Ega sellistega ei olegi midagi ette võtta. Ammugi ei tee sa seda mingi kuulutuse abil. Ma olen ise kuude kaupa sama mõelnud, mida teha. No ei ole suutnud välja mõelda ravimit nende vastu. Ükskõik mida ma ei ütle, nemad vaidlevad ALATI vastu ning peale selle läheb trampimine, jooksmine ja muud hääled veelgi hullemaks.
Lohutan ennast mõttega, et lahendus on olemas, aga ma ei ole seda lihtsalt üles leidnud.
Usu mind, igal oinal on oma mihklipäev. Nii ka sinu naabritel.

Ja ega vingujad karistusest ilma ei jää. Jõudu ja jaksu virisemiseks edaspidigi.

tean täpselt mida sa tunned! mul olid üleval naabrid sellised, et kõndisid nagu elevandid. ja nii koguaeg! tööl nad vist ka ei käinud, sest kui lõunal käisin, siis ikka käis koguaeg see tampimine. tegu on vana eesiaegse majaga, millel eriti paksud seinad-laed. lihtsalt, kui inimene on raske jalaga siis ta on, või kui ta elustiil on selline, et lapsed jooksevad ja trambivad ja midagi ei öelda, siis ei ole vahet, kas seinad on õhukesed või paksud, ikka kostab läbi. mina käisin rääkimas, ja usu või ei, aga asi muutus! nüüd ma kuulen lihtsalt, et keegi ilmselt on üleval kodus, aga enne kuulsin ma tampimist ka üle televiisoriheli. tean, kuidas see närve sööb. sinu naabrid kahjuks nii mõistvad pole. tunnen sulle väga kaasa, tõesti! :(

Kui sina oleks mulle öelnud osta vaibad, oleksid sa seda tõsiselt kahetsenud.
Kui ei meeldi koli ära, vastik lugeda su virisemist!

Tulen siis nüüd ka siia teie hulka hädaldama. Täna oleme terve päeva uute naabrite tümakat "nautinud". Kuna mul kogemused puuduvad, siis küsin - kas päeval ka tohib politseilt abi paluda? Ehk oskab keegi ka head nõu anda, mis selliste puhul toimiks?

to: kaaskannataja
On olemas ´Avaliku korra seadus`, peaks vist leiduma portaali Tallinn.ee all. Otsi, saad palju kasulikku teavet. Kuigi, mina nt püüdsin seda oma naabritele selgeks teha, et teistega tuleb arvestada igal ajal, mitte ainult peale kl 23:00, aga nendele mõjus see kui õli tulle valamine. Naisterahvas karjus ja sõimas mind nii, et halb hakkas. Veel tundub mulle, et proua on kas siis töö kaotanud või on tal tööaega oluliselt vähendatud- kodus on ta pidevalt. See-eest aga voorivad siia päevast päeva tema sõbrannad, veinipudel kaenla all. Ses mõttes on mul temast isegi kahju, kui ta tõesti tööl enam ei käi. Samas, kogu seda trampimist, valju lärmi ja nädalavahetuseti pidutsemist sellega muidugi välja ei vabanda.

Mul selline probleem,et körval korteris käib tige remont juba kaheksandat kuud.Kolm kuud löhuti välja vannitoa blokki- kord oli heli nagu reaktiivmootori käivitus, siis jälle jube rammimine.Vannitoas asjad lendasid, maalid rebenesid seinalt,telefoniga käis pere koridoris rääkimas.Köigele lisaks elektrihäired tööriistade käivitamisel.Kusjuures korteri peremees elab ise mujal,Kokkuvöttes elame nagu ehitustandril.Ja mitte ainult meid ei häiri see ehitustegevus, vaid ka paljusid teisi.Ja remondi löppu pole kaugeltki näha.Loodame väga, et köik olemasolevad seinad on maha löhutud, ehk saabub vähe vaiksem remondiperiood.

