konks.

kahjuks mõtlesin üle:(
 
Anja-Nanja 31. juuli 2011, kl 20.22
-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 15.07.
 
-frukt- 31. juuli 2011, kl 20.51
vaatasin need suurte-väikeste koerte pildid üle. korgikoer hakkas kohe silma:)
minu lemmik:)

suurtest koertest on üle kõige ikkagi saksa lambakoer.

ühel naabril oli kunagi rotveiler. talle oli suur aed tehtud ja seal ta haukus igaühe peale. kõik kartsid teda.
siis äkki sai ta oma aiast välja, jooksis siin majade vahel ringi. aga inimesed teda ei huvitanudki, tema tahtis hoopis ümbrusega tutvuda:)
(hirmus oli ikkagi)
 
Anja-Nanja 31. juuli 2011, kl 21.27
Ilmselt koeri kardavad (eriti suuri) kurjad inimesed..ma ei kujuta ette, kuidas saab inimese sõpra karta..;b
 
Raivo 31. juuli 2011, kl 21.58
Vanatüdruk vihtleb saunas jalgevahet ja räägib omaette: "Õigel ajal vorsti ei tahtnud, söö nüüd salatit!
 
VagrantCat 01. august 2011, kl 14.57
keskhommik imeline!
midaasja, lehmaliiter päevalilleõli puruks pillatud ja tramm rööbastelt maas? ei lähe läbi:P

daamist, kellele kuulub maailma suurim margikogu ja kelle omad on kõik kuningriigi luiged ja tema koertest


aga küsiks konksuga küsimuse-
-. kuninganna victoria ja michelangelo taavet(ok, koopia) . kus on konks?
la-femme 01. august 2011, kl 16.12
Konksu ma loomulikult tean, ainult seda, ei tea, kas ka välja söandan ütelda - tegemist on ju ikkagi alasti mehega.....
la-femme 01. august 2011, kl 16.16
Küsimus ka:
miks kuninganna Victoria seda maali vaadates šokeeritud oli, ta polnud ju vanatüdruk?
Ropp-Raivo 01. august 2011, kl 16.46
Kas sind, la femme, shokeerib väga palja mehe nägemine?
Kas oled paljast meest nähes sattunud shokiseisundisse?
Kas oled elus näinud vähemalt ühe korra paljast meest?

Sellised lihtsad küsimused siis sulle seekord.
la-femme 01. august 2011, kl 17.29
Suhteliselt viisakad küsimused küll! Aga kõige enne ikka minu oma!
Miks sa sellele ei vastanud?
Loomulikust intelligentsist ei piisanud?
Miks sa siis ei googeldada? Ego on nii suur?
Ropp-Raivo 01. august 2011, kl 20.55
Vaatasin video lõpuni ja minu arust ei olnud keegi videos osalevatest inimestest shokiseisundis. Videos oli minu arust praegune kuninganna Elizabeth II. Äkki sõnastate küsimuse arusaadavamalt.
Ropp-Raivo 01. august 2011, kl 20.55
Muideks mul ei ole mitte ainult ego SUUR:)))
la-femme 01. august 2011, kl 21.39
Kole kangekaelne oled!
Küsimusest aru ei saa, aga ei googelda kah!

Kannan siis kandikul ette:
http://www.turismo.intoscana.it/allthingstuscany...

Loe artikli viimast lõiku.

Vabandan sõnavääratuse pärast: jutt ei ole mitte maalist, vaid skulptuurist.
Kuigi küsimuse seisukohalt ei oma see tähtsust.
 
z 01. august 2011, kl 21.59
laikad on toredad:) kõrv kikkis, saba rõngas, sõbralik nägu:) http://www.dogbreedinfo.com/images21/WestSiberianLaikaChevyLaikaRock.jpg
 
z 01. august 2011, kl 22.03
Anja-Nanja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ilmselt koeri kardavad (eriti suuri) kurjad inimes
> ed..ma ei kujuta ette, kuidas saab inimese sõpra k
> arta..;b

kardavad need, kes on kunagi pureda saanud.
la-femme 01. august 2011, kl 22.12
 
Raivo 01. august 2011, kl 22.32
...ja nüüd vastused minu küsimustele la femme.
 
VagrantCat 01. august 2011, kl 22.37
ahah, no tuli lõpuks õige vastus.
kuninganna victoria nõudmisel paigutati taavetile viigileht kuhu vaja, kunst kuulub rahvale ja rahvas oli õnnelik. konks selles, et viigileht paigutati kuju külge konksudega.........
lihtsam oleks olnud a la calvin clein, aga noh..............
http://www.artinthepicture.com/blog/?p=66
la-femme 01. august 2011, kl 22.59
Raivo Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ...ja nüüd vastused minu küsimustele la femme.

Kuna sa minu küsimusele jätsid vastamata, siis luban sul kasutada juba järeleproovitud meetodit: Ise küsin, ise vastan!
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!