Eks see ole nii ja naa. Kaua sa ikka üksinda härjaga puskled!:)
Aga väikese omapoolse panuse olen siiski andnud, silmi päris maha lööma ei pea.

See, kes andnud panuse, olgu see siis suur või väike, ei pea tundma muret, sest tal on küsijale alati midagi ette näidata.

Äratus! Äratus! Päike juba kõrgel.
Ilusat hommikut ning kaunist reedet nii omadele kui võõrastele, suurtele ja väikestele, noortele ja vanadele!

Sullegi kena päeva!) Olgu, mis on, kuid talv on vähe mõistlikum aastaaeg. Külma vastu saab veel liigutades, kuid sooja vastu pole rohtu. Eile õhtul oli magamistoas 26 C kraadi. Magamisest võis und näha. Kogu talv hoidsin 15-16 C vahel. Hea oli värskena ärgata. Nüüd on mitte ainult linad vaid kogu voodi läbi higistatud. Võimatu elu.
Jaanipäev pole käeski, aga ma ootan juba talve.

Oh kui mõnus! Ilus soe laupäev on tulemas. Aga juba ähvardab Riigi Ilmateenistus, et paari päeva pärast hakkab jahenema. Pipart neile keele peale, et see ennustus luhta läheks!

Lahke Arve Ametnik, aeg on paks tekk õhema vastu välja vahetada ja võimaluse korral õhtul aken tuulutusasendisse jätta, et öist jahedust saaks sisse õhkuda. Tegin ka nii ja nüüd on kogu elamine värskust täis.

Aitäh, reede!
Tegin nii nagu soovitasid ja uni oli üle pika aja väga pikk. Alles äsja ärkasin.
Kahjuks tuba on ebameeldivalt soojaks läinud ja pean minema mõnest veekogust lohutavat jahedust otsima. Puhtalt minu viga, et uni nii hästi maitses.

Kahjuks jäi mu nõuanne lootusetult hiljaks, aga tänu võtan siiski rõõmuga vastu, sest probleemile lahendust leida ma ju ometi püüdsin.
Et tuba ebameeldivalt soojaks ei läheks, selleks tuleb paksud kardinad päikesekaitseks ette tõmmata. Kui tahetakse lõunani magada.

Kas oli ka mingi väike kaval nipp, mis selle maitsva une tõi?

Maitsva une tõi seekord üks vana hea nipp. Onaneerisin enne uinumist ja peale seda on mul alati sügav uni garanteeritud. Proovi järele kui ei usu:)

Tea, kas siin saab mingit nippi otseselt otsida, sest mu aknad on suunaga läände, mis Nõukogude ajal kindlasti kadedust tekitas kaaskodanikes, ja see õhtune päike kütab ikka palavaks toa.
Uni küsib mugavusest väga palju. Võlg on võõra oma.

Liba onaneerib igal ajal ja igas paigas. Ega seda ju keelata saa. On ju, liba?

Ma sooviksin, et Arve Ametnik oleks minu Robinson Crusoe ja mina saaksin olla Reede. Koos läheksime päikeseloojangule vastu ja ...

Ilusat hommikut ning kaunist päeva sullegi, nimekaim! Ja kõigi unistuste täitumist!
Sa soovid küll koos Arve Ametnikuga päikeseloojangule vastu minna, aga kas ka tema sinuga....?

Hei-hei! Head suve algust!
Hommikust päikesesära vaadates mõtlesin pisut nukralt, et ma ei saagi teile täna kaunist suve soovima tulla, kuid õnneks see nii ei läinud. Juba on kõike olnud, nii vihma, rahet, päikest, kui ka tuult, välku ja äikest nagu ühele õigele Eestimaa suvele kohane. Ainus, mida kahjuks ei ole, on soe õhk, ja just seda ma nüüd soovingi. Hästi palju!

Head suve algust, Vihmapiisk! Jäin soovimisega väheke hiljaks, kuid loodan , minu puhul nüüd mingeid sanktsioone ei rakendata.

Aitäh, aitäh! Ega see pole mingi pidu, kuhu hiljaks ei või jääda. Uuel aastal antakse terve nädal aega soovide edastamiseks, mis siis nüüd see päev või paargi ära ei ole. Ei tule mingeid sanktsioone, ole rahulik.

Ma polnud kindel, kas nüüd ka nii lihtsalt õnneks läheb.

Head võidupüha ja jaanipäeva!

Ja ongi käes jälle reede! Toredat vaba aja veetmist sullegi, Arve Ametnik!

Raadio hommikuprogrammijuht rääkis täna järgmise loo:
Käisin ühes koolis noorte inimestega natuke juttu rääkimas ja küsisin seal muuhulgas( teemaks ei olnud EV ja selle sünd ), mis aastal see Eesti Vabariik siis sündis. Mõeldi ja öeldi mulle, et 1518, ei naernud ka sealjuures. Ma siis ütlesin, et see oli ikka natuke teine arv, siis mõeldi välja ka, et see oli 1918. Aga vastus oli väga hea: "See, et ma ühe numbriga eksisin, ei ole ju ometi probleem."

