uhh kuidas ajab vihale. minu ema on sarnast juttu rääkinud, et meie vennaga ei hooli temast, sest meie oleme nüüd peened kõrgharidusega tänapäeva inimesed, meile ei sobi temaga suhelda, sest temal ei ole kõrgharidust ja meie peame teda matsiks nüüd. isa on juba mitu aastat surnud, aga tema alati oli ema vastu kena ja palus selline jutt lõpetada. tõesti ei suhtle eriti emaga enam, tähtpäevadel lastega käime külas, saadame vahel lastest pilte ka, räägime aegajalt telefonis ja oma algatusel oleme tal kodus ka pisemad remondid kinni maksnud ja tema maitse järgi valinud uued tapeedid ja põrandad ja veidi mööblit, sest meie meelest on normaalne, et kui meil on vahendid siis aitame teda, ikkagi meie ema.
samas temalt ei ole me kunagi saanud mingit sooja suhtumist. keskkooli lõpetamisel teatas demonstratiivselt ja valjult õues lillepeenarde juures kus sõpradega ja perega kõik fotosid tegid, et "jajah ta (mina) sai tartu ülikooli sisse. tark tüdruk, teadis kelle ees jalad laiali ajada". ma ei olnud keskkooli lõpuks rohkem suhtes olnud kui et paar korda olin kahe poisiga kinos/teatris käinud ja olin koguni 3korda suudelnud! mul oli nii häbi. peole ei läinud. arvasin, et kõik usuvad nüüd, et ma saingi ülikooli sisse, sest magan suvalistega. hiljem sain teada, et keegi ei võtnud seda juttu tõena ja et paljudel oli minust kahju, et mu ema nii rääkis. aga noorena ei suutnud mõelda selle peale kui absurd see oli. kui ma kord jõulude ajal olin kodus abikaasa ja kahenädalase beebiga helistas mulle üks ema naaber, et nii kole minust, et ma pühade ajal jätan ema üksi. sain pika loengu sellel teemal. ema oli käinud naabrite juures istumas ja oli maininud, et lapsed ei taha tema suguse matsi juures pühade ajal olla, me pidavat hoopis kuskil kallis hotellis tallinnas olema. elan emast paari tunni kaugusel ja teed olid jubedalt täis tuisanud ja isegi ilusa ilmaga poleks tahtnud vastsündinuga seda reisi teha. see oli meie esimene laps. sünnitus oli raske. kutsusime ema külla jõuludeks, aga ta ütles, et ta ei taha süüa jõulude ajal võõras köögis tehtud toitu. see, et mina ei tahtnud jõule ilma temata ja tahtsin, et ta tutvuks oma esimese lapselapsega ei olnud olulisem kui oma aasta tagasi välja vahetatud ahjus tehtud kana. nutsin telefoni otsas, kui proovisin ta ära rääkida et ikka tuleks. ta ütles, et olen lihtsalt sünnitusest liiga emotsionaalne. vend otsustas tol aastal, et ta tuleb oma abikaasaga minu juurde tähistama ja oma õepojaga tutvuma.
uhhhh, ärge rutake nüüd inimesi hukkamõistma. sina ei tea mis suhe nendel lastel oma isaga on. mina armastan oma ema väga, aga emadepäeval me midagi peale lühikese telefoni kõne ei tee, sest minu jaoks on see valus päev.