Ummamuudu
http://www.youtube.com/watch?v=9u7Sg8eVx3k&feature=related

vauu - Rex pani ka musa..;)))!
http://www.youtube.com/watch?v=2kD2rInqrmQ&feature=related

tahaks jälle lullata, apea nii tühi kui puhhi kõht..;))

Autor: kevadõhk
Aeg: 06-26-10 00:08

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

see on ju seesama lugu, sellepärast paningi siia teemasse.

on jah, Rex:) hea lugeda neid sõnu ja kuulata seda viisi!

Me sügavam sisu

Üksteisele silmi me, sina ja mina,
Rõõmtummana vaatame,
Sest hõõgan mina, sest hõõgad sina,
Kuldkumana hõõgame.

Ses hõõges on lahti me sügavam sisu
Üksteisele varana --
Meil mõlemil imelik hinge isu
Siit jäädavat otsida.

Siit otsida, siit, kus mingi ei kesta,
Kus õnneks jääb jällegi
Kord vaadata silmi, kord juttu vesta
Ja rännata edasi.--

Ja rännata, käia, kes teab kui kaua
Kui hinged, kui otsijad,
Et kus kord ehk rõõm meil kattis laua,
Me üksinda vaikijad.

Me üksi, sest puudun ma sinul, sa minul,
Sest jällegi läheme,
Ja küsimus sama on sinul, on minul,
Kus jälle end leiame;

Kus leiame lilleke, linnuke kaja,
Pilv purjena lahkuja --
Kes ütleb, miks nõnda on rännata vaja,
End leida, et lahkuda.

Kes ütleb, oo elu, vii sinna, vii sinna
Meid hõõgavas südames:
Kes leidis, see jätab, et leida ja minna
Ja kasvada loobudes...


Ernst Enno

Armastus on taeva tarkus ja saladus,
värav, viiv, äratav uni,
silmade avamine, naer,

huuled
hetk enne saatuseks saavat
sõna: ma armastan Sind


Doris Kareva

Siin vist see koht, kuhu sahtlinurka kirjutatud ridu võib üldsuse valvsa pilgu ette tuua, kartmata hukkamõistu leida:) Midagi siis ühest talvetormist, mis algas kahtlaselt järsku ja kummaliselt, et sai lausa paberile pandud:)

Metsa lumises vaikuses
hiilin kui varas, kartes häirida metsamemme rahu.
Kuidas küll niipalju ilu
ühte hetkesse mahub!?

Kuuseke kummardub maani
looduse tujude ees
Igas vaikusekillus sügav mõte on sees.

Nii ma hiilin tardunud metsas
püüdes aimata sosinaid tuules
on see nüüd kutse või ähvardus,
mida metsa kohinas kuulen?

Tuulepoiss tuustib ja narritab
lund puistab suhu ja silma
Kohkun looduse võimu ees
ja põgenen häbiga linna...

---------------------------------------

Lastega hullates lumes
aastad langevad turjalt
naabrid piidlevad kardina varjust
ei teagi kas rõõmsalt või kurjalt.
Kes sellest hoolib ses lumemöllus
kus segi on taevas ja maa.
Lastega koosoldud aega
ju kaotada iial ei saa!

Me elu on me elu ainus mõte

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.


Doris Kareva

põletav kuumus
suvi ja tuline vesi
valgendada saab end iga neeger ja mats

kaelani vees
ainult nii on talutav
kõrvetav kuumus ja palav matš

üleni valges
siidisall palgel
istun ma varbad vees
enne kui ülepeakaela
olen jälle tulises vees

..õudne, mis ilmad!

