Unetute nurgake
Rehkendagem
Ats 27. märts 2015, kl 19.03 |
Silmailu
12345679 * 9 ja 18 ja 27,36,45,54,63,72,81. PÕNEV! need korrutamise tegurid on kõik 9-kordsed ja annavad vastuseks arvu, mille kordsega 9-sat korrutasid. 9*1, siis 1-ed, . . . 9*7=63, siis 7-ed, jne.
Mustkunsti trikk: Näitad 12345679 arvu ja küsid, ütle üks arv nendest, mis sulle ei meeldi/meeldib. Korrutad SELLE, öeldud arvu, 9-ga ja tulemuseks ekraanile ilmub mitmekordne öeldud arv.
Korruta ja seejärel leia VASTUSE RISTSUMMA, TORE!
12345679*30=
12345679*33=
12345679*39=
12345679*42=
12345679*48=
12345679*51=
12345679 * 9 ja 18 ja 27,36,45,54,63,72,81. PÕNEV! need korrutamise tegurid on kõik 9-kordsed ja annavad vastuseks arvu, mille kordsega 9-sat korrutasid. 9*1, siis 1-ed, . . . 9*7=63, siis 7-ed, jne.
Mustkunsti trikk: Näitad 12345679 arvu ja küsid, ütle üks arv nendest, mis sulle ei meeldi/meeldib. Korrutad SELLE, öeldud arvu, 9-ga ja tulemuseks ekraanile ilmub mitmekordne öeldud arv.
Korruta ja seejärel leia VASTUSE RISTSUMMA, TORE!
12345679*30=
12345679*33=
12345679*39=
12345679*42=
12345679*48=
12345679*51=
ab_x 28. märts 2015, kl 17.40 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
Matemaatikaülesannete lahendamise võistluse lõputseremooniaks tuli korraldajal osta 50 euro eest 100 mitmesugust maiustust. Valitud maiustuste hinnad olid järgmised.
Karp assortii komme, 5 eurot karp.
Tahvel šokolaadi „Nurr“, 1 euro tükk.
Pulgakommid, 10 senti tükk.
Mitu maiustust sai korraldaja osta igast nimetatud liigist?
Katse-eksituse meetodil tuvastatud kingikotis 60 pulgakommi, 39 šokolaaditahvlit ja 1 kommikarp.
Karp assortii komme, 5 eurot karp.
Tahvel šokolaadi „Nurr“, 1 euro tükk.
Pulgakommid, 10 senti tükk.
Mitu maiustust sai korraldaja osta igast nimetatud liigist?
Katse-eksituse meetodil tuvastatud kingikotis 60 pulgakommi, 39 šokolaaditahvlit ja 1 kommikarp.
ab_x 28. märts 2015, kl 17.44 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
ab_x 28. märts 2015, kl 17.49 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 129 |
moosimadu 28. märts 2015, kl 19.33 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 28. märts 2015, kl 22.42 |
V: 1/3=5823/17469; on ÕIGE, ab_x! ja -diip-, see on ka vastustes sama, aga 1/5 oli vastustes: 1/5=2697/13485;
ÕIGE, ab_x!
V: 50 euro eest saab tseremoonia korraldaja osta 1 karbi assortii kommi, 39 šokolaaditahvlit „Nurr“ ja 60 pulgakommi.
Ja silmailus on veel ju:
12345679*9=111 111 111
12345679*18=222 222 222
12345679*27=333 333 333
12345679*36=444 444 444 jne. Ilus, mis kole kohe :D
ÕIGE, ab_x!
V: 50 euro eest saab tseremoonia korraldaja osta 1 karbi assortii kommi, 39 šokolaaditahvlit „Nurr“ ja 60 pulgakommi.
Ja silmailus on veel ju:
12345679*9=111 111 111
12345679*18=222 222 222
12345679*27=333 333 333
12345679*36=444 444 444 jne. Ilus, mis kole kohe :D
Ats 28. märts 2015, kl 22.48 |
Kaalud on tasakaalus. Kaalukaussides on ERINEVAD naelad, neid on 2 sorti, kuid kummaski kausis on neid ainult ühesuguseid. Kokku on 195 naela. Kui ühest kausist ära võtta 11 naela, siis tuleb panna teisest kausist esimesse kaussi tasakaalu säilitamiseks 2 naela. Kui palju on algul kaalukaussides naelu? (abiks: mõtle tasakaalule)
Ja nüüd ülesanne, mille vastus on olemas ja mille ma sain kätte ka katsetades, aga aju ei lahka laiali.
