tuhlid - kardulad, pumat kommi sees, kreftine ehk maitsekas või vürtsikas, saftine oli vist anaemal sama asi.

Sahvt on mahl, see sõna oli mul täitsa ununenud, aga krehvtine on kasutuses.
Katsetasin täna lapse peal sõna "amüseerima", vaatas mind tükk aega, aga siis leidis kiire seose inglise keelega ja polnudki vaja seletada:)

Mõned sõnad on siiani kasutusel ju, näit pusa, tossud, palitu, sahver jne.
Samuti kasutan siiani sõnu paraadna-trepikoda, pagaašnik-kapotialune, pardatšok-kindalaegas, ikka nagu nõuka ajal enamik kasutasid.
Samuti kasutan turslak-sõel, matšalka-nuustik, kõik nõuka ajast kasutatusele jäänud sõnad.
80-ndatel olid veel kesad ja kedrid kasutusel, kõik kasutasid neid sõnu.

Kesapüksid on vana eesti sõna - vanas külmapoiste muinasjutus oli väljend, et "magas lakas, kesapüksid kootsis" - ja vaat nüüd mõelge välja, mida see "kootsis" tähendada võis. Igatahes oli külmapoisil endal pärast piinlik, et püksid kootsis olid.
Kesapüksid olid sellised lühemad-kergemad pika säärega püksid suviseks ajaks.
Minu isa sõnavarasse kuuluvad kindlalt "haigemaja" haigla kohta ja "kummisaapad" kummikute kohta, "pinutagune" on tubakas, mida tema vanaisa kasvatas puupinu ehk puuriida lõunapoolsel küljel. "Vöörus" on kütmata esik, "laube" on lehtla. Peenemad toidud on "pipstükid" ja mulgi puder on "poolvillane puder".
"Patsillused" on teadagi, mis - bakterid ja mikroobid ja viirused ja muu säändene pudsu, mis inimest nakatab ja tõbesid toob.
Muu jutuga olen nii harjunud, et ei oska vahet teha, mis tänapäevane ja mis mitte, kasutan ise samu sõnu ja vahel mõni noorem töökaaslane või laste sõber küsib, et mis sa selle sõnaga mõtled? Ja mul jääb üle ainult imestada, miks selle sõbra sõnavara nii piiratud on.

Jah, tuli veel meelde - sõltumatu asemel kasutati vanasti sõna "rippumatu" ja kilpkonn oli mu vanaisal "padakonn", ilmselt oli vanemal ajal kulinaarne seisukoht olulisem kui militaarne-protektsionistlik . . .

minu vanematel oli arsti vastuvõtupunkt tohtrimaja, arst tohter ja loomaarst tõpratohter. Haigused olid tõved ja taudid, tõved siis need ühe-inimese-omad ja taudid need kiirestilevivad.
Nurganaine on vana termin raseda kohta. Nurgavoodis olema - sünnitus ja selle järgne toibumine.

Minu vanaema kasutab sõna ''tirka'' mis peaks tähendama väikseks jäänud või liiga paljastavat riideeset. Teismelisena kui kandsin nabapluusi, siis sain ikka vanaemalt pragada, et ''mis ma sellest tirkast selga ajan'' :D

Peps, pirtspekk, kõhupete, linnunokatäis, lambajalg(keeduspiraal), pupe, tegelinski, moens v moens krae(tervitus), kemmerg, pali, pesulaud(algses tähenduses :), lita(emane koer), punu(kõht),kepsud(jalad).

-Vändra

Üks Tallinna vanatädi rääkis kalidor (koridor või trepikoda).

kui saksa ja vene keelt oskad, siis saad ikka üsna mitme sõna tähendusest või päritolust aimu. eks saksa-aja inimesed kasutasid rohkem saksa päritolu sõnu ja 70ndate inimesed vene/nõukogude väljendeid.

ja vene keeles on palju laene saksa keelest (buterbrot).

ja siis on täitsa eesti talupojasõnu :)


endal selline armas unarväljend nagu "kauna kandma".

Kauna kandma on ju soomekeelne.
Pagaašnik ehk õigemini bagažnik ei ole kapotialune vaid pagasiruum, nagu nimi ütleb.

kauna kandma, ehk viha pidama?

päriselt ka soomekeelne? natuke nagu räägin soome keelt, aga ei tule ette. samas, võibolla tõesti. no siis ka soome mõjutusi eesti keeles.

balkon (rõdu)
uulitsapoiss (varblane)

Kas see mitte palkon pole?

Siin ikka puha pudru ja kapsad koos: vanu murdesõnu, laensõnu mitmest keelst, slängi jne.
Aga eks nii olegi, et murdesõnad on kirjakeelt õppinute jaoks vanad, saksa (toor)laenud (kurte, sleif, mant, sahvt, kihvt, vurts, mekk, moorima) vanad nõuakaaegsete ja paeguste jaoks, nõuakaaegsed väljendid (ladna, pakaa, prosta) jälle tänapäevaste jaoks.
Endal oli naljakas kuulata, kuidas vanaonu koguaeg käskis endale kõlistada (helistada). Sissekirjutamine oli möllimine või meldimine (jälle saksa keelest), sõel oli tussuluika (duršlag), piimanõu ja kiluämber olid plekud, pärg oli krants, lips oli kaelaside.
Saiakäik oli Saiakang.
Soovitan soojalt lugeda vanemat eesti kirjandust (Vilde ja Bornhöhe kooli kohustuslikust kirjandusest väljajäänu), seal leiab palju sarnast äratundmisrõõmu.

Tuutu- komm

Kaheksakümnendatel kesapükse ja tagisid kandes keegi küll vanale eesti keelele ei mõelnud. Sõna oli puhtalt soomlastelt laenatud. Muidugi ei välista see, et kesapükse vanad eestlased ei kandnud. Pusa, tossud, tagi - kõik soome keelest laenatud ja suupärasemaks kohendatud. Nüüd pasundatakse ka poodides aledest. Varsti unustame üldse ära, et see ka soomekeelne sõna on.

Paraadna-trepikoda, kõnelema-rääkima, poolmuidu-tasuta,sõba silmale laskma-tukkuma,poolpidune-kulunud, tuiskama- ringi tormama