Tere!
Mul on suhe siis juba aasta olnud ühe poisiga, kes on 19 ja ma ise on 17 praegu. Kuna ta on mul esimene, siis vahel tuleb mul mõelda, et mis on armastus ja kas ikka see, mis ma tema vastu tunnen on armastus. Vot, nüüd on käes jälle see aeg, ma ei taha üldse mõeldagi, et ma teda ei armasta aga teatud asjad panevad mind seda mõtetet tekitama. Näiteks, siiani pole me veel vahekorras olnud, teeme lihtsalt käega üksteisele ja ta on küll ahvatlev kuid mul on tegelikult stress vms.kooli ja igasuguste toitumisprobleemide pärast ja ka tülid on üsna tihti, noh, on väiksemaid rohkem kuid ka suuri on nüüd olnud nii, et lahkuminek on kohe tulemas olnud. Ta armastab mind tõeliselt ja ma kadestan teda, et tal ei tule selliseid mõtteid pähe ning ta suudab koguaeg minuga olla ja tahab minuga olla jne. Ma aga ei oska kuidagi käituda, minujaoks on täiesti tavaline, et peale kooli kohtun ma temaga ja nii iga päev. Mul on hea temaga olla ja hirm, et teda ei armasta vms, kaob siis kui temaga olen. Pisarad tulevad silma kui mõelda, et ei armasta teda. Lahku ei taha kindlalt temaga minna, see tundub olevat maailma lõpp, sest ma ei taha kellegi teisega oma tulevikku. Saan aru, et olen noor aga samas, ma ei tea mis mul viga on... võibolla oskab midagigi keegi aidata või tarka öelda.. ma olen hull vist.

üks isalik öpetus - kannata veel pool aastat ja siis pole see lahkuminek ka enam mingi probleem (selle aa pääle saab keemia otsa). igatahes ei maksa endale mingeid heiastusi luua, ilmselgelt ei ole see suhe sinu jaoks ja kuigi mehed elavad lahkuminekuid raskemini üle, siis küll su poiss sust ka üle saab ja hääl juhul endale õige leiab. nii varases nooruses ei ole vaja oma pääd vaevata keerulistel suhteteemadel ja pigem peaks vaatama, et rasedaks ei jää ja ses suhtes on see näperdamine kordi ohutum, kui pidev (kaitsmata) seks. armumine on mönus tunne, aa ta kestus on tavaliselt aasta-poolteist, sul vanust veel nii vähe, et jõuad korda kümme veel armuda, enne, kui selle õige leiad, kelle puhul armumine armastuseks üle kasvab. aa präägust suhet naudi, kuni see veel mönu pakub ja siis akka uut otsima :)

_______________
no onju hää pääv :-)

Kui sa praegu mõtlesid seda, et meie suhe on nagu tavaline teismeliste suhe, mis peatselt pärast mingit nn. keemiat laguneb või seda, et ma olen algusest peale vale poisiga või ma ei armasta teda või mida?
Tegelikult ma ei taha mingit nõmedat teksti siia, et ma veel nii noor jne... Ma olen praegu lihtsalt nii segaduses kogu oma eluga, et häbi on tegelikult siia kirjutada üldse.

asi pole vanuses, asi on tõdemuses, et iga asi saab ükskord otsa, ka esimene armumine. väga vähestel juhtudel kasvab see armumine üle armastuseks ja loota, et see kohe esimesel korral juhtub, on suht väike tõenäosus. ja usu mind, armunine (see nn keemia) ei ole üldse seesama asi mis armastus (pigem protsess, kui tunne) ää süüdista vanemaid inimesi nende küünilisuses, kord jõuad ka niikaugele ja mõistad räägitud juttu ehk natuke teistmoodi.

aa esimesest armastusest üle saamine on vaevaline, tean omast kääst :-)

_______________
no onju hää pääv :-)