Jube, mis praegu õues toimub! Välk ja pauk ja vihma kallab! Öösel on kohati valgem, kui päeval. Istun põrandal ja värisen seda looduse jõudu ja võimsust kartes ja imetledes!(Sellistel hetkedel tundub, et üks meeshing võiks ikka kodus toeks olla, oleks julgem). Juba tund aega müristab ja sähvib tihedalt ja ei taha kuidagi vaibuda.Voodis magab õndsat und kass ja vaikselt nohiseb, vana rahu ise.
Sellistel öödel meenub vanaema, kes ka välku kartis ja rahakott näpus seisis ukse juures, puhaku ta rahus!
Seda valguse ja pimeduse võitlust jälgides tunned,kui ülev on loodus ja kui väeti inimene.
Lülitan majas voolu sisse ja proovin uinuda vihmasabina saatel. Vara veel! Kärgatas nii lähedal,et isegi unimütsist kass oli kui nõiaväel voodist kadunud! Olen muidu julge inimene, aga praegu kardan!