kas keegi siinolijatest ka üritas?

mida?

ei üritanud ja ei teadnud kah et selline asi on.

noh sellest teemast nagu eriti midagi aru ei saa...aga see siin nii lühike, et võiks pikemaks venitada...seega...tere ilusat kenat talvehommikut teile kallid unetud:D....kellel suusad, need saavad suusajälgi teha, ma ehk ise ka, kui varem õhtale saan....aga noh...kena päeva teile:D

Lugesin delfist, et tehti etteütlust, ise küll ei teadnudki. Hommikust!

Ei osalenud, aga kuulasin Vikerraadio arhiivist. Väga kiiresti loeti ette, inimesed ka nurisesid selle üle.

TEKSTI ÕIGE KIRJAPILT: Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igalühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks "laulutuules taevani tõustes üles igavikku omale otsida". "Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, "oleks kohasem öelda sohvabaar." Üle-eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas koordineerima hakata "Teeme ära! 2011" algatusrühm.

Professor Ehala toob välja veaohtlikud kohad etteütluse tekstis:
1.lause
See on suhteliselt lihtne ja kontrollib kõige tavalisemaid õigekirjareegleid:
-järellisand 14. märtsil eraldatakse komaga
-samuti põimlause osad: emakeelepäeva, mis
-järgarvsõnade järel käib punkt, kui nad on numbriga kirjutad ning käändelõppu ei lisata, sest tegemist on sõnaühendiga, milles kääne selgub nimisõnast: 14. märtsil; 1996. aastast
-tähtpäevade nimetused kirjutatakse väikese algustähega: emakeelepäev

2.lause
See lause on muidu tavaline, kuid siin on kaks trikiga kohta:
-Igaüks on liitsõna, mis kirjutatakse kokku. Käänamisel võib käänata mõlemat poolt igalühel, igastühest jne, kuid sõna jääb ikkagi liitsõnaks ja tuleks kirjutada kokku. Loomulikult võib jätta sõna esimese poole ka käänamata igaühele, igaühest ja see võimalus ongi tavalisem, kuid kirjutada tuleb osata ka harvaesinevamaid vorme. Muuseas eesti keele speller loeb igalühel kokkukirjutatuna veaks. Kes end spellerist lasi lahku kirjutama meelitada, see on teinud vea.
-Tsitaat pannakse jutumärkidesse; et tegu pole täislausega, siis esisuurtähte ei kasutata. Erinevalt otsekõnest, ei panda lauselõpu punkti jutumärkide sisse vaid nende järele.

3.lause
Selles lauses on esindatud mõned veidi tavalisemad õigekirjutusjuhud:
-Otsene kõne eraldatakse jutumärkidega ja lauselõpumärk käib nende sees. Kui saatelause poolitab väitlauset, siis eraldatakse see väitlausest komadega, nagu praegusel juhul
-Lounge on tsitaatsõna ja selle käänamisel tuleb tüvevokaal koos võimalike käändelõppudega eraldada ülakomaga.
-Eesti Keele Instituut on asutuse nimi ja see kirjutatakse läbiva suurtähega, ametinimetus peakeelekorraldaja aga väikese tähega.

4.lause
Siin on paar juhtu, mis võivad kirjutajat kahtlema panna:
-Üleeestiline võib kirjutada kokku või siis loetavuse huvides sidekriipsuga. Viimasel juhul tuleb vastu panna kiusatusele eestiline suure algustähega kirjutada, sest üle on ju lause algul suure tähega ja Lõuna-Eesti eeskuju võib hakata kahtlust tekitama.
-Koordineerima hääldatakse sageli lühikese o-ga, mistõttu peab kirjapilti kindlasti teadma, et õigesti kirjutada
-Kõige keerulisem on kahtlemata kirjutada „Teeme ära! 2011”. Tegemist on ürituse pealkirjalaadse nimega, mis kirjutatakse jutumärkidesse. Teada tuleb ka seda, et Teeme ära järel käib hüüumärk ja et sellele järgnev aastaarv on samuti osa ürituse nimest.

