Unetute nurgake
Tänane päevapakkumine
moosimadu 13. aprill 2015, kl 00.04 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
http://www.dailymail.co.uk/sciencetech...
Kui nüüd kassi sellel pildil pole, siis läks ta kuhu iganes - üles või alla - igatahes jõudis ta kohale.
Kui nüüd kassi sellel pildil pole, siis läks ta kuhu iganes - üles või alla - igatahes jõudis ta kohale.
Leplik 20. aprill 2015, kl 22.24 |
p. 30. aprill 2015, kl 22.45 |
p. 01. mai 2015, kl 13.58 |
KEVADNAER
Käes jälle on
naerukas kevad,
kohe midagi
öelda ei oska.
Kõike algusest alata tahaks
ja mured kõik saata võiks metsa.
Aga metsalgi teine on jume
see ähvardav, sünkjas ja tume
on riietund kevade ehte,
on kodune, südamlik, ehtne.
Ka õhus on midagi tunda,
mis nimelt,
kohe öelda ei aima.
Ainult tunned, et laulda kui tahaks,
süda teisiti läinud on käima.
Oh võidutse,
võida ja sära
Su aeg on,
see parim, mis antud!
Kõigilt tusatuju viib ära
ind, mis rõõmust ja loovusest kantud.
Anne Marie Suurpere
“Kadakas ja kibuvits”
Käes jälle on
naerukas kevad,
kohe midagi
öelda ei oska.
Kõike algusest alata tahaks
ja mured kõik saata võiks metsa.
Aga metsalgi teine on jume
see ähvardav, sünkjas ja tume
on riietund kevade ehte,
on kodune, südamlik, ehtne.
Ka õhus on midagi tunda,
mis nimelt,
kohe öelda ei aima.
Ainult tunned, et laulda kui tahaks,
süda teisiti läinud on käima.
Oh võidutse,
võida ja sära
Su aeg on,
see parim, mis antud!
Kõigilt tusatuju viib ära
ind, mis rõõmust ja loovusest kantud.
Anne Marie Suurpere
“Kadakas ja kibuvits”
päevataja 16. mai 2015, kl 09.55 |
Doktor Haldja maikuu luuletus
“Prääks-prääks!”
“Kus me kokku saaks?”
“Kluu-kluu!”
On paigast rangluu.
“Kuku-kuku!”
Vana põder tukub.
“Piiks-piiks!”
“Kes tantsule viiks?”
“Vull-vull!”
Röövretkel kanakull.
“Krooks.krooks!”
Aasal kevadjooks.
”Tokk-tokk!”
Kuuskede jalamil rokk.
“Liiri-lõõri!”
Armuasjad üle piiri.
“Piiri-pääri!”
Mai ja Jüri läinud paari.
“Summ-summ!”
Pulmi peab mesimumm.
“Uhuu-uhuu!”
Rebase Reinul randevuu.
“Prääks-prääks!”
“Kus me kokku saaks?”
“Kluu-kluu!”
On paigast rangluu.
“Kuku-kuku!”
Vana põder tukub.
“Piiks-piiks!”
“Kes tantsule viiks?”
“Vull-vull!”
Röövretkel kanakull.
“Krooks.krooks!”
Aasal kevadjooks.
”Tokk-tokk!”
Kuuskede jalamil rokk.
“Liiri-lõõri!”
Armuasjad üle piiri.
“Piiri-pääri!”
Mai ja Jüri läinud paari.
“Summ-summ!”
Pulmi peab mesimumm.
“Uhuu-uhuu!”
Rebase Reinul randevuu.
päevataja 18. mai 2015, kl 10.54 |
p. 18. mai 2015, kl 19.56 |
p. 20. mai 2015, kl 00.07 |
p. 23. mai 2015, kl 10.18 |
c*) 23. mai 2015, kl 11.14 |
c*) 24. mai 2015, kl 00.20 |
p. 24. mai 2015, kl 20.09 |
p. 30. mai 2015, kl 15.24 |
päevataja 30. mai 2015, kl 19.34 |
Inimene
“Ah selline ongi siis Jumala nägu!” imestas inimene peegli ees seistes.
Mõni inimene on nagu kartul – koori mis koorid, ikka hoiab end vaos.
Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis tulemus pole üks ja seesama.
Ainus inimene, keda muuta saab, vaatab meile peeglist vastu.
Rein Taagepera
Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita.
Lessing
Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada.
Friedrich Nietzsche
Veider, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel. Ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud.
Erich Maria Remarque
Inimene ei muutu sellest suuremaks, kui ta teisele peale astub.
Tommy Hellsten
“Ah selline ongi siis Jumala nägu!” imestas inimene peegli ees seistes.
Mõni inimene on nagu kartul – koori mis koorid, ikka hoiab end vaos.
Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis tulemus pole üks ja seesama.