Alustades eksamit kella 12 ja 13 vahel, vaatas õpilane kella. Lõpetades töö kella 17 ja 18 vahel, märkas ta, et seierid olid vahetanud kohad. Mis kellaajal õpilane alustas tööd ja mis kell ta lõpetas?
(abiks: Seieritega kell, sest parkimiskellal pole seierite omavahelist hammasrataste seost :D)
Ja nüüd ülesanne, mille vastus on olemas ja mille ma sain kätte ka katsetades, aga aju ei lahka laiali.
Alustades eksamit kella 12 ja 13 vahel, vaatas õpilane kella. Lõpetades töö kella 17 ja 18 vahel, märkas ta, et seierid olid vahetanud kohad. Mis kellaajal õpilane alustas tööd ja mis kell ta lõpetas?
(abiks: Seieritega kell, sest parkimiskellal pole seierite omavahelist hammasrataste seost :D)
moosimadu 28. märts 2015, kl 23.36 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ma olen õelalt kaval ja teen ruttu ära selle, mida peast teha saab:
Kaalud on tasakaalus. Kaalukaussides on ERINEVAD naelad, neid on 2 sorti, kuid kummaski kausis on neid ainult ühesuguseid. Kokku on 195 naela. Kui ühest kausist ära võtta 11 naela, siis tuleb panna teisest kausist esimesse kaussi tasakaalu säilitamiseks 2 naela. Kui palju on algul kaalukaussides naelu? (abiks: mõtle tasakaalule)
Pisikesi papinaelu oli kaalukausis 143 tk ja suuremaid naelapurakaid 52. 1 suur nael=2,75 pisikest.
Kaalud on tasakaalus. Kaalukaussides on ERINEVAD naelad, neid on 2 sorti, kuid kummaski kausis on neid ainult ühesuguseid. Kokku on 195 naela. Kui ühest kausist ära võtta 11 naela, siis tuleb panna teisest kausist esimesse kaussi tasakaalu säilitamiseks 2 naela. Kui palju on algul kaalukaussides naelu? (abiks: mõtle tasakaalule)
Pisikesi papinaelu oli kaalukausis 143 tk ja suuremaid naelapurakaid 52. 1 suur nael=2,75 pisikest.
Ats 29. märts 2015, kl 01.37 |
Ats 29. märts 2015, kl 02.03 |
Juku oli palju kuulnud Salomon-Valgehobusemäe maratonist ja ta otsustas lühema raja lausa kolm korda hinge tõmbamata läbi sõita. Kui ta oleks sõitnud kiirusega 10 km/h, siis oleks ta viimasele bussile hilinenud ühe tunni. Kui Juku oleks sõitnud kiirusega 15 km/h, siis oleks ta finišisse jõudnud üks tund enne bussi väljumist. Kui suure kiirusega pidi Juku sõitma, et finišisse jõuda bussi väljumise ajaks? (abiks: s=v*t; teepikkus=kiirus*aeg)
Ats 29. märts 2015, kl 04.32 |
Meister ja õpipoiss lõpetaksid objekti koos töötades 10 päevaga. Kui nad olid 5 päeva koos töötanud, jättis meister õpipoisi üksinda sellele objektile. Õpipoisil kulub töö lõpetamiseks veel 15 päeva. Mitme päevaga teeksid nad kumbki üksinda selle töö? Kui suur oleks mõlema töötasu, kui kogu objekti maksumus 15 300 kr jaotatakse vastavalt tehtud töö kogusele?
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)
moosimadu 29. märts 2015, kl 20.35 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Juku oli palju kuulnud Salomon-Valgehobusemäe maratonist ja ta otsustas lühema raja lausa kolm korda hinge tõmbamata läbi sõita. Kui ta oleks sõitnud kiirusega 10 km/h, siis oleks ta viimasele bussile hilinenud ühe tunni. Kui Juku oleks sõitnud kiirusega 15 km/h, siis oleks ta finišisse jõudnud üks tund enne bussi väljumist. Kui suure kiirusega pidi Juku sõitma, et finišisse jõuda bussi väljumise ajaks? (abiks: s=v*t; teepikkus=kiirus*aeg)
Puusalt ja laadimata: Juku oleks pidanud bussi väljumise ajaks finišisse jõudmiseks distantsi läbima kiirusega 12,5 km/h.
Mh?
Puusalt ja laadimata: Juku oleks pidanud bussi väljumise ajaks finišisse jõudmiseks distantsi läbima kiirusega 12,5 km/h.