"seda teemat lugedes meenusid mulle saksa filosoofi Schopenhaueri sõnad: "Ma olen veendunud, et müra kogus, mida üks inimene on võimeline taluma, on pöördvõrdeline tema intelligentsitasemega."" - pigem sõltub müra kogus ehk sellest, millises keskkonnas inimene on harjunud viibima? Raudteede ääres asuvad ju ka kortermajad ja seal elatakse... Mina olen üles kasvanud mitmelapselises peres ja palju aega veetnud maal. Maal elamine tähendab aga seda, et kell 5 müttavad vanaisa-vanaema juba ringi, loomad laudas kisavad, kuked kirevad, koerad hauguvad. Linnakorterisse elama kolides oli mul lausa jube - koerte haukumist ei ole. Koerte haukumine oli minu jaoks saanud tsivilisatsiooni sümboliks - kui kuskil haugub koer, siis see tähendab, et sa pole üksi, kuskil on veel inimesi.
Muidugi kui öösiti pidu pannakse, siis see on väga ebameeldiv. Ma ei taluks ka vägivalla pealtkuulmist, see oleks veel kõige jubedam. Aga igapäevane olmemüra - kellegi mängib telekas või raadio, keegi liigub, laseb vett, see on ju normaalne ja tekitab just tunde, et sa pole üksi :) Kellel just üksindusetundest puudus on, selle koht pole arvatavasti kortermajas...
Vahel muidugi käib natuke närvidele, kui naabril põrand kriuksub või ta midagi puurib - aga nagu mul endal põrand ei kriuksuks ja aasta tagasi tegin ise ka remonti.

Mina saan teemaalgataja murest väga hästi aru, kuna minu peal elab paarike, kus mees on pisike kämbu aga trambib nagu elevant toast tuppa, edasi-tagasi nagu oleks närvihaige, et ei suuda kohapeal paigal püsida. Ja trampimine hakkab pihta kohe kui õhtul koju jõuab ja nii kella ühe kaheni välja. Lisaks trampimisele tõstavad nad igal õhtul oma korteris mööblit ringi. Olen käinud nendega rääkimas aga see tegi asja veel hullemaks:( Minu naabrid ei saa aru, et 23-07 on öörahu ja sellel ajal võiks oma naabritega arvestada. Nende arvates ei trambi ja ei kolista nad üldse ja mina kujutan asju endale ette. Kas olete keegi samas situatsioonis olnud, et õhtuti ei saa ennem uinuda kui ülemine naaber oma mööbeldamise lõpetab? Kas politseist oleks kasu? Kas nad üldse sellise kaebuse peale välja tulevad? Tänud ette vastajatele ja ilkujatele nii palju, et kodust tuleb kaasa elementaarne viisakus ja hoolivus enda ja teiste vastu sealhulgas ka oma naabrite. Kahjuks on meie seas liiga palju selliseid mölakaid, kes seda ei pea seda mitte millekski....kurb

on asi nii et myra tugevus s6ltub otseselt sellest kas on teistega arvestavad inimesed v6i mitte. Endal kogemus kuidas kunagi yhe ylevalasuva korteriga mitme naabri seal elades probleeme polnud, aga yhed olid nagu täiesti hullud, yldse ei saanud all elada sel aastal kui nad seal sees olid. Moraal sellest? Väga s6ltub sellest kas inimesed on teistega arvestavad, ja ka osaliselt sellest mis elukombed neid on, kas t6usevad hommikul yles et t66le minna v6i panevad 66 läbi pidu ja magavad päeval. Teemaalgatajale soovitaks alumiste naabritega kampa v6tta ja kaebusi kirjutama hakata selle lärmaka korteri peale.

Naabrid on tüütud, aga mitte kõik. Meie majas on ka paar troppi, kes inimestelt rahu võtavad. Ajab närvi küll. Õnneks ise üürin korterit ja plaaningi korterivahetust. Ükskord läheb ikka õnneks ja satun rahulike inimeste sekka elama.
Enamus inimesi ju tegelikult ongi normaalsed ja teistega arvestavad, aga sellest ei piisa: ikka satub sekka ka paar debiilikut ja ongi kõik. Rahu rikutud.

