Kommijad muudkui kiruvad bioloogilist isa.

Kuid kas hoopis emast ei olnud vastustustundetu teha laps mehega, kes temast ei hooli ????

Väga kummaline on teemaalgatajat arvustada.

Kui keegi siin isa ja lapsega inetult käitub, on ema.
Kasutaski ära meest, kes aitas tal last kasvatada.

Ainuke alatu ja silmairjalik on siin ema.

Telesaates nähtu on aegu olnud romaanide, filmide ja teatrietenduste materjaliks. Teadlaste väitel kasvatab 5-10% meestest teadmatult mitte oma ihuvilja, kuipalju on teadlikult seda tegevaid mehi, pole keegi uurinud.
Ehk oleks leebem läheneda asjale huviga suguvõsauurimise vastu? Et unes ilmunud vanaema viis mõtted sellele? Pealegi on selline tegevus praegu vägagi moes. Sel juhul võiks ju midagi selguda.
Sest paraku on parim võimalus kiusatusest jagu saamiseks sellele järele anda ja kinnisidee võib inimese elu põhjalikult tuksi keerata.

Minu arusaamist mööda on see situatsioon nüüd niikaugel:

Kuulsid vanaema vihjamas mingile saladusele. Aga ta ei öelnud kindlalt, et see saladus on sinu põlvnemise kohta. See võib olla ükskõik mis.

Nägid filmi, kus naine pettis meest ja teed nüüd sellest filmist järelduse, et sinu isa pole sinu isa. Fakte sul pole, isegi vihjeid mitte.
See on ainult sinu aju sünnitis ja põhineb juhuslikult nähtud filmijupil.

Aga kui sa oleks selle asemel näinud filmi, kus näiteks laps oleks sündinud sabaga, oleks sa saanud teha sellest järelduse, et võib-olla sündisid sina ka sabaga, aga see lõigati väikelapseeas ära, nagu sellisel juhul tehakse, ja vanemad ei ole tahtnud sellest sulle rääkida. Loogiline!

Või kui sa oleks näinud filmi sellest, et kellelgi oli sündides kaksik, kes oli näiteks väärarenguga ja sündis seetõttu surnult, oleks jälle põhjus seda teise lapse eest varjata (muuseas, minu suguvõsas oli selline lugu, elus kaksik ei tea sellest siiamaani, sest ta ema palus sellest mitte rääkida). Ja sa saaks teha järelduse, et nii see oli sinu peres.

On palju asju, mida vanemad võiks lapse eest varjata - see ei pruugi üldse olla isadus. Näiteks näitleja Michael Caine kirjutas oma eluloos (ilmus mingi paar-kolmkümmend aastat tagasi), et kui ta lõpuks keskealisena tuntuks sai ja Hollywoodi kolis ja ema ka sinna kutsus, siis ema keeldus ja jäi Inglismaale. Ja alles pärast ema surma said tema ja ta vanem vend teada, et neil on veel üks vend, neist mõlemast vanem. Kuna ta aga on arenguhäirega, on ta hooldekodus ja ema käis teda seal igal neljapäeval vaatamas. Ja nad ei olegi teada saanud, kas see on ka nende isa laps, sest see vend oli sündinud enne ema abiellumist isaga.

Neid võimalusi on lugemata hulk, mis saladus see olla võiks. Ära hakka niimoodi lambist oma vanemaid kahtlustama ühe kinnisideega. See on sinu kinnisidee ja võib osutuda väga valeks.
Ja selline valekahtlustus võib väga palju haiget teha mõlemale vanemale!

Pigem ürita ema veenda, et vanaema tahtis, et ema sulle räägiks - ehk räägibki.

Usun, teemaalgatajal on sisetunne, mis ei ole tekkinud ainult vanaema öeldul.
Ju algatajal teisi pohjuseid, miks nii tunneb.

Eks tunnetab, et midagi on valesti ja on tunnetanud seda pikka aega.

