päris õel moraalne värdjakari siin kommenteerimas, eriti esimesel lk-l. inimene on hädas ja palub abi. aga on ikka vaja salvata ja parastada. ilmselt omaenda elu piisavalt pekkis. haledad inimjätised.

teemaalgataja, süü ei ole sinus. otsi endale selline terapeut, kellega sul klapp on. see ei tähenda, et ta sinuga igas asjas nõustub või sinuga kaasa mängib. peamine, et tast on reaalselt kasu ja sa suudad temaga suhelda avatult.

Tänan teemaalgataja, et oma loo siia kirja panid. Ka minul on halb kogemus teraapiast Inge T. juures Kriisiabis. Käisin seal pikema aja jooksul ja minu olukord muutus kordades hullemaks, kui alguses oli. Kui seda talle ütlesin, väitis terapeut, et tema meelest pole mul enam midagi viga, tema on teinud kõik õigesti ja mina olen ise süüdi selles, et ei oska seda head, mida tema teeb vastu võtta!? Rääkis pidevalt iseenda sõnadele vastu, vihjas ka sellele, et mul võib needus peal olla. Õnneks lõpuks sinna enam ei läinud ja leidsin psühholoogi, kes oma tööd hästi oskab. Inge T.-st, kui terapeudist, soovitan küll suure ringiga mööda käia. See oli väga kole kogemus minu jaoks niigi raskes olukorras ja jagan seda lootes, et ehk aitab see kedagi teist samast kogemusest säästa.

Väga hea, et sellistest asjadest siin räägitakse.
Minul selle eelpoolmainitud isikuga kokkupuude puudub, aga Kiisiabist üldiselt jäi mul halb mulje.

Inge on nõukogudeaegne inimene, tolleaegne inimesekäsitlus oligi ideoloogiline ja eesmärk oli suunata inimesed sotsiaalselt aktsepteeritavalt käituma. Ta pole ise selles süüdi, et ta inimvaenulikus süsteemis üles kasvas ja hariduse sai. Inge vaated on arhailised; tänapäeval saab kaasaegsemat abi ka.