Meil ka sellised alumised naabrid, kes teistega arvestada ei oska. Kuna nendega rääkimine viib ainult tülini, siis rohkem neid paluma ei kavatse minna. Ehk aitaks see, kui nendega "nende enda keeles" rääkida. Palun "häid" mõtteid, millise tegevusega ülemine naaber alumisi võiks häirida.

@ Kui heaga ei saa, siis...

Kui r22kimine ei aita, siis kutsu politsei kasv6i iga p2ev kuni neil aru p2he tuleb v6i trahvimaksmine rahakotile p6ntsu paneb. Ise samale tasemele laskuda pole ka kuigi tark tegu - ostavad v6ibolla lihtsalt v6imsama helisysteemi sinu tegevuse "summutamiseks" ning p2rast pada enam katelt s6imata ka ei saa ju :-P Lisaks v6id ise veel muid naabreid ka h2irida oma vastutegevusega.

pole kasu,sest kui inimene ust lahti ei tee,ei hakka politsei seda maha lõhkuma ja mina seisan siis ka nagu loll nende ukse taga!Olen kutsund mitu korda ja sellel pole mõtet,sest lolliks jään mina.Näiteks kui on muusika kõvasti,keeratakse koputuse või uksekella peale musa vaiksemaks-pärast jälle tagasi.Enne tuleb tuhandeid kaebusi kirjutada ja ära tõestada,kuni midagi ette võetakse . . .

politsei kutsumisest tõesti kasu ei ole,aga tehke kirjalik avaldus politseile-seda on nad kohustatud menetlema.

Elan staliniaegses kivimajas korteris ja mitte midagi ei kosta läbi.Lihtsalt nii paksud seinad on.Vahel naaber küsib kas mingi pidu häiris mind,kuid ma ei tea asjast muffigi,sest midagi ei kosta .Siit soovitus vaikuse ja rahu soovijatele,ei pea just tingimatta maja ostma,kolige oma paneelikast tõeliste seintega korterisse.

Inimesed käivad teadupärast tööl ja lapsed lasteaias. Kella viie kuue paiku töölt tullakse, ka hiljem, koju ja siis hakatakse käima, süüa tegema jne koduseid töid ja lapsed jooksevad ja kilkavad. All elab haige vanainimene, kes päeval vaikuses, magab ja elab oma võimetekohast elu ja tema ei talu ülemise pere õhtust elu. Mida siis teha. Kellele kutsuda politsei, vanainimesele kes vastu radikat taob või noorele perele, kes elab samuti oma igapäevast elu.

politsei kutsumisest Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> pole kasu,sest kui inimene ust lahti ei tee,ei hak
> ka politsei seda maha lõhkuma ja mina seisan siis
> ka nagu loll nende ukse taga!Olen kutsund mitu kor
> da ja sellel pole mõtet,sest lolliks jään mina.Näi
> teks kui on muusika kõvasti,keeratakse koputuse võ
> i uksekella peale musa vaiksemaks-pärast jälle tag
> asi.Enne tuleb tuhandeid kaebusi kirjutada ja ära
> tõestada,kuni midagi ette võetakse . . .

Täpselt nii ongi. Kutsusin politsei, ust neile ei avatud. Umbes viis minutit oli täielik vaikus ja niipea, kui politseiauto nurga taha keeras, keerati uuesti volüüm põhja ja pidu läks hooga edasi. Ei julgenud lugupeetud korrakaitsaid edasi tagasi jooksutada ja kannatasime kenasti terve pühapäeva õhtu. Kuna tegu oli kuuma suveilmaga ja kinniste akendega olla ei saanud, siis oli meie korter naabrite poolt maani täis ka suitsetatud. Esmaspäeval oli siis hea "värske ja puhanuna" töönädalat alustada.

a meil käis politsei ja lülitasid antud korterist elektri välja.

