Eelmisel õigus, ega haige inimesega õiendamine ilus pole tõesti. Midagi kasu sellest ka pole.

Mul on tegemist küllalt ja P. teemasid loen harva. Praegu lihtsalt rohkem aega ja tahtsin P.ga proovida, teades juba ette, et sellest midagi välja ei tule.

Kättemaksu pärast...P, sa peaks mind selle aja peale juba paremini tundma. Tahtsin lihtsalt mõne sõna öelda enesekaitseks. Kirjutasin ka eelmises pikas teemas ja paljud mäletavad. Ma ei tahtnud jätta inimestele muljet, et loobusin sinuga kirjutamisest lihtsalt mingi eriarvamuse pärast.
Lahkad pikalt meie kirjavahetust ja sinu versioonis jääb minust suht loll mulje. Mina ei olnud Odini vastu. Kirjutasin just, et nende eesmärk on hea, kaitsta eestlasi. Sina kirjutasid, et odinlased võiksid muutuda agressiivseteks, et pagulasi hirmutada. Vastasin, et vägivald pole lahendus ja kas sa ei karda, et niiviisi kogemata ka mõni maha lüüakse. Ja siis võib olukord väljuda kontrolli alt.

Kus sul toakaaslased olid ja mis nendega toimus.

Liza, sinust nüüd küll halba muljet ei jää, täitsa vastupidi. Väga heasüdamlik, kannatlik ja arukas inimene paistad olevat.

Oma kolmandas kirjas sa jälle undad, et olid sinisilmne ja naiivne, et mind usaldasid, samas paned kirja lõppu oma nime nagu vastust oodates. Mis sinu peas toimus?

Kuule, P.le, lõpeta ära see õiendamine.
Suht vastiku vanamoori mulje jätad. On sul muidu nii karm suhtlemispuudus, et siin aina P kallal norid? Lahka oma kirjavahetust kirjas, mitte siin avalikult.
No ausõna, võta 1 ja viska teist. Pada sõimab katelt jne.
Täiesti samad kombed mõlemal, sellepärast juba 25-s lehekülg sama teemat jälle läheb.
Annab siis 1kord targem järele või mitte?
No ei usu. Pole siin neid tarku, pole.

Ei ole, ainult igavus on. Mis sind mu õiendamine torgib?

Kolmandas kirjas kirjutad pikalt, et oled naiivne ja usaldav ja et kas ma tegin nalja ja mis on mu probleem.

Seda ütlengi, sina õiendad igavusest ja teine halab igavusest. Mida rohkem 1 halab, seda rohkem teine õiendab.
Ehk siis 2 ühesuguse "igavuse hobiga" haiget teineteist siin Delfis leidnud. Tore.

Mis see sinu asi on.

Kirjutasid ju, et odinlased on agressiivsed ja kurjategijad ning võivad pagulastele liiga teha. Kui ütlesin, et Odinit on meie inimestele vaja,said väga pahaseks. Et kurjategijad ja tülitavad pagulasi, kusjuures ütlesid seda mind ründavalt. Kirjutasin, et Odin ei ole mitte ühtegi pagulast sõrmeotsagagi puutunud ja see hüsteeria on ju reformi propaganda.
Täpselt samasugune propaganda,nagu seda EKRE vastu tehakse.

Kedagi ei huvita su seisukohad, mida sa undad siin.

Sa said ju minu peale väga pahaseks, et ma Odinit pooldan Et kuidas nii,kas ma taha..., kas mulle meeldiks.... Selline näägutamine hakkas pihta,kui kirjutasin,et pooldan Odinit.

Sa ise näägutad praegu, lõpeta see ära ja miks sa meie kirjavahetuse halaga risustasid?

P.le Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sa ise näägutad praegu, lõpeta see ära ja miks sa
> meie kirjavahetuse halaga risustasid?

Ikka selleks, et sina rohkem siin möliseda saaks! :D

Esimeses kirjas kurdab P, et ta põeb pikemalt kirjutada ega julge oma arvamust avaldada, sest kardab olla eriarvamusel.

Teises kirjas halab P. sookaaslaste puudumise pärast.

Kolmandas kirjas on P. pettunud, et usaldas võõrast inimest.

Sina jäledik ja silmakirjatseja aga kirjutasid kurvale inimesele vaid selleks, et siin nüüd raporteerida ning teise kirjutamise üla ka veel lisaks aasida.
Suht jäle tegelane oled, peab mainima.

Ja mis sinu probleem on, et siin teemas undad? Tahtsin vaadata, kas P.ga on võimalik normaalselt suhelda ja tuli välja, et ei ole.

Sinu probleem seisneb selles, et sa ikka mõtled sellistele asjadele ja otsid lahendust. Päris elus jäävadki asjad lahenduseta, mõned inimesed on õelad ja jobud. Isegi klassikokkutulekul käinuna nägin, kuidas nii mõnigi kiusaja jäi täpselt samasuguseks, kusjuures mitte intellektuaalselt lolliks ja teiste ees sõimajaks, vaid üleoleva ja nähvava suhtumisega, aga ikka siis, kui sinuga kahekesi jääb.
Unusta ära see sõbranna, ära suhtle temaga, ära üldse eeldagi, et leiad lahenduse. Otsi huvialasid, mine trenni, harrasta meeskonnasporti, hakka vabatahtlikuks, otsi kasvõi kirjasõpru tavaposti teel.