Mh?
Ats 29. märts 2015, kl 22.06 |
{Kadetsen. Mõnele on liiga palju antud, mõnele vähevõitu, mulle. Muudkui peast ja puusalt.:DD}
Kiirema ja aeglasema sõidu aegade vahe on kaks tundi, seega seose s = vt põhjal võime kirjutada
s=10*t ja s=15*(t-2) on võrrandisüsteem, millest s = 60 ja t = 6. Juku oleks õigeks ajaks bussile jõudnud, kui ta oleks kulutanud sõitmiseks 5 tundi, seega pidi tema kiirus olema 12 km/h.
Kiirema ja aeglasema sõidu aegade vahe on kaks tundi, seega seose s = vt põhjal võime kirjutada
s=10*t ja s=15*(t-2) on võrrandisüsteem, millest s = 60 ja t = 6. Juku oleks õigeks ajaks bussile jõudnud, kui ta oleks kulutanud sõitmiseks 5 tundi, seega pidi tema kiirus olema 12 km/h.
moosimadu 30. märts 2015, kl 00.40 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 30. märts 2015, kl 01.51 |
moosimadu 31. märts 2015, kl 20.02 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Mind on tabanud raskekujuline kevad ja ma ei ole saanud isegi pealtnäha kõige trikivabamast ülesandest rohkem kui pool lahendatud:
Meister ja õpipoiss lõpetaksid objekti koos töötades 10 päevaga. Kui nad olid 5 päeva koos töötanud, jättis meister õpipoisi üksinda sellele objektile. Õpipoisil kulub töö lõpetamiseks veel 15 päeva. Mitme päevaga teeksid nad kumbki üksinda selle töö? Kui suur oleks mõlema töötasu, kui kogu objekti maksumus 15 300 kr jaotatakse vastavalt tehtud töö kogusele?
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)
5 päeva - pool tööst peab olema tehtud.
pool tööst õpipoisi poolt:15 päeva, terve töö oleks seega tema poolt aega võtnud 30 päeva.
..... ja siin lõppes mõistus otsa. Vastus on siinsamas, klaaseina taga... mis ajast klaasseinu mattklaasist ehitatakse?
Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 31.03.2015 20.02.
Meister ja õpipoiss lõpetaksid objekti koos töötades 10 päevaga. Kui nad olid 5 päeva koos töötanud, jättis meister õpipoisi üksinda sellele objektile. Õpipoisil kulub töö lõpetamiseks veel 15 päeva. Mitme päevaga teeksid nad kumbki üksinda selle töö? Kui suur oleks mõlema töötasu, kui kogu objekti maksumus 15 300 kr jaotatakse vastavalt tehtud töö kogusele?
(abiks: üksi meister X, üksi õpipoiss Y, ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y, plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y, tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y...)
5 päeva - pool tööst peab olema tehtud.
pool tööst õpipoisi poolt:15 päeva, terve töö oleks seega tema poolt aega võtnud 30 päeva.
..... ja siin lõppes mõistus otsa. Vastus on siinsamas, klaaseina taga... mis ajast klaasseinu mattklaasist ehitatakse?
Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 31.03.2015 20.02.
Ats 31. märts 2015, kl 21.20 |
Kas annab numbri(murru)ülesandele vihjeid? Kiiret ju pole, kui just -diip- sisse ei torma ja lahendusi käisest loobi :):D.
Lahendus: Oletame, et meister teeks üksinda kogu töö x päevaga ja õpipoiss y päevaga. Koondame andmed võrrandisüsteemi: üksi meister X, üksi õpipoiss Y.
Ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y; plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y;
Tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y.
Kuna mõlemal juhul sai valmis KOGU töö (ühine näitaja annab õiguse koostada), siis saab võrrandisüsteemi:
10/x+10/y=1 ja 5/x+20/y=1, siit x=10y/y-10, asendusvõttega lahendame, saame x=15 ja y=30.
Kontroll: kuna meister tegi 1/3 ja õpipoiss 2/3 kogu tööst, siis teenis meister 1/3*15 300=5100.- ja
õpipoiss 2/3*15 300=10 200.-
Lahendus: Oletame, et meister teeks üksinda kogu töö x päevaga ja õpipoiss y päevaga. Koondame andmed võrrandisüsteemi: üksi meister X, üksi õpipoiss Y.