Täna jälle esmaspäev. Viimane enne puhkust. Peaks see mees, kes ilma teeb, natukese vahet, siis saab päris nautida seda suve. Õnneks on vesi sama märg kui varemgi nii, et ujumine ära ei jää. Ainult päikest sooviks päeval rohkem näha. Öösel olgu ta, kus tahab, päevaajal ikka olgu nähtaval kohal. Kena suve soovin ka Delfi rahvale.!

Loodan, et Arve Ametnik ka puhkuse ajal leiab võimaluse siia kiigata. Olen temaga nii ära harjunud ja kohe kahju on, kui teda siin ei ole. Nagu Arno ja Teele kohe.

Tere jälle, nimekaim! Sa oskad nii humoorikalt kirjutada, et sain kohe suure suutäie naerda! :D
Ootasin juba reedest päeva, et siis on asja lagedale tulla, kuid oma nimekaimule pean ikka kohe vastama. Hoiame kokku, meid on vähe! :)

Kulla reede(kese)d. Tore on teid lugeda ja eks ma ikka kiikan, kuidas asjad arenevad. Kuigi natuke ebakindel on selline kahe reedega, eriti kui vahet ei mõista teha, mõtete jagamine.
Peaksin vist poolduma, siis oleks seltsis segasem.
Muide, ülehomme on jälle reede. Siis on kohe kolm reedet, üks neist pealegi päev.

Ongi jälle käes reede! Aeg läheb ikka määratu kiirusega, jättes maha kord sirgema, kord kõverama jäljerea. Täna on rada üsna märg ja vesine. Aga mõnikord ka eksitav.
Mu nimekaim ei tekitanud segadust nimedega kindlasti meelega ega pahatahtlikult, võibolla luges ta ainult oma huviobjekti postitusi ja nii ta ei teadnudki, et siin juba on üks reede. Ma ei tahaks küll oma nime muutma hakata ja vaevalt sellest ka mingit abi oleks, vaid veelgi rohkem segadust.

Ootan huviga, kes on mu nimekaimu järgmine unelmate paar!

Taevas keegi nutab jälle.
Järelejätmatult puistab ta oma pisaraid alla.
Vihmaneitsi on viimasel ajal vist väga kurb.
Ei tea küll, miks?
Mulle meeldib palju enam see, kui ta taevakummil valgel vahupilvel ratsutades naerda huilgab ja oma pikad juuksed tuulele vallatleda annab.
Keegi või miski on ta meele kurvaks teinud ja nüüd saame seda kõike omal nahal tunda.

Reede õhtu. Puhkus on alanud ja jama ilm. Kuid eks seda on ju siis kellelegi vaja. Päris tolmkuiv oleks vaata et halvemgi kui selline vihmasagarate vahelt piiluv päike.
Mõttevälgatus! Ära ole nii pessimistlik! Äkki on need Vihmapiisa, kes on leidnud unelmate pilveratsu, õnnepisarad:)

Käsu peale ei saa oma mõtteid alati suunda muutma panna. Sel hetkel kui aknast välja vaadates tihedat vihmasadu nägin, mõtlesin nii ja kirjutasin sellest nagu oli.

Kindlasti oleks positiivsem kirjutada sillerdavast päikesest, mis kuldab tüünet merepinda või lilledest, mis oma kauneid õiekroone päikese poole küünitavad ja leebes tuules üksteisele oma keeles sõnumeid sosistavad, aga tavaliselt tulevad mul sellised mõtted siis kui seda kõike just näed. Igal ilmal oma võlu.

Juulikuu on täiesti märkamatult vahele jäänud. Täna juba augustikuu käes. Postituste tiheduse järgi võib arvata, et juulikuu on maha lihtsalt magatud või on aeg kulunud talvevarude täiendamiseks, sest kaugel see talvgi on ja hea, kui moosid ja seened ootavad unetut avajat.

Tere taas!
Juuni lõpus oli seitsmemagajapäev, mis ime siis, et kõigil und nii kauaks jätkus.
Aga postitused on minu arvates küll pigem hõredad kui tihedad.:)
Vahepeal puistasin ikka uneliiva silmast välja ka ja võtsin suuna sooservale. Mitte et ma sealt talvevarusid oleksin lootnud leida, vaid mõne roosa pilviku potti või maheda kitsemampli pannile panemiseks küll. Pettumus oli üsna suur, sest mitte ainsatki ei olnud. Ühes kohas metsa ääres oli kukeseeni, mis pole just mu lemmikud, kuid parema puudusel käivad kah.

Langeme ja langeme, mina ja mu kaaslased, nii et paljud inimesed on meist lõplikult tüdinenud ja ohkavad südame põhjast: millal see vihm küll ometi lõpeb, maapind on kohati lausa läbi ligunenud, kuid lõppu ei näi veel tulevat, kartul tahab võtmist ja osa viljagi on veel põllul. Mets on on nii märg, et seenelegi ei saa minna.
Aga las meilgi olla oma pidupäevad, pea see talv ei tule ja siis te meid enam ei näe...

Miks?