Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Unetute nurgake
nalja postkastist
 
uskumatu lugu 07. juuni 2012, kl 13.17
Tänase päeva tõestisündinud lugu..:)

Vaba Hr von Laas kirjutab :
Käisin täna Rimis, et osta 20 kg kott Pedigree koeratoitu. Järjekorras seistes küsis mu taga seisev naine, kas mul on koer. Mida kuradit ta ometi mötles, elevanti pean kodus?
No igaljuhul otsustasin oma igavasse ellu lisada vähe vürtsi. Ma ütlesin naisele, et ei, mul ei ole koera, vaid olen otsustanud uuesti alustada Pedigree-dieedi...ga. Lisasin, et see ei pruugi olla hea möte, sest ... eelmine kord... löpetasin ma haiglas, kuid teisest küljest olin kaotanud 25 kilo selleks ajaks kui ma ärkasin intensiivravi osakonnas, kanüül mölemas käes ja voolik igas augus mis kehal leidub.
Ma ütlesin naisele, et dieet töötab nii, et topitakse taskud Pedigreed täis ja iga kord, kui näljatunne üllatab visatakse paar tükikest suhu. Pedigree on täielikult tasakaalustatud toit, nii et dieet töötab väga hästi. (Selleks ajaks kuulaks kogu järjekord körvad kikkis)
Naine küsis öudusega, kas olin sattunud intensiivravi osakonda, kuna sain koeratoidust mürgituse. Vastasin, et sugugi mitte: olin astunud ettevaatamatusest söiduteele nuusutades armsa kuldse retriiveri p.erset ja auto söitis meist mölemast üle.
Ees seisev mees naeris nii kövasti, et ma olin täiesti kindel, et ta saab infarkti.
Kaupluse juhataja kutsuti kohale ja mul keelati edaspidi Rimisse minna.
Homme lähen Selverisse...
 
abc 07. juuni 2012, kl 13.59
 
to uskumatu lugu 09. juuni 2012, kl 12.54
naer naer naer
meganaer naljakas naer
 
?? 02. juuli 2012, kl 18.38
http://www.youtube.com/watch?v=3ne6q27ClTY
 
just 03. juuli 2012, kl 11.39
 
kah kino 19. juuli 2012, kl 23.58
http://www.youtube.com/watch?v=i45IsSYF-PI
 
:D 05. august 2012, kl 19.51
Kui segast peksta, siis pole hullu! :D
 
fännipäev 06. august 2012, kl 11.50
Video:
"Kättemaksukontori" fännipäev tõi kohale sadu kiljuvaid lapsi.

Vanur:
Ma olin kah seal jooksin ja kiljusin..nii tore oli..
 
Smar-Tass 06. august 2012, kl 13.23
Selver, august 2012.
Müügil plastmasskühvlikesed (liivakasti jne) hinnaga üks eurik.
Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, sp on kühvlitel ka eelmine hinnasilt: Hind 5 EEK.

no comments.
 
Smar-Tass 14. august 2012, kl 18.29
jaapani lauakommetega kass-orav.
http://www.youtube.com/watch?v=bzvUyu3zOmE

kawaiiiiiiiiiiiii!!!!!!!!!!!!!
 
c*) 15. august 2012, kl 08.26
Naine tuleb koju ja leiab mehe kauni neiuga voodist. Naine kohe oma asju pakkima, et mehe juurest lahkuda, kuid mees tahab selgitada.
Naine nõustubki ja mees räägib: "Sõitsin autoga kodu poole, kui nägin, et nälginud olekuga ja räbalates tütarlaps seisab tee ääres tugevas vihmasajus. Mõtlesin, et aitan teda veidike ning kutsusin ta autosse ja tõin ta koju. Kuna ta polnud mitu päeva pesta saanud, siis saatsin ta kõigepealt dušši alla pesema ning ise valmistasin talle sel ajal lõunasöögi. Kuna ta riided olid räbalad, siis andsin talle selle seksika pesu, mille ma sulle jõuludeks kinkisin, kuid mida sa ei ole kordagi kandnud, sest on sinu arvates liiga seksikas.
Andsin talle ka sinu pluuse, mille mu õde sulle kinkis, kuid mida sa ei kanna, sest mu õde sulle ei meeldi.
Jalga andsin talle sinu teksad, mis sulle sünnipäevaks said ostetud, kuid mida sa ei kanna, kuna ei ole piisavalt kallid. Lisaks sai ta ka sinu kingad, mida sa ka kordagi kandnud pole, sest kahel sinu sõbrannal on samasugused.
Kui neiu oli riietunud ja söönud ning tahtis lahkuma hakata, siis ta veel uksel küsis, et ehk on teil veel midagi, mida teie naine ei kasuta?
 