Kust sa üldse tead, et teised naised ei käi üksi? Minul polnud ka kuskil 7ndast klassist kuni 20ndate keskpaigani üldse sõpru, käisin igal pool üksi. Siis vaatasin ka, et kõik saavad aru, et olen üksi või teised ei ole, aga sõpradega inimesed ei vaata selle pilguga. Praegu, kus mul on sõbrad, ei otsi kunagi üksikuid inimesi üles ja käin ka praegu vabatahtlikult igapäevaselt üksi ringi. Lihtsalt ei vaata teisi nii negatiivselt ega arva, et maailm on minu vastu.
Internetis on suured kogukonnad inimestest, kellel pole sõpru, kes näiteks ootavad jõulupuhkuse lõppu, et koos tööle minna. Seksiotsijate all mõtlesin lihtsalt partneriotsijaid, mitte konkreetselt seksuaalsuhet. Paljud üksikutest on autistlike kalduvustega (mina ka nt) ja mõned, aga mitte kõik neist ei tahagi sõpru, vaid kui on mõne asja vastu huvi, siis surfatakse netis, suheldakse või minnakse huviringi, käiakse spetsiifilistel üritustel. Küll aga tahavad need üksikud inimesed siiski partnerit (püsisuhet), nii et hala naiste ja meeste teemal on seal küll.

Paljude probleemiks on, et nad hakkavad mingite minevikukogemuste alusel kõike üldistama, kuigi peaks ammu lihtsalt ära unustama. Igal inimesel, kellel on palju sõpru ja kes on emotsionaalselt avatud, on mõni neile haiget teinud, jobu olnud või lihtsalt tülli mindud. Kõigiga läbi saavad ainult need, kes ratsionaalselt planeerivad, mida öelda ja kellega suhelda. Ei minda väga sügavaks, enne, kui ollakse kindel, et saadakse läbi. Mõni räägibki ainult viisakat ja pealiskaudset juttu.

Sinu ainus võimalus on ära unustada. Ma ei viitsi kogu teemat läbi lugeda, aga ära võta kuigi tõsiselt ka seda, et ei oska suhelda. Suhtlusoskus ei ole absoluutne, lõbus ja jutukas keskharidusega peotüdruk ei saa hakkama teaduskonverentsil ja juhiomadustega noor aktivist korteriläbul, kuigi omas seltskonnas on nad tähelepanu keskpunktis. Mina võrdlesin oma suhtlusoskust samuti populaarsete pidutsevate ossikalduvustega noortega, sest nad lihtsalt juhtusid olema minu kodukohas populaarsed. Aga ausalt öeldes ei oleks mulle ka 6aastasena see intellektuaalselt pinget pakkunud ja nende muusika ka ei meeldinud. Ülikoolis käis agar partneriotsing ja kõik keerles ümber hormoonide, mis oli nagu põhikool 2.0, lihtsalt pseudointellektuaases kastmes. Endised nohikud tahtsid olla popid, minu jaoks oli see aga igav. Samuti ei olnud suhtluskogemust, aga kui järele mõelda, siis polnud tegelikult kellegi huvitavaga veel tutvunudki.

Aga praegu on nii palju võimalusi. Interneti kaudu saad otsida endale kirjasõpru, üldse teada, mis huvialadega saab Eestis tegeleda, mida näiteks ülikoolis õppida, saad teenida lisaraha, omandada uusi oskuseid. Kusjuures, paljud inimesed, kellel oleks võimalik sõpru leida, pühenduvad pigem õppimisele, raamatute kirjutamisele, kunsti või muusika loomisele, sest tegelikult kõik suured tegijad peavad oma aega planeerima. Puudu jääb ajast, mitte tegevustest. Sõpru polegi kõigil vaja. Sinu probleem on selles, et näed maailma negatiivselt ja ei tee üldse midagi, ootad, et enne oleks sõbrad ja siis mõtled, et su elu muutub. Olen ise ka olnud selles etapid. Aga seda ei juhtu, pead ise kõigepealt kellekski hakkama.

Ah jaa, Aspergeri sündroom, nagu eespool räägiti, avaldub tüdrukutel sageli unistamisena ning omas maailmas olemisega. Sageli arvatakse, et aspergerid on teatud iseloomuomadustega, matemaatilised, tehnilised ja ebaloomingulised, aga tegelikult on neid igasuguste huvialadega ja ka väga loomingulisi. Neil on lihtsalt raske enda sisemaailma teatavaks teha ja sotsiaalseid reegleid mõista, tavaliselt on neil ka erihuvid, aga valdkond pole oluline. Minu meelest on oma sõbranna peale aastate kaupa mõtlemine samasugune erihuvi, nagu näiteks mõnel auto ilukilpide võrdlemine. Võimalik, et sul pole seda, aga igal juhul peaks psühholoogi juurde minema, see pole solvang, vaid soovitus. Kindlasti oskab psühholoog nõu anda, et kuidas inimestega suhelda.