Ainus inimene, keda muuta saab, vaatab meile peeglist vastu.
Rein Taagepera
Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita.
Lessing
Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada.
Friedrich Nietzsche
Veider, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel. Ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud.
Erich Maria Remarque
Inimene ei muutu sellest suuremaks, kui ta teisele peale astub.
Tommy Hellsten
von Freen 06. juuni 2015, kl 11.02 |
p. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Piibelehti, piibelehti oli kaasik täis... aga ülen
> i lahti veel pole, nuppe on rohkem kui õisi.
tasakaalustaja
meil aga kaasik vaid kaskesid täis
nuppe ei ole
õisi veel vähem
kesse me kaasikus noppimas käis?
kaasik nüüd kole
puid saagima lähen...
-------------------------------------------------------
> Piibelehti, piibelehti oli kaasik täis... aga ülen
> i lahti veel pole, nuppe on rohkem kui õisi.
tasakaalustaja
meil aga kaasik vaid kaskesid täis
nuppe ei ole
õisi veel vähem
kesse me kaasikus noppimas käis?
kaasik nüüd kole
puid saagima lähen...
p. 06. juuni 2015, kl 11.40 |
Uitaja 08. juuni 2015, kl 17.43 |
päevataja 11. juuni 2015, kl 20.11 |
p. 13. juuni 2015, kl 09.28 |
päevataja 14. juuni 2015, kl 09.21 |
Võõrast varasalvest
little black dress
palun
tee pannkooki kallis
ütlesid iga kord
kui oli ilge magusaisu
ja kui koju tulid
oli laual kõrge pannkoogihunnik
ja laua ääres olin mina
tumepunaseks värvitud huultega
sinu kingitud
liibuvas mustas kleidis
nüüd peale sõnavahetust
kui ütlesid
tee parem pannkooke kurat
ja kui koju tulid
oli vaid tühi laud
ja laua ääres
kortsus must kleit
http://poeetiline.blogspot.com/2014/12/little-black-dress.html
Järeldused teeb igaüks ise.
little black dress
palun
tee pannkooki kallis
ütlesid iga kord
kui oli ilge magusaisu
ja kui koju tulid
oli laual kõrge pannkoogihunnik
ja laua ääres olin mina
tumepunaseks värvitud huultega
sinu kingitud
liibuvas mustas kleidis
nüüd peale sõnavahetust
kui ütlesid
tee parem pannkooke kurat
ja kui koju tulid
oli vaid tühi laud
ja laua ääres
kortsus must kleit
http://poeetiline.blogspot.com/2014/12/little-black-dress.html
Järeldused teeb igaüks ise.
sssa-ssüda 31. juuli 2015, kl 17.16 |
Uitaja Kirjutas:
------------------------------------------------------
> :)))
> von ei kirjuta ju mitte küttepuude tegemisest.
> Puude taga tuleb metsa näha :P
> von > kirjutabki tagamõttega, et kuna keegi iibelehed ä> ra korjas, siis on kaasik kole ja tuleb maha saagi> da.> Kaasik tuleb maha saagida, mitte küttepuid > saagida :DD
Loen üle, ikka ja jälle, kui ilus tõlgendus.
Tunnistan, et ise poleks nii sügavalt mõistnud.
Päevapakkumine on proosaline seakatk, koos levikuga rottide, kährikute, inimeste, jne kõige kaudu.:(((
------------------------------------------------------
> :)))
> von ei kirjuta ju mitte küttepuude tegemisest.
> Puude taga tuleb metsa näha :P
> von > kirjutabki tagamõttega, et kuna keegi iibelehed ä> ra korjas, siis on kaasik kole ja tuleb maha saagi> da.> Kaasik tuleb maha saagida, mitte küttepuid > saagida :DD
Loen üle, ikka ja jälle, kui ilus tõlgendus.
Tunnistan, et ise poleks nii sügavalt mõistnud.
Päevapakkumine on proosaline seakatk, koos levikuga rottide, kährikute, inimeste, jne kõige kaudu.:(((
zxc 03. august 2015, kl 01.39 |
Hing õide puhkes õhtul hilja
ja sulgus ükskord hommikul,
kuid sellest õiest võrsund vilja
veel pikaks päevaks piisab mul.
Kes kurdaks nüüd veel kurbi aegu,
mis kestsid kaugel kevadel?! -
see ilmaaegu meenus praegu,
kus päev on pai ja öö on hell.
Kui tulev-aeg saab sama karva
kui minevik, nii hall, nii must,
siis õnnest, mis küll olnud harva,
hing ikka leiab lohutust.
/H. Runnel 1972/
ja sulgus ükskord hommikul,
kuid sellest õiest võrsund vilja
veel pikaks päevaks piisab mul.