Suvi, sillerdav suvi,
lõputult pikk on päev
kauaks nõnda nüüd jälle jääb
suvi, vallatu suvi
laotuses väike naer
nüüd on rõõmudeks antud aeg

Suvi meeletu suvi
südamest sädemeid
lendab kuuvalgel tuhandeid
suvi selline suvi
oleks vast tore see
kui ta nii pea ei lõpeks veel!

http://www.youtube.com/watch?v=xMFluHNloew
koos meloodiaga ikka võrratu!;)
on küll, tegelikult on super, kui ainult sellist kuumust ei peaks taluma, mida järgmiseks nädalaks ennustatakse..oehhhhhh

Vastu laupa käsi puutus
peoga, teoga, tõega.
Lause olematuks muutus.

Sisse hingata tipuni.
Eriti sügavalt välja.
Vastavalt enesele,
just nagu teadagi.

J. Viiding.

uvityav, et need tunnustatud luuletajad nii igavalt ja riimitult oma mõtted kirja panevad..kas siis nõukaajal oli igasugune enam-vähem sobilik sõnaseade IN?irw mu meelest on nad ammu ajastule jalgu jäänud.ka tammsaare, kes tundis eestlasi oma mättaotsast..irw

mul sahtlipõhjas üks ajatu luuletus, ehk keegi teab autorit:

On aegu, mille tulemist ei märka,
ka olemisest vaevu aimu saad.
Vaid nende minnes justkui unest ärkad,
on läinud miski äkki,
et tulla kord ehk taas.
On aegu, mille tulemist sa pelgad,
õhtuti ehk käsi palveks sead,
kuid ootamatus rihib ikka selga,
see läheb ikka nii,
mis sest et tead.
On aegu, mille tulemist sa ootad,
üksainus soov su hinges püsib soe.
Mis teha saad,
siis üle jääb vaid loota,
et tuleb aeg,
mil ükski aeg ei loe.

ei pole kuuld, aga lulla hea, isegi väga;) kirjuta enda nimi ja omasta, kui keegi teine seda teha ei suuda, mj;))

olgu pealegi Anja, tegeliku autori selgumiseni:
üles kribanud mj-muinasjuta
viide allikale: ülalt kolmas kollane sahtel, põhjapiirkond ;)

muinasjuta, kui sul seal kollases sahtlipõhjas veel mõni analoogne lulla, pane aga kirja..nauditav lugemine..;)))

peeretan ja kusen
su ilmaimel luuser
ei mind ei koti sinu kiimas mära
ega sinu mõistus arust ära

mind huvitab vaid vaimne sära
ja kui sa ei oska
mine ära

mul meeldib lihtsalt ilm mis täis on sära
sa ära kunagi sest ütle ära

või eelistad sa olla kiimas mära
kes jooksutab ja lõpuks väsib ära
sest vagast litsakusest
möödund riiakusest
ah mine @!#$
saoled arust ja ajast ära..;b

vertigo
kas kardad kõrgust
mis siis kõrgusel on sinust karta

lendad üle käopesa
ja kogu moos
ja ongi sinu noos

vahel tahaks madalalt lennata
kaugelt emmata
kuid liigilähedus on vaikne segav faktor

selmet ma lendan kõrgemalt
su peast nõrgemalt
ainult et sa ei pane seda tähele

sa looder jätad read vahele..;b

üldse ei mõista, miks militaarsel baasil välaaretatud internet üldse luuletab..;b
mu meelest on sõjas ja armastuses kõik lubatud, aint et turuhooradele pean ma seda juba tunde, kui mitte aastaid, selgitama..irw

veristan su silmi
su mõtet
su kärbunud aju
sisistan su kõrva
sa oled luuser
sa oled ilge näru
vaigistad mind hüüdes
ma tahan olla
lase olla mul pläru
mida tõmban ma hinge
sulle puhun näkku
su läbu..;b

minu tunded vahepeal
vaid tugevamaks muutund
Sinu läheduses seal
ei hingatagi suutnud

tõmme lausa hirmutav
mõtlemist ju takistab
põlvist nõrgaks Sinu sarm
võtab, lugu täitsa karm

sügis teeb kevadõhust kalmistu
sarm sul kalgistub

tõmbud lausa hirmutavalt kokku
nagu oleks p..tõmmatud sul lohku

tunded tuhmuvad
sinu elule kuhjuvad
vaevates su habrast ärkamist
õiele tärkamist

kedagi pole see põlvistvõttev tunne veel kevadesse uhtunud
sügisest talvesse rännakud pole siiani veel luhtunud
ei ole armastust kevades
on armastus elades
sügistormisises kevades
talvises kõleduses
suve palavas jõleduses..;b

