Tuul pasundab tuisule saateks
hoogsat rünnakumarsi viit,
puud maadligi painduvad laantes;
maru puistab ka iidset hiit.

Lumi on nagu piits; vastu silmi
see peksab … Ja valjeneb ulg.
Pole näha ei maad ega pilvi;
meeltes aeglustub aja kulg.

Siis on korraga vaikus; vaid hanged
on kui raidkujud põllu pääl …
Hing hardunult põlvili langeb,
tänab Teda … kes kuskil on SÄÄL …

Üle vaalude veebruar astub,
kuuehõlmadel kilgendab jää -
tal on kevadeigatsus taskus,
aga keegi veel seda ei näe.

Virve Osila

Küünlapäev

Ilma,
et ma vaataks silma,
miski puutub ikka silma,
miski hakkab ikka kõrva,

meepotti tilgub tõrva,
küünlast ikka nõrgub vaha.
Vari jääb su selja taha.

Varju otsib tuisus tuul
küünlapäeval küünlakuul.

Sulev Oll

-



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Anja-Nanja 26.04.2016 20.38.

okstel säutsuvad
väikesed tihased
pulmalauludest
rõõmsad ja ihased
vahel sulatab
ja vahel sajab
veel on kauguses
kevade ajad
tuul tuiskab ja
lund keerutab -
see ongi siis
meie veebruar
:)

Ma seisin
mäe kõrval
mis sile laiuvast lumest
üksik täht mis jälgis mind
külmast kaugusest särav
polnud ühtegi hingelist
selles laiuvas valges kumas
mida nägin seistes
ses kummastavas jahedas lummas
oli vaid mõte
ja olid sina
veebruar
seisin ja vaatasin
üksikut tähte
üle laiuva lume
keset kummalist vaikust
ja ma seisin ning tajusin
olen üksi koos sinuga
kes sa jälgid mind
kaunis kummastavas veebruaris
keset laiuvat lund
hinges kaikumas kevad
kui sa jälgid mind

Veebruar

Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.

Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul...

Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte...

Aita Kivi
luulekogust "Lendutõusja"

14. veebruar



täna on stiilipäev

süda
tuleb paelaga kaela panna

kui on

K.K.

♥♪♫☼♥♪♫☼♥♪♫☼♥♪♫☼♥♪♫☼♥

Tere sulle, kallis sõber,

ole part või ole põder.

Sinust alati on rõõmu,

siis kui võtan veinisõõmu.

Kui teen tööd või löön ma lulli,

Sinuga saab ikka pulli!

Sellpärast tahaks ma

Sulle kiitust avalda!

Kaunist sõbrapäeva!

ka nüüd, sel sõbrapäeva viimsel tunnil
jään kindlaks enesele ma
et kogu maa ja ilma sunnil
ma armastada kedagi ei saa
ei ole täna sõbram sõber, kaunim arm
kui oli eile või on homme ta
ja olgu mõttekäik see veidi karm
nii nagu enne, teid ka homme armastan

veebruari kolmas nädal

esmaspäeval ei tee midagi,
teisipäeval mitte sedagi,
kolmapäeval ringi vaatan,
neljapäeva mööda saadan,
reedel liigun õige vähe,
laupäev puhkamiseks läheb,
pühapäev - ehk tuleb miskit pähe!

Minu teod sinu peas.
Just nii ma nüüd teengi :PP

see vana tõde teada
ju kõigil ammust aega -
et mitte eal ei eksi see,
kes mitte midagi ei tee.:)

Noh. Võtsin end äis nnagu tinavle. Mis nüüd? On idagi hääd või?

On midagi hääd või?

On, on! Chanel number viis.:)



chanel number viis
armastatud naisele
oma kasinast palgast
sõber ostis chanel number viie

liiga kallis ja liiga suur kingitus
põhjendas naine keeldumist
vastu ei võtnud ta chanel number viit

solvunud sõber südametäiega
chanel number viie kõik ära jõi
jah joomiseks polnud seda just palju

mõeldud küll naistele
kuid sobib ka meestele

chanel number viis
chanel number viis

Marko Mägi

Nüüd maga end kaineks,tinavile.:D

21.veebr.1878.a. anti USA-s välja maailma esimene telefoniraamat.


Mulle meeldib väga see raamat,
pole tühje sõnu, pole liigset draamat.
Puuduvad siit väljamõeldud imed,
ainult numbrid, numbrid, numbrid ja nimed.

Priit Liiviste

palju õnne pidupäeva puhul! head priiust!

Eestimaa

Tuhanded külad, tuhanded talud
laiali Eestimaal.
Sündisid ilma kadunud põlved,
vanavanemad.

Külvasid vilja, lõikasid vilja
vanavanemad.
Tähistaevast lugesid ilma,
lastele saatust nad.

Oo, Eestimaa, oo sünnimaa,
kuni su küla veel elab,
elad sina ka.

Lapsed kasvasid, sirgusid suureks,
pöördusid metsast ja maast.
Rebisid puruks põlised juured,
lahkusid kodust nad.

Rändasid ringi, kandsid kingi
pastelde asemel nad.
Otsisid õnne avali silmi,
õnn jäi neil leidmata.

Oo, Eestimaa, oo sünnimaa,
kuni su küla veel elab,
elad sina ka.

Mihkel Zilmer, Jüri Kask, Toivo Tasa


Palju õnne, armas Eestimaa!

Päev õlult heidab mantli
ja pimedusse poeb.
Öö kätte haarab hantlid
ning pikki tunde loeb.

Näe, piilub akna taga
üks valvas salasilm,
kas pere juba magab
või pooleli veel film.

Siis nähtamatu käega
seal keegi viskab und -
just nagu võluväega.
Taas vaikselt langeb lund.

Öö ketrab hõbelõngu,
veel talvekangast koob,
kuid juba kevadhõngu
ta vargsi tuppa toob.

Salasilm

see on väga ilus luuletus, salasilm!

Aitäh!:)