Kui ema on otsustanud vaikida, vaevalt rääkima hakkab. Oleneb emast muidugi, kui kangekaelne on.

olen väsinud. poole ööni muudkui mõtlesin, siis ärkasin imelike unede peale ja mu peas on kohutav virr-varr.

jah, on muidki märke ja kahtlusi, on olnud kogu aeg.

siiani lihtsalt elasin. olin rahul ja terve. täna olen katki.
ju see telesaade pidi mind äratama. see oli nagu võti, mis avas mu elus uue ukse, kuhu pean nüüd sisenema. ja ma kardan.

eile õhtul, kui vaatasin oma vanemaid, siis tõesti, ma ei ole kuskilt kandist isa moodi. pole kunagi olnudki. mu kunagine sõbranna ütles ikka, et kuule, kelle moodi sina küll oled, sa pole ei ema ega isa moodi.
eile aga siiski tundus mulle, et ema moodi ma siiski ikka olen. või tahtsin ma seda uskuda lihtsalt. ei teagi.

aga ma parem ei kirjuta hetkel midagi enamat, pean oma peas mingi korra looma, mõtlema ja rahunema kõigepealt.
seda aga kindlasti, et nüüd enam pole võimalik lõpetada enne, kui olen selle saladuse teada saanud ja pole oluline, mis käike selleks kasutama pean.
väga halb tunne on, kõik on nii sassis ja segane. ohhh.

Osa inimesi kohe oskavad endale probleeme tekitada

kes ma olen? Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> eile õhtul, kui vaatasin oma
> vanemaid, siis tõesti, ma ei ole kuskilt kandist i
> sa moodi. pole kunagi olnudki. mu kunagine sõbrann
> a ütles ikka, et kuule, kelle moodi sina küll oled
> , sa pole ei ema ega isa moodi.

No kui mina vaatan oma vanemat poega, siis tema pole üldse minu moodi, ei välimuselt ega iseloomult. Mis järelduse siis peaks tegema? Et polegi minu poeg? Kuigi ma ise ta sünnitasin.

Sa oled ikka täitsa pooletoobine, kohe vägisi on vaja endale probleemid kaela tõmmata mingit e jaburate kahtlustustega, mis on kuskil sin totakas ajus välja hautud ja milleks sul peale kunagi kuuldud jutukatke mitte mingit alust pole. Pealegi pole sul üldse aimu, millest tookord jutt käis.

Vean kihla, et tegemist on mingi nõmeda teismelisega, kellel pole midagi teha ja nüüd igavusest haub omale probleeme kaela.

tänud, sain teada, et olen totakas teismeline.

vastan, ma ei ole enam teismeline, olen ikka täiesti täisealine juba mõnigi aastake juba.

ja kui see, et laps ei usalda oma vanemaid, sest märgid viitavad pettusele, varjamisele, on lapse viga, siis minul on piinlik teada, milline ebaaus ja jultunud on inimhing tegelikkuses.
mida siin veel loota ja tahta, kui su kõige kallimad ja lähedasemad sind lollitavad juba sünnist alates. mida siis laiemalt ringilt veel oodata.
kas tõesti see, kui mina, pisike inimene, üritan leida tõde, on justkui vale ja mõttetu enda elu tuksi keeramine? eks ta ongi haiget tegev, ainult, et minu enda jaoks siiski kõigepealt.
tegelikult olen ju mina ikkagi see, kes otseselt on lükatud sellesse olukorda ja see, et ma tõde otsin, pole küll mingigi süü või valetegu.

aga samas terve see lai üldsus, alates, kust otsast tahes, krutib ja keerutab nii, et silm ka ei pilgu, ja eeldab seejuures veel, et inimesed peaksid olema õnnelikud, siis no minu pisike probleem selle mastaapse kõrval on tolmukübemeke.

ja otseselt nüüd minu teemast veel.
miks need vanaema kirjutatud kirjad, mida ta enne surma haiglas mulle kirjutas, kadusid? kui poleks olnud räpast saladust, siis oleksid need kirjad minuni jõudnud.
kas pole nii?

kust ma seda tean?.
vanaema siis veel elus õde küsis vanaema matustel, kas sain kõik vanaema kirjad ikka kätte, mis vanaema minu ema kätte hoiule andis ja palus need mulle edasi anda peale tema surma.
ma pole neid kirju isegi näinud mitte ja ema käest küsides sain vastuseks, et mida, mis kirjad?! tema ei tea midagi.

olgu ma tänamatu või kes tahes, aga samas, kas valetamine ja varjamine on armastus? armastus, mille eest peaks tänulik olema? ei.

labiilse psüühikaga oled. peaksid ravile minema.
just enne siin ütlesid, et ei hakka neile lambist turja kargama ja nüüd ohid, kuidas sind on ikka tillitatud ja petetud.
otsusta juba ära, mida sa tahad.
niisama ohkida ja jaurata pole mõtet. kas lähed ja räägid asjast otse ja ausalt, mis peaks normaalses peres normiks olema või teed head nägu halva mängu juures edasi ja haletsed end surmani.

selge.

