Unetute nurgake
salapärane kiri hotelli madratsi alt
juhan tuha 27. märts 2015, kl 00.35 |
ööbisin täna Tallinnas hotellis, sest hommikul oli vaja Soome ehitajaks minna. Kui kellu igaks juhuks madratsi alla peita tahtsin, et ära ei varastataks, leidsin sellise kirja. Kas keegi tunneb oma mehe ära?
"ärkasin nädal tagasi mälus peaga mingis korteris üles. Mõtlesin, et jube kahtlane koht, kodu küll pole, minimalistlik sisekujundus, ma rohkem ilutseva stiiliga harjunud. Hiilin siis ringi, märkan, et mingi eit teeb köögis pannkooke, päris pand.av teine. Ei mäletanud, kes ma olen ja kust ma sinna sain. Nägin, et abielusõrmuse rant oli sõrmes. Küllap petsin oma naist, kuigi ei tea, kas mul üldse naine on. Ei mäleta mitte per.setki. Lasen korterist jalga, sest ei taha, et tsikk hakkaks arvama, et meil on nüüd suhe. Üks kullakaevaja välimusega samuti, kogu garderoob oli Gucci kotte ja Armani kostüüme täis, tagapool paistsid õhtukleidid. Tundus jõukas naine olevat, ilusad suured kunsttissid ja modelli välimus. Ku.rat, kui selle mees tuleb, annab mulle lõuga ja viskab betoonkingadega keset Läänemerd vette. Oli vaja nah.ui tõmmata. Haarasin veel esikus oleva kohvri kaasa ja tõmbasin leebet. Läksin parki suitsu tegema ja vaatasin, mis seal kohvris on. Ku.rat, seal oli Armani ülikond, mõned triiksärgid ja korralikud kingad. Sobrasin vele ka märkasin, et ülikonna vahel oli patakate viisi raha. Eurod, dollarid, isegi rublad. Pudel viina oli ka. Võtsin hotellitoa ja märkasin, et olin habemesse kasvanud ja silm oli ka sinine. Lugesin eurod üle ja tuli 550 012. Kurat, nüüd tapetakse küll maha.. hakkasin vene keeles ropendama. Ku.rat, kas ma olen venelane? Viinapudel ka vene oma, pole sellist isegi müügil nööinud. Mällar on ikkagi, hiilisin poodi, et juuksevärvi osta, lasin end pooleldi kiilakaks ja värvisin habeme ja juuksed mustaks, panin päikeseprillid ette. Ikka ei tea, kes ma olen ja kuidas ja kust pärit, vahetan iga päev hotelli ja õhtuti joon end täis. Raha mul on. Öösiti kangastuvad mälupildid, kus kappan uhke siledalõualise atleedina hobusel ja karul või liuglen kotka seljas taeva all, püüan elevandisuuruseid kalu, joon 1000kraadist viina, mis paneb puhvaika põlema ja võitlen homoohuga, lastes peopesast välja olümpiarõngaid, mida lennutan bumerangina miljonis suunas."
"ärkasin nädal tagasi mälus peaga mingis korteris üles. Mõtlesin, et jube kahtlane koht, kodu küll pole, minimalistlik sisekujundus, ma rohkem ilutseva stiiliga harjunud. Hiilin siis ringi, märkan, et mingi eit teeb köögis pannkooke, päris pand.av teine. Ei mäletanud, kes ma olen ja kust ma sinna sain. Nägin, et abielusõrmuse rant oli sõrmes. Küllap petsin oma naist, kuigi ei tea, kas mul üldse naine on. Ei mäleta mitte per.setki. Lasen korterist jalga, sest ei taha, et tsikk hakkaks arvama, et meil on nüüd suhe. Üks kullakaevaja välimusega samuti, kogu garderoob oli Gucci kotte ja Armani kostüüme täis, tagapool paistsid õhtukleidid. Tundus jõukas naine olevat, ilusad suured kunsttissid ja modelli välimus. Ku.rat, kui selle mees tuleb, annab mulle lõuga ja viskab betoonkingadega keset Läänemerd vette. Oli vaja nah.ui tõmmata. Haarasin veel esikus oleva kohvri kaasa ja tõmbasin leebet. Läksin parki suitsu tegema ja vaatasin, mis seal kohvris on. Ku.rat, seal oli Armani ülikond, mõned triiksärgid ja korralikud kingad. Sobrasin vele ka märkasin, et ülikonna vahel oli patakate viisi raha. Eurod, dollarid, isegi rublad. Pudel viina oli ka. Võtsin hotellitoa ja märkasin, et olin habemesse kasvanud ja silm oli ka sinine. Lugesin eurod üle ja tuli 550 012. Kurat, nüüd tapetakse küll maha.. hakkasin vene keeles ropendama. Ku.rat, kas ma olen venelane? Viinapudel ka vene oma, pole sellist isegi müügil nööinud. Mällar on ikkagi, hiilisin poodi, et juuksevärvi osta, lasin end pooleldi kiilakaks ja värvisin habeme ja juuksed mustaks, panin päikeseprillid ette. Ikka ei tea, kes ma olen ja kuidas ja kust pärit, vahetan iga päev hotelli ja õhtuti joon end täis. Raha mul on. Öösiti kangastuvad mälupildid, kus kappan uhke siledalõualise atleedina hobusel ja karul või liuglen kotka seljas taeva all, püüan elevandisuuruseid kalu, joon 1000kraadist viina, mis paneb puhvaika põlema ja võitlen homoohuga, lastes peopesast välja olümpiarõngaid, mida lennutan bumerangina miljonis suunas."
mõte 27. märts 2015, kl 01.42 |
juhan tuha 27. märts 2015, kl 01.54 |
Lisa postitus