Pole ainult Tallinnas küsimus, see tendents on mitmel pool, et mitte öelda kõikjal.
Minu silme läbi on tegemist anonüümsusega, mis suuremas rahvahulgas võimaldab x-ina olla ülbik, sama tegur, üksteist teadvas kogukonnas, ei luba ennasttäis tüübil ennast nn pükstest kõrgemale upitada.
Samuti raha kui jumal. Ühiskond, kus on taunitav olla emotsionaalne, kus üleolekuga suhtutakse ärist mittehuvituvasse persooni ja kus on ükskõik, kust raha tuleb, (narkotsi müümisest õpilastele) tähtis on vaid raha ja võim, seal valitsebki õelus-kadedus-tigedus.
Paraku. Huntidega koos tuleb ulguda, mökitades pistetakse nahka.