Kes kurdaks nüüd veel kurbi aegu,
mis kestsid kaugel kevadel?! -
see ilmaaegu meenus praegu,
kus päev on pai ja öö on hell.
Kui tulev-aeg saab sama karva
kui minevik, nii hall, nii must,
siis õnnest, mis küll olnud harva,
hing ikka leiab lohutust.
/H. Runnel 1972/
virtuaalsus 16. november 2015, kl 02.15 |
Skiso – raudselt mees, vast 50+, huumorimeel hea ja sõna on tabav, vinge luuletaja, elutark;
Rexx – daam, asjalik ja tark, viskab ka villast, valdab sõna nii luules kui ka väljendustes, täpne;
Noh – mees, haritud, sõbralik, lõõbitakse vanaks, aga vist ikka noorem, nii 40+, muhe kuju;
Panter – valdab keeli, peab muusikast lugu, intelligentne, range ja tegus naiselik daam;
Pixie – daam, kelle aju peab töötama, pikalt ei räägi, ärinaine, õiglane, pole konfliktne;
Diip – reaalkallakuga, haritud Tartu poiss, väga sümpaatne, tiba tõsisevõitu, sõbralik, heatahtlik;
LaFemme – hingeline naine, fantaasiarikas samas asjalik, pisut nukker, naudib kirjandust, aus ja hea;
Moosimadu – uurib ja õpib, kõike tahab teada, humoorikas, kindla maailmavaatega, võrratu luuleanniga;
C*) – heasoovlik, rõõmus suhtleja, head mõtted, rikka hingega, selge sõnaga, tore haritud naine;
Rästu – arglik ja mõtlik naisterahvas, hoidub liigsetest sõnadest, ei domineeri, avaneb harva, ei soleeri;
Metsavana – haritud mees, 40-, vist elab kaugel, põeb koduigatsust, sellest vahel järsk, hing on hell, naudib muusikat;
RoppRaivo – 40- mees, „paha ei tahtnud, kui parastas“, pea jagab, mängib mingit rolli ja ei taha osast välja tulla.
Tegelikult pole siin, sõnademaailmas, üldsegi oluline, missugusteks persoonideks need nimed mõelda. Sest.
Äkki RoppRaivo on hoopiski 30+ lastega naine, väärkoheldud vastiku mehe poolt?
Ja Rästu on mees, kes pelgab end reeta mehe kõnepruugiga, seetõttu sõnaaher?
Moosimadu võiks olla Joel Sang, Noh olla võiks daam 30-nene, Rexx hoopiski Marko Matvere?
Ainus (!) - Diibiks jääb Diip - 30+ Tartu poiss.
Mina igatahes sain nalja.
Rexx – daam, asjalik ja tark, viskab ka villast, valdab sõna nii luules kui ka väljendustes, täpne;
Noh – mees, haritud, sõbralik, lõõbitakse vanaks, aga vist ikka noorem, nii 40+, muhe kuju;
Panter – valdab keeli, peab muusikast lugu, intelligentne, range ja tegus naiselik daam;
Pixie – daam, kelle aju peab töötama, pikalt ei räägi, ärinaine, õiglane, pole konfliktne;
Diip – reaalkallakuga, haritud Tartu poiss, väga sümpaatne, tiba tõsisevõitu, sõbralik, heatahtlik;
LaFemme – hingeline naine, fantaasiarikas samas asjalik, pisut nukker, naudib kirjandust, aus ja hea;
Moosimadu – uurib ja õpib, kõike tahab teada, humoorikas, kindla maailmavaatega, võrratu luuleanniga;
C*) – heasoovlik, rõõmus suhtleja, head mõtted, rikka hingega, selge sõnaga, tore haritud naine;
Rästu – arglik ja mõtlik naisterahvas, hoidub liigsetest sõnadest, ei domineeri, avaneb harva, ei soleeri;
Metsavana – haritud mees, 40-, vist elab kaugel, põeb koduigatsust, sellest vahel järsk, hing on hell, naudib muusikat;
RoppRaivo – 40- mees, „paha ei tahtnud, kui parastas“, pea jagab, mängib mingit rolli ja ei taha osast välja tulla.
Tegelikult pole siin, sõnademaailmas, üldsegi oluline, missugusteks persoonideks need nimed mõelda. Sest.
Äkki RoppRaivo on hoopiski 30+ lastega naine, väärkoheldud vastiku mehe poolt?
Ja Rästu on mees, kes pelgab end reeta mehe kõnepruugiga, seetõttu sõnaaher?
Moosimadu võiks olla Joel Sang, Noh olla võiks daam 30-nene, Rexx hoopiski Marko Matvere?
Ainus (!) - Diibiks jääb Diip - 30+ Tartu poiss.
Mina igatahes sain nalja.
noh 16. november 2015, kl 06.03 |
c*) 16. november 2015, kl 09.29 |
Lisa postitus