Ma hoidsin pöidlaid pihus ja ennäe imet, Kanepi tegi suurepärase tulemuse!:)

Kui Oburjes on praegu kevad, kas see asub siis kuskil teisel pool maakera või?

piaaegu jahh
kui täpsemalt, siis teiselpool Eestit

kuna meie küla au kodanik on Aa.Emm.Kalojaan, siis me püüdsime alguses koguaeg tema sabas sörkida...

siis sellel etkel oli nigu selles armsas laulus, et Мой адрес - Не дом и не улица, Мой адрес - Советский Союз.

alguses sujus enamvähem... koht-lajärvelt talinasse pold probleeme. a sis talinast londonisse ja sealt edasi läbi elsingi tagasi... edasi tagasi... talinasse... sis läks järg vahepeal käest ära ja me jäime teiselepoole Eestit paigale.


aga kevad on meil pidevalt
nikui patsiendid oma tšakkrad jälle lahti saavad, nii kohe on jälle uus elukevad.. ja nii pidevalt
ikke on keski, kes just nüüd oma tšhakra laiali ajab

seepärast ongi meil ka pidevalt äike-päike
enamasti korraga
vahel tuleb sekka ka lund
maiole selle ala spets
EMHI oskab pädevamalt rääkida sellel teemal ma arvan

Aa, see on siis Teise Eesti pealinn, nagu ma õigesti aru saan;)

eiole

Oburje eiole pia linn
Oburjes on piakliinikumi piaaigla aga pia linna pole
Oburje on piaküla kuhu me tarime taristut kohale praega EU ühte ja kahte kuuluvuse vondi rahade eest et sellest tõmbe keskust teha.
sis tõmbame ülejäänud Eesti tühjaks. siukse tõmbe teeme!
tõmbeka!

Aga kui. Mõnel hullukesel tuleb selgem hetk ja ta pärib oma koordinaatide kohta. Kas siis "pia arst" seletab talle Kalojaanist ja tšakratest? Muidugi mõista langeb hullukene selle peale senisest veel sügavamasse segasusseisundisse. Mitu aastat "pia haiglas" jälle garanteeritud.

Ei oskagi lühidalt oma küsimust esitada, vist vajan psühhiaatrilist nõuannet.
Elan üpris optimistlikult, masendust ega pingeid pole, majanduslik seis rahuldav, kui võipuudust ei arvesta :-), üksindust ei põe, aega ei jätku – nagu kõigil, vahel harva aga...

Taipan, et on teemasid, millest ma ei taha rääkida, ei taha mõeldagi, siis vastan „ei mäleta“, „ei tea“, „kust mina öelda tean“, „ei oska arvata“, „elu on keeruline, aga võta lõbusalt“.

Nende tabuteemade hulk kasvab!
Tuli mõte, et olen araks muutunud või polegi oma seisukohta enam? Või on see elutarkus, et uurin parem loodust ja jätan inimhinged rahusse?
Küsingi piaarstilt, kas on see üldlevinud ja eaga kaasnev põgenemine vastutuse eest? Või minu isiklik ja haruldane nupust nikastumise juhus?

tere hia kõhkleja !

atähhh küsi musi eest.

kui Teie tahate piast rääkida, siis meie oleme just see õige isik kellega sellel teemal võib väga kaua ja pikalt asju ära rääkida. ses suhtes olete õiges kohas praega. ja mina ka.

meie arvame, et Teiel on lihtsalt siiber lollidest ja veel rohkem siiber lollidest küsi musidest.
noor inimene, kes ei ole enam nii noor, väsib sellest lõpuks lihtsalt ära.
sialkohal tulebki appi loodus.
sial ei ole lolle (nu tavaliselt ei ole, aga vahel mõni eksib ära... ikkagi loodus) ja keski ei esita lolle küsi musi mistõttu Teiede pia saab korralikult ärapuhata. kusjuures lollidel on siuke äbiväärne andekus see pia kiiresti kohejälle pulki täis ajada, nikui Teied loodusest ära tagasi tulete.

selle vasta ei aitagi muud, kui tuleb oida ennast lollidest ja ka tarkadest, kes liiga palju räägivad, missiis et tarka juttu, eemal oida... vähemalt 286 meetrit või ollagi ära looduses kuhu need oma lolli peaga järele tulla ei oska.

või probleem laheneb kohe, kui te sinna loodusesse võtate kaasa ka mõne lehma.
lehm ei esita lolle küsimusi ja on ses suhtes kaasavõtmiseks igati ÖKO.

