eesti tõlkebüroode suhtumine tõlkijatesse ei kannata paraku kriitikat. tõlkebüroode liitu kuuluvad ja end kvaliteedi lipulaevadeks tituleerivad bürood näevad tõlkijakuluks ette keskmiselt 6,5 eurot lehekülje eest. see on siis see summa, millest tuleb maha arvata sotsiaal- ja tulumaks ning töötuskindlustusmaksed. tõlkekiiruseks väidavad need samad bürood oma kodulehtedel olevat 5 lehekülge päevas. kui nüüd arvutada 5 lehekülge * 6,5 * 21 (tööpäevade arv kuus) miinus kõik tööjõumaksud, teeniks vabakutseline tõlkija kuus puhtalt kätte 427 eurot ja 38 senti. seda muidugi eeldusel, et ta ei maksa saadud tasust ühtegi muud kulu (raamatupidamine, töövahendid - arvuti, programmid, sõnastikud, käsiraamatud). selveri kassapidajad teenivad ka rohkem. nii et eesti tõlkebüroode klientidel ei tasu imestada, kui tööde kvaliteet ei ole see, mida nad ootavad, sest ilmselgelt hakkab tõlkija selliste hindade juures kiiremini ja hooletumalt tõlkima, et vähegi mõistlikum summa kätte saada, või teevad töö ära asjatundmatud juhuslikud inimesed tänavalt, kellel on lihtsalt hädasti raha vaja. nii et ka mina ühinen eelkõnelejaga ja soovitan küsida julgelt kõrgemat hinda. kui bürood ei leia enam odavaid tegijaid, on nad sunnitud mõistlikku tasu maksma või panevad oma poe kinni. see viimane lahendaks osaliselt probleemi, sest tihtipeale on eesti tõlkebüroo teenuse vahendamise rahvusvahelise ahela viimane lüli ja eelmised vahendavad lülid kahmavad sageli lõppkliendi makstavast summast juba nii palju endale, et eesti bürool tõepoolest ei olegi rohkem maksta. aga see pole mingi vabandus, sest tegelikeks kannatajateks on lõppklient, kes maksab tõlke eest kõrget tasu, aga saab kehva kvaliteedi, ja tõlkija, kes ei saa normaalselt töötada ega elada.