lilleke 15. august 2012, kl 19.42
EELK peapiiskop Andres Põder kutsub vabariigi valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse Kaarli kirikusse pidulikule jumalateenistusele, et neilt kirikuhoone remondiks lisaraha paluda.
Enne teenistuse algust selgub, et orelimängija on haigestunud ja tema asemel mängib asendaja. Põder pistab talle kähku pihku nimekirja lugudega, mida mängida tuleb ja lisab:
„Aga te peate ise välja mõtlema, mida mängida siis, kui olen oma rahapalve esitanud.“
Kui teenistus on lõppenud, tõmbab Põder hinge ja teatab:
„Vennad ja õed, ma pean teile kurbusega teatama, et teie poolt Kaarli kiriku remondiks eraldatud 3,3 miljonist eurost ei piisa. Me vajaksime juurde veel 1,5 miljonit. Kes teist on lisaraha eraldamisega nõus, palun püsti tõusta.“
Ja täpselt sel hetkel alustab orelimängija Eesti Vabariigi hümni...
Järgmisel päeval sai asendaja Kaarli kirikus alalise orelimängija koha.

Erkki Kõlu
 
mv 05. september 2012, kl 22.23
Ajakirjanik möödub väikelinna raekojast ja näeb kolme taati, kes mõtlike nägudega trepil istuvad.
"Mille üle mõtisklete?" küsib ajakirjanik.
"Kui sünnib poisslaps ja Jumal suudleb teda laubale, saab temast teadlane," räägivad taadid. "Kui suudleb huultele, saab temast laulja. Kui jalalabale, siis tantsija. Istume siin ja mõtleme, kuhu ta küll meie peaministrit suudles..."
 
mv 06. september 2012, kl 00.03
Keset Atlandi ookeani läheb põhja reisilaev. Suurde 16-aerulisse päästepaati satub mitmest rahvusest inimesi. Paat on küll varustatud joogiveega, kuid toitu ei ole üldse. On külm ja märg, laevu ei ole kuskil näha. Kolmandal päeval on kõik pääsenud näljast hullumas. Otsustatakse tõmmata liisku ja keegi ära süüa. Liisk langeb kreeklasele.
Kreeklane süüakse ära ja sõutakse tasapisi edasi. Kolme päeva pärast muutub nälg jälle väljakannatamatuks. Tõmmatakse uuesti liisku ja seekord satub liisk portugallasele.
Ka portugallane süüakse ära. Möödub veel kolm päeva, endiselt on külm ja märg, päästelaevu pole. Ja taas tunnevad paadisviibijad nälga. Tõmmatakse kolmandat korda liisku ja liisk langeb inglasele.
„Loomulikult, džentelmenid,“ ütleb inglane viisakalt, „meil on aus mäng ja te sööte mu ära. Aga lubage mulle viimane sõna.“
Viimane sõna talle antakse ja inglane teatab:
„Nooruses teenisin ma Briti laevastikus ja sellepärast ma tean, et igal päästepaadil on topeltpõhi ja kahe põhja vahel on kalakonservid.“
Põhjalauad kistakse üles ja leitaks tõepoolest suur hulk kalakonserve. Kui mehed on end kõrini täis õginud, kargavad kõik inglase kallale:
„Kuule, mees, mis sul arus oli?! Kreeklase sõime ära, portugallase sõime ära – miks sa varem ei öelnud, et meil on konserve?“
„Vaadake, džentelemenid,“ ütleb inglane häbelikult, „asi on selles, et ma vihkan juba lapsest saadik kalakonserve...“
 
delfi lapsesuu naljad 12. september 2012, kl 20.47
1. Enne lasteaias õue minekut küsis laps kasvatajalt: “Kas sa tuled ka õue?” Kasvataja vastas: “Jah, tulen.” Laps talle siis omakorda: “Käi siis pissil ära ja pane jope selga.”


2. Vaatasime hommikul telekast mingisugust tsirkuse ülekannet ja pärast bussiga sõites astus bussi ümar vene mammi väga punaste huulte ja potisiniste silmadega. Laps küsis erutusest suurte silmadega hästi valjusti üle bussi: “Emme, kas see on tädi kloun?” Oleksin tahtnud maa alla vajuda, sest enamus bussi seltskonnast hakkas laginal naerma või muigas.

3. Isa riidleb söögilauas pojaga. Poeg põrnitseb altkulmu ja ütleb: “Söögi ajal võetakse vuntsid eest ära!”

4. Kolme ja pooleaastane ütles mulle et tema võtab omale 7 meest, kui küsisin, et miks, vastas ta, et tahab 7 last ja kõikidel lastel peab isa olema.

5. Oli mingi probleem magamaminekuga ja ütlesin põnnile, et ta sööb mu närvid ära. Seepeale laps mõtles väheke ja ütles: “Hambad lähevad katki.”

6. Väike kunstnik joonistab väga hästi ja kui ma temalt küsisin, et kas ta mulle ka mõne pildi müüb, kui suureks ja kuulsaks kunstnikuks saab, siis vastas ta väga rahulikult: “Sina saad tasuta, sa olid ju kunagi mu ema!”

7. Sõidame perega autoga. Issi näeb tee ääres hiiglama suurt kivi ja tahab seda pildistama minna. Mina küsima, et ega sa ometi kivi pildista? 6-aastane tütar mulle: “Ma lähen ka issiga, aga sa emme istu autos, sa ei jaga kunstist midagi!”