ise soovitaksin neid tegelasi, kes teistega ei arvesta, avalikult häbistada. ehk siis jah - printige välja mingi tekst, mis väljendab kui labaselt nad käituvad ning kleepige kortermaja stendile. tehke päris mitu koopiat ja iga kord kui üks neist ära koristatakse, pange uus.

kui aga neile nende oma rohtu vaja sööta...noh...neid variante on palju. mõnel tuttaval ehk närvihaige koer, kes üksi jäädes haukuma hakkab? muusika mängimajätmine kui kodust ära minna. kui vastaskorteris vaikseks jääb, siis just enda tegevuse alustamine (koristamine, muusika vms).

olen ise ka elanud selliste naabritega ja aastatega sööb närvid küll seest. kahjuks ei saanud kolitud siis. nüüd elan teises kohas ja siiamaani naabrid fantastilised. eks see sõltub jah inimese intelligentsustasemest...see müra tekitamine ja seedimine.

loodetavasti õnnestub sul sealt peagi pääseda

mäda õun on see, mis korvist välja visatakse

kuulus filosoof keeras hauas ringi peale ta tsitaadi väänamist.

meil hingas kogu trepikoja rahvas kergendatult, kui 4 aastase lapsega perekond "närviline, põiehaige elevant" korteri müüki pani.
nende korterisse kolis 3 lapsega pere, kellel veel lisaks koer ka. algul mõtlesime et nüüd sattusime küll vihma käest räästa alla, aga üllatus-üllatus me peaaegu ei kuulegi neid :)
ei usu, et nad kodus kikivarvul käivad ja sosistavad, lapsed tunduvad üsna elavaloomulised ja mänguplatsil jooksevad-kisavad nagu kõik teised lapsedki.

Naljakas on see et kui kuus paar korda muusikat lased, siis oled küll hirmus jube naaber, aga kui IGAPÄEVASELT koridoris treppidest ikka täistallaga üles-alla joostakse (alates kl 6 hommikul), oma tittedel röökida lastakse, ehitatakse ja hobuse suuruse koertega ringi lastakse on küll nagu täitsa okei ja normaalne... ?!

muidugi naabrite jaoks!
kui fekaalimaänge harrastav , rohmakas, lärmakas mammi naabriks on. neid aroome ja röökimisi on lihtsalt piin kuulata, muu on alati talutav

24/7/365 ikka pilte ei vaata küll. Pealegi on see jooksmine ja trampimine ealine iseärasus. See läheb üle.

Meil käis ka alt naabritädi kurtmas, et liiga palju müra tekitame. Ajad kukuvad, lapsed kisavad, joostakse ja trambitakse. Njah. Asjade kukkumist saan vältida vaid nii, et likvideerin elamisest kõik asjad. Absurd ju! No kukub noh, juhtub endalgi ju. Alles täna lendas mu 3-aastane köögitooliga ümber. Jube mats käis ja pärast ta nuttis muidugi hirmsa häälega veel. Ja mida ma siis teha saan? Ei luba teda laua taha istuma, edaspidi sööb põrandal??
10-kuune 12kilone tegelane liigub peaaegu kogu oma ärkvelolekuaja käputades ringi ja teeb seda samuti väga suure müdina saatel. Lihtsalt on selline paks ja raske, aga liigub väga kiiresti ja nii, et põrand väriseb. Et pistan ta aga voodisse või maneeži kinni ja ei luba areneda?

Vabandust, aga mine peesse. On asju, mida ära keelata ei saa, nuta palju tahad.


P.S. Mu kolmene on väga suur raamatusõber, aga tõsiselt, väikelastel ikka alguses füüsiline osa tähtsam, kui raamatute lugemine.