ütlesin jah, et ei hakka lambist turja kargama, sest nad on minu vanemad siiski, ma armastan neid ja lisaks ma ei teadnud ette, millise pöörde võtab see eileõhtune käik nende juurde. ma lootsin, ja kui aus olla, siis ei teagi, mida ma lootsin. ilmselt lootsin, et eksin oma kahtlustes.
kahjuks sain aga kinnitust.
lisaks olen mõelnud eriti pingsalt kogu eelnevale elule ja mõned mälestused on eriti esile kerkinud. kõik see kinnitab, et midagi ei klapi.

ei haletse ma end sugugi. lihtsalt olen oma arenguteel pika sammu edasi astunud viimase paari päevaga. paljud asjad, mis siiani olid soojad ja rahustavad, pole seda enam, ja usaldus on saanud hoopis uue tähenduse. samamoodi armastus.

kirjutasin siia edasi vaid selleks, et kuna ma teema algatasin, siis tundus õiglane, et peaksin asjade käigust veidi ka edasi kirjutama, lihtsalt andma tagasisidet inimestele.

kuule, aga äkki oled sa hoopiski lapsendatud? Äkki sinu vanemad ei saanudki lapsi - kas oled pere ainuke laps - siis võib see vägagi tõenäoline olla.

Selge pilt. Kui algul vois postitaja toesti olla labiilse narvisusteemiga ja vaga mojutatav isik, siis nuud on selge, et tegemist on klikikorjajaga. Alguses oli pohjuseks vaid kuuldud lausekatke aga paev hiljem on ilmunud kadunud kirjad, veel veidi ja ema on salaja kellegagi kohtunud. Muinasjutuvestjad, olge alati faktide ja nende esitamisega hoolikad!

olen ainuke laps jah.
aga kui ma olengi lapsendatud, siis miks ma ei võiks seda teada. ma ju ei jätaks inimesi, kes mind on suureks kasvatanud, mulle ema ja isa olnud. mu armastus jääks.
aga kui sihuke vassimine ja saladus kestab, siis tunnen end reedetuna. armastuse reetmine oleks see, ja kogu edasine võib kõigi jaoks kildudeks puruneda.
arvan, et isegi see on kuidagi vale, et mina siin uurin ja puurin, selle asemel, et minuga oleks sel teemal räägitud nagu inimesega.
parim oleks, et eksin kõiges, et mingit saladust polegi.

Ei mõista teemaalgataja süüdistajaid absoluutselt.
Kui on ikka kahtlus, on see ju põhjusega tekkinud.

Järelikult on tal põhjust kahtlustada, tihti sisetunne ei peta.

|Kas seda dna testi kuidagi salaja ei saa teha, mingi dna kandja ju peaks saama ilma teavitamata ka? Minu arust arusaadav, et taolisi vastuseid otsitakse, kui kusimus on tekkinud. Vahest tasuks uurida dna uuringuid teostavalt asutusest, kuidas seda teha, et mitte kedagi riivata.

Kui sa nii selle telekas olnud saatest leili läksid, siis ehk meenutad, millest seal DNA tehti .Hambaharjast, aga see pidi tunduvalt kallim olema. Nii et, pane isa hambahari pihta, luhvtita oma rahakotti ja tõde on käes. Aga kas see sind õnnelikumaks teeb? Kahtlen.

Just nimelt, asi on ju selles, et geneetiline päritolu võib teatud juhtudel eluliselt oluliseks osutuda!! Kuidas paljud küll sellest aru ei saa või ei taha aru saada?! Nt pärilikud haigused jmt. Mõistan teemaalgatajat ega pea samuti loomulikuks, et selliste asjade varjamine oleks nii mõnegi meelest justkui norm.

Tõesti, ega siis tegeliku bioloogilise päritolu teadasaamine kahanda kuidagi sisuliste (kasu)vanemate rolli ja tähtsust lapse jaoks.

Võib-olla on mõni inimene näiteks pikka aega intuitiivselt tajunud, et midagi on (temaga) teisiti või valesti, ning see häirib teda. Ta ehk püüab seda tunnet alla suruda ja ütleb endale, et kõik on ju tegelikult korras ja ma kujutan endale lihtsalt midagi ette. See ebamäärane aimdus muutub aga järjest häirivamaks, inimene hakkab kahtlema enese adekvaatsuses ja halvimal juhul võib isegi psüühikahäire välja kujuneda. Tegelikult aga on asi selles, et ta ei ole bioloogilises mõttes oma vanemate järeltulija, mida ta alati kuidagi vaistlikult on tundnud, aga mida talle räägitud pole. Sellisest varjamisest ja ka elu lõpuni teadmatusest ei pruugi tingimata tulla mingeid probleeme, aga võib.