8. Poisid vaidlevad. Naabritalu poiss jutustab, et tema aitas eile issil sit*a traktoriga põllule laotada. Teise pere poiss parandas, et see on sõnnik ja vaata, et lähevad riidu. Meie 5-aastane lapselaps lahendas asja: “Kui laudas, siis on si*t, kui põllul, siis on sõnnik.” Riid jäi ära.

9. Arutasime lapsega, et praegu oled viiene, järgmisel aastal saad kuueseks. Tema siis: “Ma olen poolekuuene.”

10. Olin kord sunnitud väikese argliku tütre günekoloogi visiidile kaasa võtma. Hiljem teatas ta söögilauas kodustele: “Meie käisime arsti juures, emmel oli tus*u katki läinud. Poeg aga küsis kord, et kas kassil on kõdi ka, kui tal karvased pojad kõhus on.

11. Kevadel ühiselt metsas piibelehti ehk maikellukesi korjamas. 2,5-aastane korjab ka ja teatab: “Mina lehti ei korja, mina korjan piibelilli ainult!”

12. 2,5-aastane näeb maas teokarpi. Jookseb lähemalt uurima ja avastab, et see on tühi: “See pole teokarp, see on lihtatsalt karp, teo (Theo nimeline tigu?) on välja läinud.”

13. Minu õhtune kaeblemine: “Närvid täitsa läbi kohe!” 3-aastane Maria: “Emme, aga siis on sul ju tore olla! Närvid ei sega enam.”

14. 3-aastane näitab näpuga telekas rääkiva Ansipi poole ja küsib: “Miks see onu kogu aeg nalja teeb?”

15. Minu 5-aastane poeg ütles: “Üks poiss mu lasteaias on nii paha, et ei kuula sõna. Ta on halvasti sünnitatud.”

16. Vist oli poja neljane, kui näitas mulle lasteaias joonistatud pilti: sigrimigri, looked, lained, justkui metsa ka. Pildi nimi olla “Kalevipoeg seitsme mäe ja mere taga”. Küsin, et kus see Kalevipoeg siin siis on? ”No seal seitsme mäe ja mere taga,” vastas poeg.

17. Kui pea valutab, siis tuleb peaarsti juurde minna.

18. Laps ütles vanni kohta “tinna”. Nägi esimest korda suurt merd ja teatas pidulikult: “Oi, suur tinna!”

19. Kahe ja pooleaastane poiss pärast vanni näitab pesukuivatusresti poole ja palub: “Emme, paneme minu kuivama!”

20. “Emme, tee endale keerulised juuksed,” räägib kolmeaastane lokkide keeramisest. “Siin on sile vesi ja seal on kõver vesi,” rääkis neljaaastane lainetusest siis, kui paadisadamast välja sõitsime.

21. Kahe ja pooleaastane tüdruk on esimesi päevi lasteaias. Istutakse pisikeses toas, kus räägitakse muinasjutte ja loetakse raamatuid. Seinale on maalitud imeilus muinasjutu/printsessi loss. Kasvataja juhib laste tähelepanu lossile ja küsib pisut nännutava häälega: “Kas te teate lapsed, kes selles lossis elab?“ Minu tütar vastab kiiresti väga asjaliku häälega: “President.“ Elasime tol ajal Kadrioru lossi lähedal ja jalutasime sellest pea iga päev mööda.

22. 4-aastane tüdruk annab pärast lasteaiapäeva teada, et kasvataja Õie läks nende juurest ära ja sai teise töökoha (kasvatajale pakuti samas lasteaias majandusjuhataja kohta). Ema: “Mis töökoha ta siis sai?” Tüdruk: “Oi, ta on nüüd provessor!”

23. 4-aastased poisid: “Mul on kodus lauatelefon!” Teine selle peale: “Minu vennal on käetelefon!”

24. Ema: “Ära torma, nii võid auto alla jääda, siin on õnnetus juhtunud, kassi nahk on maas.” Väike 3-aastane tüdruk: “Aga huvitav, kuhu kass siis läks, kui kassi nahk siin maas on?” Küll kõik naersid. Terve suvi olime naerualused.

25. 6-aastane laps vanaemale: “Vanasti olime me noored ja mahtusime siia (tugitooli) kahekesi ilusasti ära!”

26. Emme, sa oled soe nagu päikesetõus!

27. Võttes ära minu röstsaia: “Emme, sa pead mind palju toitma, vaata kui väike ma olen!”

28. 5-aastane laps: “Mu see käsi (loe: parem) on juba täitsa vana!“ Mina: “Mis siis juhtus?” Laps: “Ma olen seda nii palju juba kasutanud!”

29. Lapsele meeldis väikesena lastevorst. Kord lihaleti juures ütles ta mulle: “Emme, ostame laste lihast tehtud vorsti ka!”

30. Õpime lugema: “k -a- n -a,” veerib 3-aastane plikatirts tähti. Küsin siis, et mis sõna sa kokku said? Järgneb pikk mõttepaus ja siis vastus: “Rebane.”