Nice, ilmselt on sul õigus, armastus ja huvi elu enese vastu aitab tulla toime igat laadi unistuste illusiooniks pudenemisega või suutmatusega olla oma unistuste kõrgusel; valusaimategi pettumustega iseendas. Kuidagi peab olema võimalik mitte kalestuda ja hakata negativistlikult teiste unistusi maha kiskuma. Ülimalt naiivne oleks ju enda kogemusi automaatselt teistele üle kanda ning küüniliseks muutuda. Elu läheb kuidagi edasi igal juhul.

vat ma ei tea, kelle unistused nüüd purunesid, ama ise paadunud unistaja..ja muidugi see armastus..oehh..see aitab nii kaasa unistustele, et ma ei saa aru, kuidas saavad unistused illusiooniks pudeneda, kui armastus neid oma targa silmaga juhib..;b

Kellelegi ennast vägisi peale pressida on viimane asi, mida teha tahan, olgu siis lugu, kuidas on.

armastus ei ole pesaletükkiv
armastus on imeliselt viisakas
kui sa oled õhkunuhkiv
armastus see sireline

sundida saab ainult jõuga
toorelt labaselt ja solvavalt
armastus ei tunne õudu
kui sa tema järel nuhkinud

..;b

...Olen mõelnud, et olgu me kas kerjused, puuraidurid, keisrid või suurvürstid - enamikul meist elab südames tibatilluke unistus, unistus nagu aimus, mis näitab meie vajadust vastuarnastuse järele. Armastust ei tohi alahinnata, seda ei tohi halvustada, ükski kõrvaline isik ei tohi seda mõjustada, seda ahistada ega pilgata....

...Minule on armastus taevalik nähtus, oma parimal kujul on ta sügav ühtekuuluvustunne ja sügav õrnusenälg, mis otsib endale toitu. Elu lõpuni jääb armastus mind võluma, kuid ma palun Jumalat, et see poleks unenägu...

selleks vädangi
et kui on armastus
kasuta luulet
muidu toob ta valed sõnad su huule` (tegelikult suule;b)

armastus ei vaja ohkimist
näkku nühkimist
armastus on nagu õhk mid hingad
kõht, kuhu oma hingeõhu varju laod, kui vastuarmastust pole
ja ta ei jää sinna
armastus on liiga tark
et sa teda oskakisd hinnata
läbi mitmesajatuhende pilgu
kes vaid armastuse pärast vilgub

tal on oma mina, oma tee
ja tee mis sa teed
aga need ei ole sinu sirged teed
..;b

nende paari nädalaga,
mis mul veel on "armuaega",
jõuan ma valmis mõned tööd,
et pärast uneks jääksid ööd

mõnedki kohustest täidet,
mis mul ju ammu "metsa" ees,
lisavad kindlust ja läidet
hinge, et magi "metsamees"

kevadõhk
ilmselt armujumal sulle halastanud
sinu hinge karastanud
nüüd on jäänud mõned aastad veel
nukrad sügisteed
kui sa täiel rinnal jälle
saad sa hingata ses järelkülmastalves..;b

ja kohustusi ära maha laida
need on su elu armastus
ja vapper ellu täida
et oleks hingatava ka õhk nii sulle mulle kui ka talle
ei taha me ses külmas talves
olla nii ei kevadõhk ei sügiskalme
oleks noor ja alati kui pioneer me valvel..;)))

armastus on õhk
ma hingan seda
ja olgu ta siis kevad-suve-talve lõhn
ma ikka armastan
ja olen mina
ja ka Sina-..;b