kui täkkesse, ma avasin teema, et kirjutada siia suurte tähtedega, et ma ei lenda kunagi lennukiga.
olengi tulnud ära lennujaamast suure shokiga. nii kange ja ennasttäis. ei lennanudki.
aga kunagi peab hakkama lendama..
olen ka lähetustest ära öelnud tööl.
palju jääb ju tegelikult nägemata. seda ütlevad mulle kõik.
aga siin on suur vastuolu. lennukid mulle meeldivad üle kõige, elan otse lennukoridori all ja vaatan ülelendavaid suure rahuldusega. eriti öösiti on ilus.
kui ma lähen lendama, siis kindlalt ebakaines olekus. siis on ükskõik.