31. Ega need lapsesuust öeldud ongi ju vägagi tõsised asjad. Ainult meie nurga alt võttes veidi kõveras peeglis. Selle tõestuseks minu neiu filosoofiline järeldus 5 või 6-aastasena: “Emme, mina olen sinu laps? Ja sina oled vanaema laps? Ja vanaema on oma ema laps? Aga siis on ju kogu maailm lapsi täis!”

32. Leidis suvel vanaema juures lillekese ja teatas, et selle nimi on kurikukker (karikakar).

33. Kord tuli noorem poiss meie juurde ja päris: “Eks ju mina olen uuem laps?” Ta oli siis neljane ja vend 8 aastat vana . See jäi nii külge, et siiamaani (poiss juba 18-aastane) kutsutakse teda pereringis “uuemaks”.

34. Umbes 3-aastane üritas esimest korda hääldada sõna “papagoi”. Tema versioonis kõlas see “kakapoi.”

35. Ühel kenal päeval pojaga ühistranspordis sõites juhtus läheduses väga räpane ja napsune kodanik olema. Küsimusi sadas mitmeid. Tuli selgitada. Samal õhtul kodu kõrval kostus kära ja aknast välja vaadates märkasin kahte tüüpi end süstimas. Nähtust ärritatuna tuli mu huultelt vähe vängem sõnadevaling mõtlemata, et 3-aastane kohe teises toas ja kuuleb. Küsimusi tuli mitmeid. Tuli selgitada, et miks need tüübid pole teretulnud ja mis neil seal süstlas on kuni selleni, et iial ei või leitud süstalt näppida, veel vähem arsti mängida sellega. Järgmisel hommikul ühistranspordis, laps krapsti esiistmele põlvili, kael õieli, veab ninaga õhku, kirtsutab ja teatab: “Emme, jälle need narkomaatikud haisevad siin!”

36. 5-aastane räägib vanaemaga: “Eks ju vanaema, mina olen veel noor ja minul on pikk elu veel ees. Aga sinul, vanaema, ei ole enam muud, kui vanadus ja surm.”

37. 3-aastane poja nägi kogemata ühe seriaali katkendist hauda kaevavaid mehi. Tema kommentaar oli: “Need onud on vää-ääga pahad onud, nad hauduvad!”

38. Bussis. Teadustajatädi lindilt: “Järgmine peatus: Kauge.” ”Emme, kui kaugel on kauge?” kostis laps.

39. Poja nägi ühte meest, kes karjus ja oli vist purjus. Poeg ütles: “See mees on idioodik!”

40. 3-aastane Kristel hommikul vanaemale: “Äla veel älka, ma teen pahandust!”

41. Lugesime siis ühte raamatut ja kohe päris mitu korda. Lõpuks oli see jutt talle nii meelde jäänud, et jutustas ise. Hiljem siis, tuli ta mu juurde ja tahtis, et ma uuesti loeks. Ütlesin talle, et loe ise, sul ju jutt peas, mis seal raamatus on ja tema vastas mulle selle peale: “Mul ei ole jutt peas, mul on juuksed peas!”

42. Isa sõidab 3aastase pojaga bussis ja tee kõrval koplis on lehmad. Poiss seletab valjuhäälselt üle bussi: “On ju, et lehmad annavad meile lehmasit*a ja vasikad vasikasit*a!?” Vanaema juures olid just sõnnikuveo talgud olnud.

43. Paariaastane piiga nutab suure häälega. Pika pinnimise järgi selgub nutu põhjus. Nimelt oli suur venna elutõde selgitanud: “Kui mina suureks saan võtan emme endale naiseks, aga sina pead issi võtma!” Issi kasvatas just habet, mida pisipiiga kartis.

44. 3-aastane näeb saunakorstnast paksu suitsu tõusmas ja teatab: “Issi teeb jälle toas (saunas) suitsu!”

45. Sõidame autoga Tallinna poole, õhtune tipptunni aeg ja pidev autodevool tuleb vastu. Kuueaastane poiss vaatab ja kommenteerib: “Praam on vist sisse tulnud!“ See on selline saaremaine ütlemine, kui pikk autode vool Kuivastu poolt tuleb.

46. Minu 5aastase tütre paar kildu. Sõidame mööda Pärnu mnt-d Tallinnas ja ütlen, et näe siin on Politseimaja. Tütar kostab vastu: ” Ahhaaa, siin ongi siis see Tiit Marvel!” “Kättemaksukontor” siis.

47. Tütar teeb diivanvoodit lahti. Sikutab ja sikutab ja ütleb: “Emme, ma ei saa, mul jäävad nii lihad haigeks.”

48. Mina 7-aastane. Ema kontrollis loodusõpetuse kodust suulist vastamist ja ilmtähtsa näoga raporteerisin: “Mäed on tahked ja jõgedes voolab vedelik!”

49. 6-aastase poisi vanaema sai 80 aastaseks. Pere õnnitleb, kes soovib tervist ja nii edasi. Poiss ütleb: “Vanaema, ma tahan, et sul tuleks sel aastal tita!” Vanaema vastu: “Ei mul enam titat ei tule.” Poiss: “Oh, ära muretse, ma aitan sul titat hoida. Sa saad siis hakata uuesti tööl käima ja kui sa tahad, ma võin sinuga abielluda ka!”

