Kas Nurme seebi tahked šampoonid sisaldavad seebikivi või mitte, ei oska öelda; samas, vaadates nende kodulehel (võtsin esimese ettejuhtuva) oliiviseebi koostist, ei sisalda ka see seebikivi: Koostis (INCI): Olea Europea (oliivõli), Aqua (vesi), Cocos Nucifera (kookosrasv).
See ei ole võimalik, ilma seebikivita jääks nendest koostisosadest ainult mingi vee ja rasvade segu, mis peaks olema pudelis ning jahedamas (ca 20 C juures) oleks kookosrasv tahke, seebist asi kaugel!
Seebikivi toimel rasvad-õlid seebistuvad ning tekibki vahutav pesemisvahend - seep, šampoon, ka tahke šampoon. Hea nahasõbralikui seebi saab siis, kui panna seebikivi pisut vähem (selleks on olemas ka spetsiaalsed valemid, sõltuvalt kasutatavatest rasvadest ning sellest, kui "pehmet" seepi tahetakse saada), nii et osa rasvadest jääb seebistamata. Valminud (küpsenud) seep ei ole leeliseline, nii et mis sellest seebikivist karta? Lisaks on sellises seebis alles ka rasvade seebistumisel tekkiv glütseriin, mis tavalistest seepidest on välja võetud.
Siin lingil on näiteks ühe tahke šampooni retsept:
http://ideepank.wordpress.com/2010/03/14/kookospiima-lisandiga-seep/
Olen ka ise tahket šampooni teinud (küll mitte täpselt selle retsepti järgi) ning võin kinnitada, et jutt kookosrasva ja kastoorõli headest vahutavatest omadustest vastab tõele. Juuksed saab hästi puhtaks, pärast väike loputus õunaäädikaveega (nagu palsami eest).