Ja nii, ja naa, las lennata... see aeg!:)
Ärge ainult unustage, et täna tuleb punast jooki juua - see teeb ilusad punased põsed kogu aastaks.

RR
Lepime siis kokku, et sellist teksti-käisin täna õues, oli ilus talveilm, sain omale punased põsed-siin unetute nurgas rohkem ei esine:)

ärme siis räägi, kui punased põsed keegi sai:P

Miks mina pole lugenud RR-i nii viisakat teksti?
Sohk!

Nüüd tuleb hoopiski tõesti talv koos külmaga.

eks aeg ole sealmaal ka.

Ma olen üldiselt viisakas mees ja mulle niisama tilulilu jutt ei meeldi. Ikka rohkem autentset omaloomingut paluks, mitte kuskilt võetud copy paste tekste:)
Pean ütlema, et see aasta õiget talve ei ole olnud. Lund ei ole rookida saanud. Kas see on nüüd hea või halb, seda ei oskagi öelda.
Ma ise sõidan järgmine nädal Narva ja kui hästi läheb, siis ootab mind ees üks tore randevuu.

..vihma sajab kak s vedra
skoro budet Narva
milõi ütles nitševoo
sind saab näha harva

ooo, dorogaja sind jätan maha
najdu druguju kel' palju raha.

Äratus!
Tali tuli, kuu särab, no mis sa hing veel ihkad. A näe,nemad kõik põõnavad talve maha...

õige talv pidavat tulemagi veebruari lõpus, märtsis... Siis on see lõbus talv, sest kevad on hooga lähenemas.
Eile oli -8 kraadi, aga päikese käes soojenes plekist katus nii, et alla nirises katkematu nirena sulavett, vett ja -8 õhus! Tõepoolest üks kevadootuse ilming.

kuhu küll see päike jäi?
eile kõik nii kaunis näis,
aga täna -
päev on jälle hallust täis...

polnd ta hall miskit,
härmalõng see kattis siiski

Äratus Vihmapiisale, ilm soojeneb jälle, et seejärel taas külmeneda. Peaasi, et üksluine poleks. :)

sai täna mere ääres käidud, puha jääs teine. Ma ütleks, et väga nunnu talveilm oli- lund vähe, samas külm ja härmas. Põle vaja miskit rookida, võib aina nautida.

Tuleb siis või ei? Olen aina ootel. Uisud on otsast juba roostetama läinud, suusad pehkinud.

ega's ta tulemata jää, ainult kärme peab olema, niipea kui lund sadama hakkab - suusatama ja niipea kui jõgi jääs - uisutama.
Läheb lörtsiks kätte - lumememmele, sajab laia lund - metsa pildistama.
Ja veel kui segamini ilm siis kõnniteedele pildistama kõige koomilisemaid jalulpüsimise poose.

No kaua sa kärme oled. Kõiki neid lõbusid otsides jooksen ainult naha selga märjaks. Vahepeal juba lubas, aga samas jälle sula. Meel on nii maas, et kui see talv lõpuks tuleb, on isu otsas.

mõne suurtähe ja mõned komad. Lisage ise juurde. :-)

Lp Arve Ametnik, kui joostes nahk märg, siis jääb jõusaali raha tasku (kui pole kuupilet) ja see on puha positiivne.
Nina püsti ja värske õhk kopsu, naeratus huulile ja silma, nii saab üle elada ka need viimased talvekuud!

Asjatu mure. Kui asi päris segi läheb, taipan üle küsida. Ega ma ise ka veatult pane, vahel harva parandan, aga ka vaid iseennast. Ma jutu järgi saan aru, kas oskab või ei oska.

tÄNUD HEADE SOOVITUSTE EEST. oLEN ALATI HEAL LAINEL.
oLE HEA JA ÜTLE, MIS NUPPU MA PEAN VAJUTAMA, SEST SUURED JA VÄIKESED TÄHED ON VAHETUSES. :):

Sain hakkama.:)

Vasakul "caps lock", hahaaha, hea et ise leidsid. :-)
Sain naerda, nii tore, et ma pole ainuke totu-lotu.

Ma olen selles siin täielik saabas, aga tundub, et saan mingitpidi hakkama kuni järgmise korrani. Aitäh sellegi poolest.:)

Nüüd vist tuleb. Panin juba toas suusad jalga.:)

Ei'p, juba sulas ära. Vajusin lindudele sihvkasid viies poole kalossini "murusse".

Tuligi! Täna oleks mõni päevapiltnik hulga püstijäämise pilte saanud!

Uni:
Laiskloom ärkab keset paksu taliuinakut, on segaduses ja tuleb üliaeglaselt, rähm silmanurgas, männi ladvast alla. Küürutab kohmetunult lumekirmel, vaatab mõistmatult vasakule, ei taipa midagi, siis pöörab tuikuva pea paremale, jõllitab, suleb silmad ja mõtleb, aga tulemuseta.

Ta ei saa aru, mis juhtunud on, miks tal külm on, näeb üle tee kõrget puud, sisemine tunne ütleb, et ta peab sinna jõudma. Tema konksküüned ei hõlbusta jäätunud pinnasest toe leidmist, sentimeetrihaaval suudab ta siiski liikuda tee poole. Ränk töö.

Lõpuks on ta teel, see läigib, on külm ja küüned libisevad jättes jäätunud veekihile pikki sügavaid jälgi kui haavu. Keset teed vajuvad kõik 4 jalga laiali ja nagu suur X on ta kõhuli jääl.

Külm, jube külm on kõhualune, libedus ei lase edasi liikuda, siis tunneb ta kõhu all märga, see annab talle pidurduspunkti, see ei libise. Nüüd sirutab ta oma aeglasel kombel esijalgade küüned nii ette kui suudab ja vajutab koksküüned jäässe. Tagajalad tõmbab keha poole kõveraks ning samuti surub küüned jäässe.

Ta liigub! Vähehaaval ja aeglaselt, kuid liigub, libe jää kõhu all on abiks edasiminekul. Laiskloom jõuabki pisitasa teisele poole teed, rebib end kindlalt ja rahulikult puu poole, külm utsitab tagant ja tasapisi jõuabki ta puuni.

See ülesronimine võtab terve tunni, kuid puutüvi on mõnus ja kuiv ta niiskete kõhukarvade vastas, siis leiab ta hubase istumisaluse, keerab rahulikult end koomale, peidab jalad keha alla ning juba vajutab uni kinni ta silmad. :-D


Unest ärgates mõistsin, just selline oli tänane ilm ja endiste unetute "kiire" reaktsioon on kangesti laisklooma unise oleku sarnane. :-D Nalja sai.

Kas selline ongi see tegelik unetus?:)
Kahju, aga ma pean hommikul vara jälle oma iket kandma minema.
Head ööd!)

Just-just-täpselt!
Tukk tuleb peale, kõigud ja vaarud, magad või poolunes, vaevled, siis lähed voodisse ... ja unest pole haisugi.

Kui käid sooja duši all, vahetad lina pehmema vastu, sirutad voodis end laiali ja ohkad õndsusest, siis mõtled oma mõtteid, paned lambi põlema ja hakkad raamatut lugema. Saadad kellale mõrtsukapilgu, et see kihutab kui hull .. keerad teise külje ja loed edasi ..