bossa 07. märts 2013, kl 19.50
luuletaja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Tunnen ennast selle võimsa tunde tõttu abituna veel nüüd 30selt. Kogu maailm pöördub pahupidi. Hirm ja õud, rõõm ja mõnu kõik korraga keeb mu sees.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
mingis mõttes on SELLINE abitus isegi vahel lausa kaunis .Kuid kõik kaunis jaa iluski kui …
liiale läheb….
Kaa kõigest ilusast jaa meeldivastki võib saada ..
Üleküllastuse – “mürgitusegi”…
Armastuse võimas tunne saab aga siis jõudu juurde
(kui see kaua oodanudki on) kui mingigi …
vastus jaa lootus seda kui toidab – jälle kui
lille uuestu õitsema paneb (panes)…
ei tea Sinu tegelikku olukorda ega kaa sellega seoses tunnet (tundeid) …
kui vähegi – kaudseltki – kergitad saladuse katet ..
siis ehk saan ..midagi ..oma kogemustest nõi anda(gi)…
kaalu mida soovid välja öelda- mida mitte…
vahel oma jagatud mure kui jagatud kahele või enamale…saades sellega kui samapalju kordi kergemals(ki)…