Angiga te teineteise võidu kirusite ja siunasite eestlasi ja kiitsite pagulasi.
Angi väide, et tema arust võivad eestlased kohe maailmast kaduda, tal ükskõik, tundus niivõrd uskumatu.
Lugesin seda kommi mitu korda üle, ei suutnud uskuda oma silmi.
Ma ei oleks iial uskunud, et ang oma kirjutisi tagasi ajama hakkab.
Hea küll, ütles nii, siis ütles, kirjutas pika ja põhjaliku pagulasi pooldava kirjutise, mis seal ikka.
Kõige tobedam on seda hiljem tagasi ajama hakata, see jätab angist väga kummalise mulje.
Uskusin, et angil on iseloomu, julgust ja jõudu, kahjuks eksisin.
Palju normaalsem oleks öelda, et mõtles jah nii või et kirjutas südametäiega, aga eriliselt labane on tagasi ajada.
Uskumatu. Igal juhul ei oleks angist sellist käitumist iial uskunud.