Päeva nael
Lihavõtte-eelne lugu



Sepp Jakob elas oma suure lastekarja ja kauni naise Elsbethiga päris turuplatsi lähedal. Nad ei olnud enam vaesed ega veel ka rikkad. Jakobil oli tööd ja selle eest maksti pigem hästi, aga seitse väikest suud tahtsid täitmist ja sama palju tagumikke katmist. Tema sepikoja hääli oli kuulda nii turule, kui ka linna läänepoolsete väravate juurde. Neil päevadel, kui päike ei paistnud, toimetasid inimesed sepikojast tulevate häälte järgi – nii täpselt alustas sepp hommikul ja lõpetas õhtul.

Jakob oli ameti ja sepikoja pärinud oma kasuisalt Harpaselt, kellel endal ei olnud lapsi ega isegi mitte naist. Harpas oli pärit iidsest seppade soost ja keegi ei teadnud mitu põlve seppi nende suguvõsas oli olnud. Noore poisina oli ta ütelnud, et tema ei võta naist, vaid pühendab kogu oma elu sepistele.
Harpase juurde tuldi kokku tervest maailmast ja lasti teha nii tarbe- kui ka iluasju. Kõrgest soost isandad lootsid, et äkki saaks sepa endale väimeheks, aga Harpas jäi endale kindlaks. Iga tööpäeva lõpus ütles ta, et homme teeb ta päeva naela.
Jakob oli oma kasuisalt kuulnud seda lauset, mis nüüd oli tema suus ning juba küsisid lapsedki, kas isa teeb ehk täna päeva naela. Jakob vastas iga kord, et ehk teebki täna, andis oma kaunile naisele suud ja läks rauda lööma.

Ühel kevadisel päeval tuli sepikotta võõramaa valitseja käskjalg ja tahtis osta üheksa naela. Jakobil oli kuus naela valmis ja ta palus käskjalal sepikoja arvel turukõrtsis oodata, kuni ta puuduolevad kolm naela juurde teeb. Käskjalg ütles, et naelte eest makstakse kolmekordselt, muigas valusalt huulde ja läks kõrtsi poole.

Jakob ei leidnud kohe õiget rauatükki, millest naela teha, aga siis jäi talle silma hang, mis oli oma hangumised ära hangunud ja sellest sai ta kolm paraja suurusega tükki. Vilunud liigutustega töötades sai Jakob naelad valmis just siis, kui käskjalg tagasi jõudis. Need kolm said küll pisut suuremad, aga käskjalg ütles, et nii ongi parem. Ta oli end kõrtsis silmnähtavalt purju joonud, maksis kõigi naelte eest kolmekordse hinna ja ütles, et Jakob on nüüd tõesti teinud päeva naela ja läks väga kiire sammuga ära.

Jakob ei olnud kunagi nii väikese töö eest nii palju raha saanud ja läks kohe oma rõõmu Elsbethiga jagama. Pühad olid tulekul ja sel aastal tahtsid nad neid tähistada suurejoonelisemalt kui varem.

Aga pühadele eelneval päeval viidi kolm kurjategijat linnast väljas olevale mäele hukkamisele, mida läksid vaatama kõik. Seal nägi Jakob oma naelu ja seda, mistarvis neid vajati.

Pühad tulid, aga Jakobil ei olnud isu süüa ega juua – kurgus istus päeva nael.

see sepp kurvastas küll ilmaaegu. kui oled endale sellise ameti valinud ja teed sellist toodangut, siis ei saa ju kunagi välistada, et sinu tehtud asju kasutatakse ka sellistel eesmärkidel, millele autor pole mõelnudki...

paraku lähevad sellised asjad hinge.
ebaõiglased ütlemised võiks samuti tähelepanuta jätta, ometi on tuju tükiks ajaks rikutud.