muijdugi, viimasesädas olijaile pakume meie nt kutseaiguste isolaatorit kuhu keski loll sisse ei pääse ja on täielik vaikus. sialpole isegi linnukeselaulu ega kuuseokstesahinat. meie kliinikumist kolmveerand ongi mõeldud inimestele, kes tahavad pageda lollide eest, keda meie ühiskonnast enam välja ei nopita ja ära ei isoleerita mistõttu nende kahjutekitamise suurus mittelollidele on märkimisväärne juba.

vanasti oli vastupidi kõik - lollid olid isolaatoris ja normaalsed kodanikud looduses ja vabakäigul. nüd lolle enam isolaatorisse ei panda ja terved inimesed peavad isolaatoreid kasutama.

lõpetuseks meie loodame väga, et saime jälle abiks ära olla.

Tuhanded tänud ammendava vastuse eest!
Süvenedes analüüsi loogikasse näib, et olete tabanud probleemi olemust päris täpselt. :-)

Kohe õppisin pähe 286 meetrise distantsi hoidmise oponendiga või seltsilisega, see on ääretult hea soovitus, lehma osas alustan otsinguid, aitäh!

Sain lohutust, et minu ajurakud ehk polegi hallitamas, vast hoopis töötab automaatne enesekaitse. Sest kuidas vastata küsimusele: "Ma olen kiire taibuga, räägi lühidalt, millest see Dostojevski jahub nii pikalt oma "Kuriteos ja karistuses"?
Ja vana õunapuu kohta, et too tuleks maha võtta, sest tänapäeval on head uued sordid...
"Ta elab", ütlesin. Vastuseks sain naerupahvaku. "Noor ju ka elab!"

Olge tänatud selle raviseansi eest!

https://www.youtube.com/watch?time_continue=73&v=PVPdu0VAp9o

Kooli ajal sain "Kuritööst ja karistusest" nõnda aru, et kurja töö teinud inimene ei pääse enda südametunnistuse eest enam pakku. Praegu ei oska enam arvata, mis see ikka oli. Võibolla niisamuti õudne jutt. Ei tea, ei tea.

Loomulikult võis sellel vanal ajal "jahuda" ajaviiteks igasugust jura, kannatusi ja üleelamisi ja ...
Mida oligi tollel ajal muud teha?

Tänapäeval on kiire, mida kõike peab tegema ja vehklema, et elu ja asjadega kursis olla, mida kõike peab teadma ja uurima: trenn ja dieet, õigesti riietuda, õige kosmeetika, kellega lähemat tutvust hoida, kuidas ennast üles töötada, õppimised ja kursused ja täiendamised, peab reisima ja pärast õigesti muljendama, peaks blogi pidama, ah, ei jõua loetledagi kõike.
Saate aru küll, teiegi ei ela tolles sajandis, kus võis kohutavalt kannatada ja sellest veel raamatutki kirjutada.
Või...?

Kas tolle ajastu inimesed siis aina igavlesid? Seltsielu oli vististi tihe;)

Aga jah, ei teagi siis. Kas inimene muutub või jääb põhiliselt ikka samaks. Muutustega kohanemine on inimesele eriomane, nii ta ongi üle planeedi levinud ja elab igal pool, igasugustes oludes.

Keda valida? Tegin https://poliitika.postimees.ee/valimiskompass/ , aga kui programme lugeda, jääb mulje, et peaksin ikka teisiti valima.

:-o

mis küll ette võtta, et üks agressiivne kampaania ei hüppaks näkku - no vaadake ainult seda hot.lipsi(u)

kas beibest ka kuulukse midagis?

ei ole tast pärast seda midagis kuulnu, kui mõni aeg tagasi kööginurgas kaerahelbeputru tegema õpetas:
"Mina teen piimaga putru ja keedab enne lasen piima soojaks"