Ühes päevas meister 1/X, ühes päevas õpipoiss 1/Y; plaanitud koos meister 10/X, plaanitud koos õpipoiss 10/Y;
Tegelik koos meister 5/X, tegelik koos õpipoiss 20/Y.
Kuna mõlemal juhul sai valmis KOGU töö (ühine näitaja annab õiguse koostada), siis saab võrrandisüsteemi:
10/x+10/y=1 ja 5/x+20/y=1, siit x=10y/y-10, asendusvõttega lahendame, saame x=15 ja y=30.
Kontroll: kuna meister tegi 1/3 ja õpipoiss 2/3 kogu tööst, siis teenis meister 1/3*15 300=5100.- ja
õpipoiss 2/3*15 300=10 200.-
Ats 31. märts 2015, kl 21.22 |
moosimadu 31. märts 2015, kl 21.28 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 31. märts 2015, kl 21.29 |
Ats 31. märts 2015, kl 21.42 |
Nende ül puhul tuleb asjasse suhtuda ülilihtsalt.
a) Kahekohalise arvu kümneliste number on üheliste numbrist 2-e võrra väiksem. Leia need arvud, kui on teada, et need on suuremad kui 21 ja väiksemad kui 38.
b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.
a) Kahekohalise arvu kümneliste number on üheliste numbrist 2-e võrra väiksem. Leia need arvud, kui on teada, et need on suuremad kui 21 ja väiksemad kui 38.
b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.
moosimadu 31. märts 2015, kl 21.52 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
a) Kahekohalise arvu kümneliste number on üheliste numbrist 2-e võrra väiksem. Leia need arvud, kui on teada, et need on suuremad kui 21 ja väiksemad kui 38.
a. 24; 35.
b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.
b. 13; 26; 39.
a. 24; 35.
b) Kahekohalise arvu üheliste number on 3 korda suurem kümneliste numbrist. Leia need arvud, teades, et nad on suuremad kui 10 ja väiksemad kui 40.
b. 13; 26; 39.
Ats 31. märts 2015, kl 22.18 |
Tore, a) V: 24 ja 35. b) V: 13, 26 ja 39.
ÕIGUS!
Ka sellel ei tohi üle mõelda:
MILLISEL arvul on selline omadus, et kui talle liita vabalt (peast) võetud arv ja korrutada saadud summat selle vabalt võetud arvuga, siis korrutisest lahutada seesama vabalt võetud arv, seejärel vahe jagada sama vabalt võetud arvuga, SIIS saame tulemuseks sellesama vabalt võetud arvu? Esimene arv ja peast võetud arv on ikka erinevad arvud.
ÕIGUS!
Ka sellel ei tohi üle mõelda:
MILLISEL arvul on selline omadus, et kui talle liita vabalt (peast) võetud arv ja korrutada saadud summat selle vabalt võetud arvuga, siis korrutisest lahutada seesama vabalt võetud arv, seejärel vahe jagada sama vabalt võetud arvuga, SIIS saame tulemuseks sellesama vabalt võetud arvu? Esimene arv ja peast võetud arv on ikka erinevad arvud.
moosimadu 31. märts 2015, kl 23.00 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 31. märts 2015, kl 23.24 |
moosimadu 31. märts 2015, kl 23.37 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ats 31. märts 2015, kl 23.45 |
Iseenesestmõistagi, ÕIGE.
Neli endist koolivenda Aas, Jõgi, Mets ja Oja elavad erinevates linnades ning neil on erinevad elukutsed. Leida nende meeste elukohad ja elukutsed, kui on teada, et
1) rätsep on küll Pärnus sündinud, aga praegu elab seal hoopis aednik;
2) samal ajal kui Jõgi sõitis oma Tartus ja Viljandis elavaid koolivendi külastama,
tulid talle endale külla aednik ja treial;
3) sepa nimi ei ole Mets ja ta ei ela Narvas;
4) Aas ei ole treial ega sepp;
5) Oja ei ela Viljandis.
Neli endist koolivenda Aas, Jõgi, Mets ja Oja elavad erinevates linnades ning neil on erinevad elukutsed. Leida nende meeste elukohad ja elukutsed, kui on teada, et
1) rätsep on küll Pärnus sündinud, aga praegu elab seal hoopis aednik;
2) samal ajal kui Jõgi sõitis oma Tartus ja Viljandis elavaid koolivendi külastama,
tulid talle endale külla aednik ja treial;
3) sepa nimi ei ole Mets ja ta ei ela Narvas;
4) Aas ei ole treial ega sepp;
5) Oja ei ela Viljandis.
Lisa postitus