Kahjuks ei ole võimalik naabreid oma tahtmise järgi elama panna. Tuleb ise tugevaks saada. Ma elan veel hullemas majas. Tõesti on absoluutselt kõik läbi kosta, meil kostab enamjaolt ülevalt ja alt. Ma pean ütlema, et mind see ei häiri.
Vot naabritega on vaja läbi saada ja nad tahavad ka oma elu elada, ma ei suhtle nendega, aga ma respekteerin neid, mul ei ole vihkamist. Saa oma vihkamisest jagu ja mõtle, et nad on ka inimesed.
Maja on igavene Lasnamäe paneelkarp ja sellise maja ehitaja võiks ilma kohtuta vangi panna. Jah iga pissimine ja puuks on ka kosta - nii ülevalt alt kui vasakult ja paremalt korterist. Inimesed on asetatud ikka nii nõmedatesse tingimustesse, lausa alandav, aga meie majas ei ole kombeks naabreid sõimamas käia ja mingit vihkamist ei ole, kõik on inimesed. Ma respekteerin neid, sest nad on olnud minuga viisakad ja öösel keegi eriti ei laamenda, kui kord kuus tuleb ette, siis kannatan ära. Nii lihtne see kooselu ongi.
Katsu rahu oma hinges saada ja vihata ei ole vaja, see tekitab vähki. Saa kõigepealt lahti oma sallimatusest.

MInd isiklikult absoluutselt ei häiri naabrite laste trampimine - nii ilus on mõelda, et järeltulev põlv kasvab ! ei häiri ka varahommikused murutraktorid - ilus muru - lastel hea seal mängida ! Ei häiri ka remonti tegevad naabrid - tublid inimesed - teevad midagi oma kätega ! Häirib kohutavalt lausa väljakannatamatu lindude siristamine - ja mitte midagi selle vastu ei aita - muudkui laulavad ja laulavad ja magada ei saa ! oleks siis mingi normaalne viis või midagi - ei - seal on kõik need hullud linnud läbisegi - mis neil viga on, et nad peavad kogu aeg virisema !

Aga siiski... hommikulvara trimmeriga akna all käristada on julm mis julm.

mind linnud ei häiri. aga kui naabrilap öösel tund aega ringi müttab, see häirib küll. see tuleb kõrvatroppidest ka läbi. mida on vaja sellisel kellaajal kolistada. ok, et diivan käib lahti jne, arusaadav. aga tund aega järjest mütsatusi ja kolinaid, peale 12 kuni kella ühest, siis pool kaks öösel on vaikus. ma ei taha igal öösel selle peale üles ärgata. kõik ei peagi vara (kell 11) magama minema, aga arvestagu sellega ka, et mõni läheb ja ei ole tore, kui pea kohalt jalgpalliharjutusi öösel kostab. ja kui midagi öelda, siis olen mina see naaber, kes ei lase teistel elada. kõnealune laps on ca 10 aastane.

Sai elatud kahes lasna üürikas - mõlemad korterid paneelikas ja maja keskel. Tõesti - nende majade ehitus iseenesest on vist juba selline, et iga väiksemgi müts kostub läbi. Esimese korteri ülemisel korrusel elas mingi noor perekond, kellel tundus et pole võimalust lapsele mänguasju osta ega ka aega temaga tegeleda. Mänguasjadeks olid siis ilmselt potid-pannid, mis 24/7 mööda mu lage kolisesid. Muusikat nad ka normaalselt kuulata ei osanud - õnnek oli nende elektrikilp minu ühisesikus ja kui närvi mustaks viskas, vaigistasin nende muusika ja muutsin ka valgust pisut hämaramaks. korra lükkasin neil voolu kogemata terveks päevaks välja. Ebaõnn :)
Teises üürikas oli ühise seinaga naaber vist pisut alaarenenud noormees. Vanust kõvasti üle 20ne aga iga hommik algas meil kollektiivse nfs mänguga. Kõlarid põhjas ja nii ta rallis päevad läbi. Mingi hetk hakkasid nad ka remonti regema, mis kestis vähemalt 2 kuud (edasi ei tea, kolisime ära) ja nii kella 9st kuni ikka vähemalt keskööni välja.
Nüüd ostetud korter samuti suures majas, viimane korrus ja õnnis vaikus :)

äraveelhõiskakuikatushakkabläbilaskmasiisonasiveelhullem