Kuidas küll talveuni unetute ridades laastamistööd on teinud! Terve novembri tähtpäevad maha magatud. Mardipäev, kadripäev, la femme'i sünnipäev. Ei äratanud isegi mardi- või kadrisantide kolistamine kedagi. Suurepärane paik neile, kel unepuudusega probleeme. Kõik sellised isikud tuleb siia ravile saata. Nii kui oma jala siia tõstavad, nii langevad kohe justkui võluunne. Magage rahulikult edasi, peaasi, et aastavahetusel ikka ühe silmagi lahti saate.:D

inetu lugu küll,.... et sedasi sünnipäevad maha on magatud..kole piinlik..aga nagu öeldakse..parem hilja, kui mitte kunagi:PPseega...
kallis panther ja la femme....palju õnne ja tervist teile edaspidiseks!
muidugi tahaks jälle eelmisele kirjutajale öelda..kes on selles süüdi..et sünnipäevad ununevad...võin peaaegu kihla vedada...et sünnipäevaliste nime leiab ainult sünnipäeval..ja see ei loe, kui nad kribavad teise nimega...minul käib asi niipidi..kas olgu õige nimega..või..ei ole neid siin olnud:Pmuidugi mis talveunne puutub, siis seda ei ole..sel aastal mitte kohe..vb et pole seda õiget talve ka veel....aga igatahes..elu on karusell..on hea, kui lastakse päev koduski olla..ja enne uue aasta saabumist pole rahu võimalik saada...ja on ka selliseid asju tulemas..mida ma esimest korda elus teen....kas teil on selliseid asju?:PPPnojah..vanaks jäänud..lobisema hakanud..aga head talveund teile:PPP

Ega siin ei ole jah enam suurt midagi. Varemalt ikka veeres see jutuke.

Ongi kena jõuluaeg juba käega katsuda. Nüüd tuleb vanu ja uusi tuttavaid külastada, kinke jagada ja ka saada. Paha ei tee ka sauna külastus koos mullivannis vedelemisega. Jõuludele tuleb vastu minna puhta kere ja puhta hingega:)

just, just, jõul ongi käes... ja, et taat oleks lahke, poisid vilkad ja ise ...ise olge ise ;-D

tuleb tunnistada, aeg on endiselt miinuses ja teod kuhjumas, ka need, mida esimest korda teen, lisaks tuleb veel teinegi tegelus aga mitte sinna, kus on vaid teisale ;-DD...ühesõnaga, isand kiir läheb aina armsamaks ;-D

Olen kah justkui vana kaader, aga kui vanu teemasid uurin, siis eriti midagi ei mäleta:( Mul on vist eriliselt kehv mälu. Mis üldse on mälestusekünnise ületanud? Kunagi oli mõistulugude-jutukeste aeg. Siis millalgi oli palju rehkendamist. Paar aastat tagasi mängumaania. Hulk sünnipäevi on muidugi olnud.

Aga vahelgi piiludes siia, on hea vanu tuttavaid lugeda, äratundmisrõõm.

Veidi kurvaks teeb kah

Foorum ei näita enam teema vaatamiste arvu. Järelikult tuleb rohkem postitama hakata, sest vaatamine ei loe;)

Mida see postituste arv annab? Preemiat makstakse või? Eks R.Kohalikul ole muidugi kahju, et ei saa enam oma oma teema vaatamiste arvuga enesehinnangut upitada. Aga kas teate ka mis juhtus - keegi pani ju klikimasina käima ja täna hommikul oli ühes teemas rohkem kui 1 000 000 vaatamist. No muidugi anti õpetus ka, kuidas seda teha.

Ega meie ei tohi elada stabiilsuses, kõik ümberringi peab muutuma, reeglid ja seadused, asjaajamise kord ja aadress, kauplustes toiduriiulid, et eile oli majonees seal, aga täna hoopis mujal, ahaa, otsi!
Oli kool 12 klassi, tutkit, järgmisest aastast ainult 9, oli tulumaks selline, nüüd teine. Ennemalt tohtisid oma maja kollaseks värvida, nüüd mine, taotle, kooskõlasta, põhjenda.
Üleöö saad teada, et ID kaart on mõttetu papitükk, võta arvuti ette ja proovi uuendada, proovi aga veel ja veel ja veel, näe, näkkaski, saigi sertifikaadid uuendatud, uus teade meilboxis: "Sinu tervisetõend ei kehti, sellega seonduvalt ei kehti ka juhiload" - misasja? kehtib kuni aprillini!
Jooksed, helistad, uurid, saad teada, et 2013 pani perearst valesse kohta pastakaga ringi, mine aga kiiresti uut tõendit taotlema.
Liikluses ei tohi samuti midagi stabiilset olla, eile polnud seal märki, täna on, eile oli liiklus vaba, täna tee kinni.
Täielik segadus on üksikule naabritädile sotsiaaltöötaja teenust saada... seda ei jõua kirjeldadagi...
Ja vaatad neid väljamaa inimesi kui ärapoputatud nunnukesi, mis enesekindlus ja muretus...