50. Püsimatu on see, kes püsti ei püsi!

51. Lehm pissib nagu issi õlut joob. Vahutavad ju mõlemad.

52. Kui noorem poeg oli viiene, turnis ta kartuli sorteerimise ajal kartulikuhja otsas. Keelamisele, et tule alla sealt, muidu lendad alla, hakkas ta laulma: “Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt…”

53. Pea kolmeaastane pojatütar oli paar nädalat tagasi kõrvavalus ja palus: “Tee mu kõrv korda, vanaema!”

54. Nädal tagasi rääkisime temaga, et isa läks tööasjus Hispaaniasse. Tema siis teadustas mulle: “Vanaema, sa oled liiga suur, sa Hispaaniasse ei mahu!”

55. Laps hankis endale kooli alguseks nohu. Püüdsin selgitada, et tõenäoliselt on see stressist — elumuutus ju, kooliminek ja jälle trenni ja nii edasi. Selle peale küsis laps: “Aga emme, miks siis sul nohu ei ole?” Et siis nagu pidev stress emmel.

56. Viieaastane poiss: ”Emme, kui sul tissi sees enam piima ei ole, siis on sul rind, praegu on aga tissid.”

57. 4-aastane oksendas restoranis. Küsisime, et mis nüüd siis juhtus. Vastas, et kodutoit on parem, sellepärast oksendas.

58. Pisitüdruk vaatas suusatajat ja ütles: “Emme, osta minule ka sellised reketid ja toikad!’’

59. Viisime isa lennujaama, sõitis nädalaks ära. Tagasi tulles küsib 3-aastane tütar: “Miks sa seal lennujaamas nii kaua olid?”

60. 1. septembril rääkis raadios üks laps, et paneb kooli jalga riigipüksid

61. Kolmene Randal: “Selleks, et loll olla, peab olema naine!”

62. Olime maal ja 2-aastane plika oli aeda kakahunniku teinud, mille vanaema avastas. Selle peale tuli lapselt täpsustus: “See ju puha si*t, kaka tehakse potti!”

63. 3-aastane poiss küsib emalt köögis oma toimetuste tarbeks: “Palun seda asja, mis teeb vee väikeseks!“ Ja tõesti — kui trehtlisse vett või mahla valada, et see pudelisuust sisse mahuks — teebki ju vee väikeseks!

64. Ma ütlesin, kui olin väike lapsehoidjale: “Mina lähen nüüd ära ja siis tuleb krokotrill ja hammustab sult peast.”

65. Rahakotis olevad emased kommid munevad raha.

66. Minu lapsed on öelnud:
tagurpidi = tagu-tibi
vähk = kiirabi (kõigepealt on vähk välimuselt sarnane krabiga ja krabi omakorda kõlalt kiirabiga)
jõehobu = jõejobu (ainult 1 täht erinevust)
Peatee märgi kohta öeldi selgituseks: “Ettevaatust, mitte midagi!” Kolmnurksed on ju hoiatusmärgid ja see märk ongi seest tühi, mis siis et tagurpidi.

67. Laps veerib sõna “siga“ — “i-s-a”.

68. Stockmannis, kalaleti juures, laps oli nii neljane. Vaatasin kala, minu kõrval oli Imre Kose ühe näitsikuga ja seletas sellele, kuidas mingit kala valmistada. Püüdsin ka kõrvu kikitada, kui minu laps kõva ja traagilise häälega kostis: “Emme, meil ei ole üldse kalamarja kodus!” Ostsin siis lapsele veidi kalamarja. Saan seda teha vaid palgapäeval, vahel harva.

69. Kui küsisin viie ja pooleselt, et miks sulle mõned asjad meelde jäävad ja tähtsad asjad mitte, sain vastuseks: “Mu aju jahvatab kõik ära.”

70. Minu enda loogika umbes 4-5-aastasena: “Isa on vanaemast vanem, sest ta on pikem.”

71. Minu kolmeselt pojalt: “Emme, sa lõhnad nii hästi. Kas sul on juuksed kohviga koos?”

72. Minu kolmeselt pojalt: “Kas pissiduu on ka olemas?”

73. Minu kolmeselt pojalt. Vaatame “Tweenipõngerjaid”, kus saates on ka lõik väikeste tüdrukute balletitunnist. Pisikesed tüdrukud painutavad seal ilusates seelikutes ja poiss küsib: “Kas see on modellisaade?”

74. Minu kolmeselt pojalt: “Osta mulle ka ratastega kingad!” Nägi rulluiske.

75. Laps sõidab emaga trollis ja räägib kõva häälega: “Ema, kui ma suureks saan, ostan sulle selle maja. Siis saad seal elada.” Ise näitab näpuga Seevaldi hullumaja peale.