Kurb to lkjh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Olen väga palju elus üksinda poes, kohvi j
> oomas või väljas jalutamas käinud.
>
> Aga
> ma ei ole mitte ühtegi naist näinud, ke
> s on pidevalt üksinda, nagu mina.
>
> Nai
> stuttav oma " SA OLED RÕVE VANAMUTT " üt
> lusega sai muidugi rahulduse.
> Aga imeli
> k ikkagi, kui sama vana naine teisele ni
> i ütleb.
>
> Kunagi käisin pea igal õh
> tul kohvikus kohvi või teed joomas ja
> ma olin ainuke ( ! ) naine, kes oli
> seal üksinda.
>
> Need sekspartneri soovi
> jad on noored inimesed, alla 40 kindlast
> i, rohkem usun, et vanuses max 35.
> Arva
> n, et enamusel siiski on eesmärk pere lu
> ua, laps saada, lapsele kasuisa, ei usu
> , et eriti palju neid on, kes lihtsalt n
> iisama sekspartnerit tahavad.

internetis:
https://www.reddit.com/r/foreveralone

https://www.reddit.com/r/ForeverAloneWomen/

https://www.reddit.com/r/FA30plus/

autistlike kalduvustega, palju trolle:

http://boards.4chan.org/r9k/


tõsiselt, otsi netist, "how to find friends middle age", "penpals" vms.
Võid isegi tutvusportaalidesse kuulutusi panna, et otsid sõpru.

lkjh

Olen väga palju aastaid üksinda käinud ja tunnistan, et eriti noorena oli mul kompleks, et kõik vahivad, see jälle üksinda.

Eriti kuskil üritusel oli kohutavalt ebamugav, sest kõik teised naised olid kellegagi koos.

Ühte pidevalt üksinda olevat meest olen küll näinud.

Sellepärast olen spetsiaalselt ringi vaadanud, kas on veel mõni naine, kes pidevalt üksinda.

Mõtlesin veel, et kui keegi on samamoodi ükski hunt, siis julgen juttu teha.
Aga mitte ükski ei ole silma torganud.

Enamus naisi ilmselt jah tahavad püsisuhet.

Ma ise absoluutselt ei mõelnud 20 - ndates püsisuhte peale.
Olin nii 20, kui mõtlesin, et ma küll abielluda ei taha, see tundus kuidagi hirmutav.

Tundub imelik, aga ma ei saanud 20 - ndates üldse aru, miks naised nii mehele kipuvad.

Naljakas mõelda, kuidas ma kunagi mõtlesin.

Minu probleem oli ka siis SUHTLEMISE PUUDUS, püsisuhet ma ei tahtnudki.

Püsisuhet hakkasin tahtma alles siis, kui peigmees tekkis, kahjuks oskasin selle ära rikkuda.

Noorena oli kõik põnev, olin igasugusteks tegevusteks valmis, aga ikka sõbrannasid ei leidnud.

lkjh

Usun, kui oleksin peale peigmeest uue suhte leidnud, siis vaevalt ma naistuttava käitumise ja ütlemiste peale nii palju mõtleks.

Olen pidevalt üksinda ja nii mõtlengi mineviku peale.

Nüüd muidugi uut suhet enam vaja ei ole, see oleks pidanud tekkima 30 - ndates.

lkjh

Aitäh sisuka kirjutise eest.

Vabandan, ma ei saanud aru, keda sa teises lõigus sõbranna all silmas pidasid ?
Kooliõde või kirjavahetust ?
Kooliõega olime lihtsalt vanad koolikaaslased, ei ole sõbrannatanud kunagi.

Ara sa minuga enam yhendust votta. Oskad ainult laliseda.

Ruttu, P 15. 10

Kirjutasingi, on kahju, samuti sellest, et olen tänulik kirjavahetuse eest.

Olen korduvalt kirjutanud, et teist naisterahvast ei leia suhtlemiseks ja et meil on hea klapp, vähemalt mulle tundus nii.

Kõik oligi korras kuni selle jamani.

Loomulikult on kahju.

Konflikt on äärmiselt ebameeldiv ja kindlasti me kumbki seda ei soovinud.

RRRRRR

Me kumbki seda konflikti kindlasti ei soovinud.

Algul mina solvusin, siis Liza solvus ja meil mõlemal oli ebameeldiv.

Teeks heameelega kogu selle konflikti olematuks, kui see vaid võimalik oleks.

Sa kirjutad lamisevas stiilis ja hakkad kohe kurtma. Kirjavahetus sinuga oli ebameeldiv kogemus.

P. Vaevalt üldse keegi nii suur patrioot on kui sina, kui sul muud peas pole kui pagulased ja mõtled neile ööpäevaringselt ja jaurad foorumis karjudes palgaline ja saates inimesi Aafrikasse, nii suur patrioot pole ükski norm inimene.See teeb lõppkokkuvõttes vaid halba ja kahjustab sinu üllast eesmärki.