liba kl 22.16 Arusaadav, millest puudust tunned aga kas seda peab kõigile kuulutama?

Kuku alla kuldapulka on väga sünnis väljend. Siin ei ole midagi labast.
Mõnele kombelisele vanatüdrukule, kes kannab maksiseelikut ja joob õhtuti taimeteed, võib see muidugi labasusena näida. Meil ei ole siin mingite nunnade pühapäevakool, kus peab väga hoolikalt sõnu valima, vaid unetute nurgake, kus mõnusad kalambuurid on endiselt lubatud.

Sünnis muidugi, ihad on paigas ja eks neid kujuteldavate parte poole õhkajaid on ikka olnud, kuigi on ju teada, et selleks, et sealt parte vahelt midagi alla pudeneks, tuleb sinna parte vahele ise kedagi eelnevalt saata.
Ja oodata, et kuldapulka sealt ilma omanikuta alla kukub on mõttetu, sest vaevalt mõni rampväsinud teomees üldse parsile heidab, et sealt siis vallatusi täis peretütre palve peale alla sadada.

Keegi on luuletuse eemaldanud

Kord kalevite kange poega,
heitis parrele puhkama.
Jättis riista ripakile,
peretütre piiluda!
Mis see paistab pealta parta,
On see karu karvast käppa
või ehk hundi hännakesta???
....ei see ole karu käppa
ega hundi hännakesta,
Peretütar piilumaie
uhket riista imetlemas
loitsusõnu siis lausumas
"Kuku alla kuldapulka
kaelast saadik karvadesse
kõrvust saadik kubemesse"

Teomehest on vahepeal Kalevipoeg saanud, aga mõte jääb samaks.

Ma viskan nüüd pärsile puhkama, äkki tuleb mõni peretütar.

Ma teadsin Kalevite kangest rahvast üht lugulaulu ja otse Unetute nurgakesse magamaheitmist ei osanud ma ette kujutada. Kuidagi väga võõrastav.
Teised tavaliselt salgavad, aga eelkirjutaja lausa poolelt päevalt pärsile, nagu oleks sügiskünd nii tähtsusetu asi vabariigi põllumajanduses.
Küll vanad Kalevid saavad päid vangutada.
Pealegi peretütarde ootamine seal pärsi peal oli sel kellaajal täiesti mõttetu tegevus, sest kõik tublid talutütred olid tragisti alles tööl: kes sigu söötmas, kes kangastelgedel veimevakale lisa tegemas, kes toas kassipojaga hullamas. Ainult laisad, kes võiksid olla potensiaalsed kuldpulga kukutajad, needki norisesid juba ammu peretoas kapi taga.

Kriitika on õige. Kell 16.34 parsile visata ja peretütart ootama jääda on suisa päevavargus.
Sügiskünd on meie vabariigis tähtis. Nii tähtis, et luuletajad on sellest isegi luuletuse teinud:
Hästi ader künnab vagu
üles küntud saab see pragu
ja kui pikalt hullatud
saab seeme sisse külvatud.
Mulle tundub, et unetute nurgas on üpris vaikseks jäänud ja kõik on sügistöödel saaki salve varumas:)

Õnneks ma pole põllumees ja atra olen ainult pildi peal näinud. Taevale tänu, muidu Vihmapiisk kiusaks iga jumala päev ja loobiks vett kodaratesse, või rahet. Õnneks on ta mõistlik ja ei löö selliste fuuriatega, nagu Irma, ühte kampa, vaid toimetab siin väikese Eesti piires omi toimetusi.
Kriitika on edasiviiv jõud - tuleb ta siis alt või ülevalt. Peaasi, et suure magamisega adrakurgede kuju ära ei unusta ja maa ikka pööratud saab. Kuhu muidu meie kangel Kalevite rahval külvata. Jõudu tööle!;)

Tundub, et peretütred kõik sügistöödel ja rehe alla väga käima ei satu. Kõlgutasin öö läbi parre peal jalga, et äkki keegi tuleb piiluma, aga võta näpust, ei keskit tulnud. Peab vist minema kartulit võtma, muidu pole talvel midagi hamba alla panna.

Head ja kena sügist!:)

See hirmus suvi oleks pidanud varem lõppema. Esimene sügisene päev läks täie ette. Päike paistab, õrn tuuleõhk. Vesi +11C , õhk +19C . Mis võiks veel parem olla kui selline sügis. Seened mühavad kuuskede-mändidega võidu.
Puhas rõõm:)))))

Päike õhk ja merevesi need me sõbrad kolmekesi!

liba kl 14.55, miks sa teed seda?

Muidu oleks edasi tukkunud, aga liba, sunnik, rikkus une ära!:))

Aga nüüd teemasse. Ka mulle meeldib sügisene seenemets. Need puravikupoisid marineeritult viivad keele alla!

liba 20.56 ma ei kasuta sõna puravikupoisid, väheke lapsik.

Lisan veel, et mind teeb pisut närviliseks, et see liba kogu aeg minu nime all esineb. Kas selle vastu võiks ehk aidata raudrohutee?

liba 23.57 kui libamise vastu aitab raudrohutee, no joo siis seda.

ma tahaks täna öösel meest saada

liba 00.21 aga koli siis mõned korrused allapoole, sinna Teki alla foorumisse. Tase! Seksuaalne puudujääk oli juba eelnevast ja kustutatud luuletusest arusaadav.

Kas sina 7maa ja mere tagant koputasid modedele ja lasid minu kena luuletuse kustutada?

Vihma, -kiisk, -niisk, -viisk, -liisk, -liist, käid libamas siis minu ja teistegi nimede alt. Ei ole vaevaks võtnud kuhugi koputada, küllap tegid seda ise. Aga miks sa probleemitsed, oled ju selle ise uuesti üles pannud.

Imekena sügise jätku sulle 7 maa ja mere tagant

Aamen!

vanasti oli see libaja nimega ps.äiko, nüüd ei tea.

Libaja on lõhestunud isiksus ( hmm, kas saan rääkida isiksus?, tühja kah, las olla pealegi), ta ei tea ise üleüldsegi mitte, kas teda on teistele olemas või teda pole ollagi. Keegi võtab sõna, sõnavõtjat soositakse, libajal tekib õigustatud soov saada samuti soositud sõnavõtjaks. Peas on ahastamaajavalt suur tühjus ja üksindus, siit tulebki libamine, ta on ikka kaval ka - mine võta kinni, kes on kes, nii saab mõni aeg peaaegu, nohhh, äärepealt vist, nohhh, pisutki tunda, et mõni isegi loeb ta juttu, nohhh, vähemalt libajanagi. (Nohhh, palun, palun-palun! Libaja ps. äikolegi veidigi tähelepanu, paluuuuun!)

Käisin metsas seenel, sain hästi palju puravikke ja pilvikuid.

sügisommik oli sume
metsal tugev seenejume
ära viib see teie une -
sain kolm ämbrit murumune !

Seened marineerisin ära, osadest tegin ka seenekastet. Küll see maitses hästi!

Selle peale ...kaasad lahkuvad nende juurest või muutuvad lihtsalt unisteks. ... nagu öeldi ühes tervishoiualases filmis.