Mina tegin hiljem selle etteütluse, võistelda ei tahtnud ja aega ka ei olnud.

Ainus, mis on minu igavene komistuskivi, on apostroofid. Vot ei saagi aru saama, millal seal ülakoma kasutatakse ja millal mitte. EKi-st on mulle korduvalt nõu antud, et Anjoud kirjutatakse apostroofita, siin tuleb välja, et ikkagi apostroofiga: Anjou'd. Ja et tuleb kirjutada Nevers'i ja Clement'i, praeguse põhjenduse järgi peaks kirjutama Neversi ja Clementi, sest et pole ju tüvevokaali.

Mis siis on lõpuks reegel ja mis siis on lõpuks õige, mina aru ei saa.

ei olegi õiget ehk ühest vastust, lem.

Grammatika pole kunst, kus on erinevad tõlgendamis- ja lahendamisvõimalused, grammatika allub täpsetele reeglitele. Oleks armas, kui kuskilt ükskord ühesed regglid apostroofide kasutamisest eesti keeles leiaksin.

*reeglid

http://portaal.eki.ee/yldinfo/35-eesmaergid/48-eki-pohimaeaerus.html

kui nemad ka ei tea, kes siis üldse teab õigesti?
küsi neilt, millest nad oma lähtuvad oma arvamuses. kas nn
praktikast või on kindlad reeglid must-valgel.

ütlen ausalt, et enam ma lõpukirjandit (isegi etteütlusi) ära ei teeks. kui ise õppisin, oli reegel reegliks ja kui pea natuke jagas, sättisid komad ka ära. nüüd on kõik nii vabaks lastud või ahvitud välismaa moeahvide pealt (või mugandatud).

käisin just EKi koolitusel...tagasi tulles oli pea pulki täis ja soov ise reegleid tegema hakata....tegelikult yhele küsimusele nii vastatigi.

kooliajal kirjutasin intuitiivselt tavaliselt õigesti, kui reeglitesse süvenema hakkasin, läks asi metsa :)
mis hinde nüüd kirjatööde eest saaks, ei taha mõeldagi.
delfi foorumites ringi vaadates pole väga häbeneda vajagi, on ikka kordi hullemaid :))

No EKI-st ma ju need valed vastused saingi. Keelenõuandest.

Tüvevokaal oleks ju ilus ja lihtne põhjendus. Ja kui tüvevokaali pole, ei märgi apostroofi. No aga kui on nt nimi Odard de Chasseron'ist, siis ju kasutatakse ülakoma. Pole tüvevokaali, aga ikka on ülakoma.

miks sa arvad, et EKI keelenõuande vastus on vale? ma olen praeguseks natuke teemast kaugel, vajadusel otsin (siinjuures tekibki vahel küsimus, kust otsida).
minul on kahju, et ei ole enam küsida targemalt inimeselt.. oma klassijuhatajalt, kes oli eesti k ja kirjanduse õpetaja ja pani ikka täie rauaga 6 päeva nädalas. eesti k vist 5 ei olnudki kellelgi või suure surmaga.

mina teen siiamaani naeruväärseid vigu. mitte tihti, aga neid on olnud. pärast, kui kiri on postitatud (hiljem üle lugedes) vaju maa alla.

Sellepärast, et keelenõust öeldi, et õige on Anjoud, ilma ülakomata. Aga kui Lounge'i on ülakomaga, siis peab ka Anjou'd olema ülakomaga. Mõlemad prantsuse tüved, mõlemal olemas tüvevokaal. Järelikult öeldigi keelenõust valesti.

Tegelikult oli see etteütlus päris lihtne. Keeletoimetajad muudavad ikka kordi keerulisemaid lauseid õigeks. Raskeks tegi selle etteütluse kiire dikteerimine.

kas seda etteütlust saab kuskil veel kuulata?

Siin:

http://heli.er.ee/helid/1311521.mp3

Keri kuskil poole peale, Alguses on palju laule jm juttu.

Seal Vaeste Patuste Alevis asub Märg Vallatu Maaja kus töötavad haritud rahva teenrid kui kari vahvaid neegreid