76. Loomaaias hülgetiigi äärest kostub lapse kilkamist ja kommentaar: “Ema, see loom on ju täitsa Kärna Ärni nägu!”

77. Issi oli kordusõppustel, käis korraks kodus, munder seljas. Järgmisel päeval nägi 3-aastane tirts trolliaknast sõdureid marssimas ja kuulutas kõlavalt: “Näe, meie issid lähevad!”. Oli kiire küll trollist välja saada.

78. Küsisin pojalt sünnipäeva hommikul: “Kui vanaks sa said?“ Poja vastas: “Sünnipäeva vanaks!”

79. Emme, mis siis, et sul raha ei ole, sa võid ju kaardiga maksta!

80. Naabrimees hüüab neljasele poisile: “Lähme naistesse!“ Poiss vastu: “Lähme jah!“ Veidi hiljem: “Aga, Nunnu, kus see naiste on?”

81. 3-aastane Romet: “Tead, ema, kui piimaga lollitada, siis tulevad mullid kruusi ja lähevad pärast serva taha ära.”

82. 3-aastane Romet. Maalehes on Honda reklaam ja poiss kommeneerib: “Vaata, see Honda Crv on päris viisakas pill!”

83. 3-aastane Romet nooremale titest vennale: “Kannata 5 minutit, kullake, ma räägin jutu ära, siis lärma edasi.”

84. Lapsele öeldakse kaubanduskeskuses, et mine kutsu lift. Laps jookseb lifti juurde ja hüüab: “Lift!”

85. Kahe ja poolene: ”Lähme töötukassaga poodi!”

86. 4-aastane poiss näpib autosignaali nuppu. Keelan. Küsib: “Aga, milleks see siis on?” Vastan: “Seda tuleb siis vajutada, kui keegi jääb autole ette või hakkab auto alla jääma.” Poiss vastu: “Emme, siis tuleb ju pidurit vajutada!”

87. Mees tuli kauplusse, jalas lühikesed püksid. Väljas oli just vihma hakanud sadama ja mehel püksid nähtavalt märjad. Seda meest märkas lettide vahel üks ca 5-aastane poisike, kes oli koos emaga. Poisike vaatas uudistavalt ringi ja märgates märgade pükstega onu, hüüdis kõva häälega emale: “Ema, ema! Vaata, see onu on püksi pissinud!” Ema näost punane ja püüab last vaigistada, aga poisike kilkab edasi, et on jah pissinud! Nüüd hakkas ka mehel piinlik, sest kõik teised kaupluses olijad hakkasid ka seda meest põrnitsema.

88. Sõidame autoga linnast välja ja vanaisa küsib 3aastaselt lapselapselt: “Mida see liiklusmärk tähendab?” Poiss vastab kiirelt: “Siia ei tohi kirikut ehitada!”

89. Maal tapeti siga ja riputati üles. 3-aastane poiss tuli õue, lõi käed puusa ja nõudis “Kes see tegi notsu katki?”

99. Sõidame autoga ja järsku hakkab sisse ajama jubedat haisu. Küsimuse peale, kes peeretas vastab 4-aastane poeg rõõmsalt: “Ma tegin korraks suu lahti!”

91. Mina: “Vaata, see on Niguliste kiriku torn!” 4-aastane laps: “Mis need nigulised on?”

92. 3-aastane tüdruk: “Ma pole kärbseseenepannkooki söönud.”

93. Tuleme pojaga vanaema juurest ja äkki vaatab mulle suurte silmadega otsa ning küsib: “Ema, kui suureks su suu läks, kui ma sündisin?”

94. 5-aastane lasteaia usuõpetuse esimesest tunnist: “Meil käis täna üks põllumees rääkimas lammastest, karjasest ja karjatamisest.”

95. Eriliselt siirad ja vahvad on erivajadustega lapsed. Kasvataja: “Mis on su kõige lemmikum asi sünnipäeva juures? Laps: “Jõulud.”

96. Eriliselt siirad ja vahvad on erivajadustega lapsed. Laps seisab ukse peal, trikoo käes: “Tädi-tädi, palun aita nuustik selga!”

97. Sõitsime autoga ja tegime väikese peatuse . 4-aastane poeg kippus metsa jalutama ja mees seletas lapsele: “Ära sinna sügavale metsa mine, seal elavad karud. Poiss ütles: ”Jah on küll, käpad juba paistavad!”

98. Bussis oli üks rase naine, kes istus seal bussi esimeses otsas, kus kaks pinki üksteise vastas on. Tema vastas istusid kaks mutikest, kes arutasid kõva häälega, et nii paksud inimesed (nagu see rase siis) peaksid püsti seisma ja jala käima, mitte bussis teiste inimeste ruumi ja istekohti ära võtma. Kusjuures bussis oli ruumi küll ja need mutikesed olid mõlemad sellest rasedast vähemalt pealtnäha oma paarkümmend kilo raskemad. Naise kõrval istus siis see poiss, kelle isa seisis tema kõrval püsti. Poiss ütles mutikestele, et tema ema ei luba tal kunagi bussis või tänaval nii rumalat juttu ajada, kui teised kuulevad. Lisaks peaksid tädikesed kooli minema, sest nii rumalatele inimestele on seda vaja. Ja kui tädikestel oleksid prillid, siis paistaksid isegi nendesugused rumalad inimesed targemad välja ja siis nad näeksid, et tädil on tita kõhus. Ja kui mutikesed enam midagi kobiseda ei osanud, patsutas poiss rasedat põlvele ja ütles nagu muuseas, et ongi hea, et ta nii paks on, muidu oleks tital kõhus kitsas. Poisi isa punastas juuksejuurteni. Ma ei näinud, mis nägu see lapseootel naine tegi, aga mina pidin küll suurest naerust püksi pissima.