üks asi on geneetiline jada, mis kandub edasi just bioloogilist liini pidi.
teine asi on inimsuhted.
just seda geneetilist liini peabki teadma ja tundma, sest see jada jätkub järeltulevates põlvedes kindla reeglina. nii puht füüsilises mõttes, kui ka energeetilises. meeldib see meile või mitte, aga näe, sedasi on seatud. kui su vanaonu ikka jälkusi tegi, siis mingitmoodi on sinuski temast jäänud energeetiline kild olemas, ja iial pole teada, millal see võimenduda võib.

Ilmselt oledki adopteeritud, aga miks ainult isa DNA võtta, siis peaks ikka emalt kah võtma, et täielik tõde ilmsiks tuua.

Ja siis riputad FB-s üles ausa teate (jää ausaks!), et su bioloogiline isa on vanglas tapetud pedofiil, ema on aidsihaige vene prostituut, siis sul alles õnne taevani ja kõik püüavad lõpetada sinusuguste geenidega naiskodanikuga tutvuse.
Hahaahaa.

väga vajalik oleks teada tõesti.
kui minu reaalne isa oleks pedofiil ja ema joodik, siis ma ei sigiks iialgi. see oleks normaalne.

kindlalt pead teadma, kes su bioloogilised vanemad on päriselt, sest midagi head seal küll olla ei saa, kui seda on nii kaua varjatud.

kui minu poeg peaks elukaaslaseks valima kellegi kahtlase tüdruku, siis mina küll seda nii ei jätaks, ei saa ju leppida sellega, et lapselapsed on ei-tea-kes.

võimalik, et need kasuvanemad on korralikud inimesed ja nende arvel sokutatakse tontteabmis päritolu plika esinduslikku perekonda.

kui selline kahtluski on, siis asja peab tõsiselt uurima.

Koolikokkade saates on vennad Mattias ja Aaron, üks põhjamaine blond teine temperamentne ja tõmmu.

Ütle siis, et lihased vennad...

väliselt esinduslikus perekonnas võib olla ka pereisa pedofiil jne.
asi on sinus endas.
kui mina saaks teada, et mu ema ja isa on olnud vägivaldsed, seksuaalkurjategijad jne, siis ma ei sigiks ilmaski.
samas enamus sellistest esinduslikest siniverelistest sigib suurelt ja ei pilguta silmagi.
vahet pole..
tarakanid ju ka sigivad, ei uuri ilmselt suurt (või minesatea) ja vahet pole.

kas su järeltulija on kinnitanud, et ta tahab sigida? sa räägid sellest olemata lapselapsest nagu omaenda tugevama õigusest, mis PEAB siia ilma tulema

Mul 4 last, 2+2. olengi juba vanaema ja lapselaste osas ütlen nagu Toots, et ega's nad tulemata jää!

Raudseldile
kaks korda kaksikud? mõlemad katseklaasist tuld?
ära korda ilukirjanduslikke raamatulauseid. jätab sust trafaretse ja igava inimese mulje. ise arvad, et jätab sust intelligentse ja paljulugenud inimese mulje, aga ei..

täna ikka sama tark nagu eile.
homme on laupäev ja lähen jälle vanemate juurde. nüüd juba kindlalt selleks, et otse rääkida. parem oleks, kui isa nt poes käiks vahepeal, siis saaksin emaga omavahel juttu ajada.
ja ma küsingi nii, et mind vaevab see, kui olin laps, siis juhuslikult kuulsin pealt, kui vanaema ütles, et pean suureks saanuna teadma kindlasti üht saladust, et sina, ema, pead mulle selle kindlasti ära rääkima. ja edasi, et vanaema ka unes ütles, et emaga vaja tähtsast asjast rääkida.
ja palun, ema, ma olen suur, räägi.
lisaks küsin neid vanaema kirju ka, mida ma siiani näinud ei ole. äkki on ka need kuskil alles.
eks näis siis, mis saab.
samuti lisan, et minu armastus ei muutu nende vastu. olgu vaid aus ja kõik.

aga niisama lisan siia, et jah, kui peaks olema nii, et mu bioloogilised esivanemad on kuidagimoodi kas kurjategijad, narkarid vm, siis mina lapsi ei muretse. lapselapsed pärivad oma vanavanematest kõige rohkem.
head ööd.

:-D 2+2 tähendab 2 tütart ja 2 poissi.:-D