99. 4-aastane poiss oli vanaema hoida, keda kutsub mammaks. Õues jalutades leidis maast mingi looma alumise lõualuu koos hammastega ja karjus :”Mamma, mamma, su kunsthambad on maas rohu sees.”

100. Kiti: “Emme, mul tuli hea mõte!“ Emme: “Mis mõte?“ Kiti: “Kommimõte!”
 
kirjanduse top 9 24. september 2012, kl 22.41
1. Barokiaegne kultuur oli väga rahutu, näiteks Kadrioru lossis on pasunaid puhuvad inglid ka sedasi, et kukuvad sealt alla.
2. Rooma on ehitatud suur kolosseum, mida nimetatakse ka ahviteatriks.
3. Oidipusele öeldi, et katk enne ei lõpe, kui mõrvar on linnast pakendatud.
4. Koidula esimese luulekogu pealkiri on ”Ema ja ööbik.”
5. Kõige enam said Karl, Ooberst ja Kobson tuntuks esimese eesti ajalehe “Sakala” toimetamisega.
6. Vilde oli üks esimesi, kes võitles kirjanike seas sulepea ja tindipotiga.
7. Lermontov oli pärit kuulsast aadlivõsast.
8. Lugeja kohtub kurjategijatega pärast vanglakaristuse kandmist.
9. Näitusele on välja pandud kunstnike tekstiilid ja nahad. Hea mulje jätavad keraamikute kõrvadega tassid.
 
igapäevaelu top 12 24. september 2012, kl 22.46
1. Palju noori jalutab meil õhtuti suure paju all või läheb mõnele muule kuritegelikule teele.
2. Turvast kasutatakse meil lautades lehmade kuivendamiseks.
3. Lasteaia söökla kõrval võib tihti näha äravisatud leivakoorukesi ja väikesi lapsi.
4. Kes läheb vales kohas üle tänava, saab kakssada krooni.
5. Kartulikottidega soojalt riietatud naised ootasid äraveomasinat.
6. Koju jõudes avastasin, et postiljon oli mu korteri ära vahetanud.
7. Tulin tuppa, panin riided nagisse ja sõin ära.
8. Kodus püüan olla korralik — kannan vett, lõhun puid ja teisi asju.
9. Iga õhtu, kui on mõni põnev film, istume terve perega teleka taga.
10. Vanaema elas minu juures kuni kolmeteistkümnenda eluaastani, suuremaks saades varustas ta mind rahaga.
11. Ükskord olin ma nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku.
12 Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga.
 
Smar-Tass 03. oktoober 2012, kl 18.24
Üks poliitik teisele:
-kuule, eestit ei taha ära osta?
-tahan, kas müüakse koos elanikega või ilma?
-koos elanikega.
-elanikega koos ei taha.
-hea küll, ootame siis veel paar aastakest.
 
evian 07. oktoober 2012, kl 09.46
Kohtuvad Putin ja Janukovski ning vestlevad sõbralikult.

"Kuule, Vova, me oleme sinuga nii sarnased," ütleb Janukovski, "nagu... nagu...kaks pudelit mineraalvett!"

"Üks vahe siiski on," teatab Putin seepeale, "mina olen gaasiga!"
 
kummitus 16. oktoober 2012, kl 00.00
http://www.youtube.com/watch?v=DBy_3TBVfks
 
uurija 16. oktoober 2012, kl 05.54
reformierakondlasele: "kust te annetuseks raha saite?"

tõsielust:
raha oli pere eelarve (16 500 EEK)
tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas (195 000 EEK)
sularaha pärineb mu isalt (20 000 EEK)
võtsin välja oma teiselt kontolt (200 000 EEK)
võib olla mõni sõber tagastas laenu (50 000 EEK)
eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad (180 000)
mõni kogub raha puhkusereisiks, mina valimisteks (50 000 EEK)

ja võis ka olla, et:
viisin tühja taara ära (100 000),
ei andnud lastele kommiraha (50 000)
ämm kinkis (200 000)
hoian raha kartulites, müüsin turul ära (150 000)
kogusin, panin iga kuu natuke kõrvale (200 000)
 
Smar-Tass 31. oktoober 2012, kl 14.13
http://albums.rate.ee/s3/1/d/3/1d3610065811.jpg

Üks pilt ütleb rohkem ...................
 
c*) 01. november 2012, kl 08.53
Abielupaar kutsuti maskide ja kostüümidega Halloweeni peole. Naisel hakkas järsku pea kohutavalt valutama ja ta soovitas mehel üksi peole minna. Mees ütles, et ta on selle mõtte vastu, sest ilma oma naiseta ei tundu sellel peol erilist mõtet olevat. Naine aga ütles, et mine-mine, ära lase tema pärast kenal peol raisku
minna.
Naine võttis peavalutableti ja heitis voodisse. Tunni pärast ta ärkas üles, peavalu kui peoga pühitud. Uudishimu sai võitu ja naine pani kostüümi selga ning läks peole, et vaadata, kuidas tema mees peol ennast üleval peab. Kuna mees ei teadnud, millist kostüümi naine kannab, siis tundus asi veel lõbusam naise jaoks.
Peol nägi naine, et ta mees möllab tantsuplatsil täiega, igaks tantsuks võttis uue kaunitari ja oli rohkem kui oma sõiduvees. Naine ujus mehele külje alla ja alustas võrgutamise otserünnakuga, oma mees ikkagi. Mees sosistas lõpuks naisele kõrva siivutu ettepaneku, nad läksid autosse ja järgnes kuum seks.
Enne kesköist maskide äravõtmist läks naine koju, pani kostüümi kappi ja mõtles, et huvitav-huvitav, missuguse õigustuse mees oma käitumisele välja mõtleb.
Naine ootas mehe kojutuleku ära ja küsis, et kuidas pidu ka möödas.
Mees vastas: "Ah, mis siin ikka rääkida. Ilma sinuta tundus pidu mõttetu, helistasin Petsile, Jaanile ja Tõnule ning mängisime terve õhtu Petsi pool pokkerit. Mingi Petsi tuttav tahtis siiski peole minna, ta laenas minult kostüümi ning tal oli seal vägagi lõbus olnud...".
 
tõstame teemat 07. november 2012, kl 23.19
kaks konna lähevad üle tee. üks ütleb teisele: "auto tuleb õak", teine: "tuleb jah õak!" :(
 
VagrantCat 22. november 2012, kl 03.01
 
Rexx 22. november 2012, kl 11.04
uskumatud lood liikluses!:D
 
Rexx 13. veebruar 2013, kl 22.57
Ehk aitab alljärgnev kallitel kodumaalastel vast avanenud elektrituruga toimuvast paremini sotti saada ning sellega leppida. Nimelt on siin tõene ning ilustamata versioon näiteks selle kohta, miks hõõglambid välja suretati. Üllatuslikult pole süüdi mitte energeetikud, vaid füüsikud. No ja matemaatikud. Ja mõningasel määral ka politseinikud. Aga lühidalt on lugu järgmine. Ühe suurema või ka väiksema kaliibriga sümpoosiumi käigus juhtusid ühes hotellitoas koos napsi võtma kolm teaduste doktorit: kaks füüsikut ja matemaatik. Kõik meesterahvad. Istuvad, vestlevad intelligentselt ja siis korraga põleb laelamp sirinaga läbi. Et ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise kosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli tunkedes mees, vabandas, ronis jalgupidi toolile (kingad võttis enne jalast), kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule, kes selle õrnalt lauale pani, siis kruvis remondimees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva asemele, ronis tooli pealt alla, pani kingad jalga, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.Matemaatik soojendab paksu põhjaga konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates – "Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, niiet sokkel väljaspoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?" Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsens – kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu etc etc – peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule (kontrollitud ja teaduslik fakt!). Paus. Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde mitte millesti aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, räägivad korraga. Lõpuks näitavad talle kannatanut. Naerukrampides väänlev õde ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja lamp tuleb välja. Ainult pea on veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema - reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs etc etc : 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.Lahkuvad, istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes: „No ei ole selline asi võimalik” Ja lükkab lambi endale suhu. Takso keerab ringi, sisenevad traumapunkti, tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad, võtavad pirni kaasa ja lahkuvad. Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söandab lõpuks küsida, et milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu.... Keeravad takso ringi, sõidavad traumapunkti. Õde ei anna sedakorda enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust lambi ja lööb selle kanna all puruks sõnadega:” Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!”Sõidavad tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib: „Ja kuhu sa neid imbetsille vead???” Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!” Ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõglambi sokkel. Keeravad ringi, sõidavad traumapunkti. Õde leti taga nad elustada ei püüagi – joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab – endal pea kuklas ja suu pärani lahti.
 
Rexx 04. mai 2013, kl 09.26
leidsin midagi naljakat ühe artikli kommentaarist:

miks sa jood?
sest see on vedel. oleks tahke, siis näriks.
 
VagrantCat 08. mai 2013, kl 15.52
 
smar-tass 05. august 2013, kl 17.59
Kohalikust kommentaariumist:

Elu tekib isegi pliidi peale unustatud kapsasupis umbes poole tunniga!
Kahe päeva pärast ronib juba üle ääre välja.
Seega pole mingi ime kui koju tulekuga hiljaks jäädes (no kohe ikka väga hiljaks) -avastad et "kapsasupp" on õlle ära joonud ja vaatab jalg üle põlve telekat!!!
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!