Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Halb kogemus
Miks nõuka aja jõulude kohta valetatakse ?
 
ja veel 26. detsember 2016, kl 14.51
Jõulud ei olnud keelatud püha. Ka kirik ei olnud ju keelatu - kirikud töötasid.

Sinu jutt, kullake, on rohkem nii ... teismelise kiusujutt.
 
veel üks 26. detsember 2016, kl 15.02
aga selge ju, miks neid moonutatud tõdesid vaja on. inimestele peab ju looma pildi kohutavast ja jõledast ENSV ajast, kus mittekui midagi head polnud, et oli aint üks suur viletsus, hirm ja surm vahtis iga nurga taga.

aga tegelikult olid tol ajal paljud asjad inimlikumad, kui täna. ei hakka neist praegu rääkima, kuna täna räägime jõuludest, seega kuusest aastalõpus, ja milla siis kuusepuu tuppa toodi.
meil oli kuusk toas jõuluajal, lihtsad ehted küljes ja tuba kuuselõhna täis. igal aastal ootasin jõule imelise helduse ja hardumusega, ootasin kuuske tuppa, ootasin piparkooke, mida teha, ootasin küünlaid ja ootasin seda seletamatut rahu, headust, mis valdas hinge.
olen sündinud 47 aastal, seega tean, kuidas need asjad olid.
koolis oli muidugi teisiti ja meie linna suur kirik ei olnud tegev nõukaajal. seega kirikus ma päris lapsena ei käinud.
hiljem, kui juba teises linnas koolis käisin, siis seal oli tegev kirik puupüsti rahvast täis igal jõuluajal ja mitte keegi ei teinud numbrit, et meie õpilased seal käisid.
mina käisin orelimuusika pärast, küünlasära pärast, selle võimsa hoomamatu salapära pärast, millest ma ka kord koolikirjandi kirjutasin. eesti keele õpetaja rääkis minuga peale seda ehmunult ja manitses, et ma ei rikuks oma elu selliste reaktsiooniliste kirjutamistega ja ütlemistega, sest koolidirektor oli meil väga punane ja kgb-ga seotud koos oma järelkasvuga kuni uue eesti ajani välja. see eesti keele õpetaja oli lihtsalt unustamatult võrratu.

eks sedasi kasvatati nõukogude uut inimest, kelle kodu on nsvl ja mis vahet, kes sa rahvuselt olid. lõpuks oleksid kõik olnud üks mass, üks pere.
täpselt samamoodi käib praegugi ajupesu, aga risti vastupidiselt, et kasvatada uut ja sallivat multikultit, kelle kodu on ükstaspuha, milline maailma punkt, lihtsalt juurteta mass, keda tuul kannab, kuhu juhtub.
ega polegi vahet - nii nsvl, kui kogu see multikulti, need on üks ja sama suunitlus, pisukeste muudatustega ja kohandustega.
ajusid pestakse ikka sama intensiivselt, kuigi vahendid on teised.
 
to ja veel 26. detsember 2016, kl 15.23
Elasin nõukaajal, jõulud ei olnud püha. Käisin keskkooli ajal ka ise kirikus, klassijuhataja passis kiriku ukse taga ning hiljem sain koos teiste klassikaaslastega päevikusse märkuse ebapatriootliku käitumise eest.
Samuti tuli klassijuhataja mulle koju emaga pahandama.

Ilmselt teie kooli õpetajad ei olnud eriti agarad käske täitma.
 
67 aastane 26. detsember 2016, kl 15.25
Pidage meeles et nõuka aeg oli pikk, aastakümneid. Oli igasuguseid aegu. Minu vanemad rääkisid samuti et õpetajad valvasid kirikute ustel et noored, eriti kommunistlikud noored ja pioneerid kirikusse ei läheks. Mind siiski veeti jõululaupäeval, ei meeldinud üldse, pikad igavad jutlused, ainult üks laul oli ilus kuulata, ju see vist Püha öö oli. maakohas mingit kuuskede, küünalde ega muu jõuluträni müüki ei olnud. Nääriasjad, st. küünlad, hiljem lisandusid piparkoogid, tulid müügile 1.jaanuaril. Seda mäletan täpselt, veel 80-nendatel ei müüdud piparkooke enne jaanuari. Ise tehti küünlaid,ise tehti piparkooke, inimeste südames olid jõulud, ametlikult püüti igati vältida. Koolide nääripeod peeti tingimata peale 26. et ei saaks seostada jõuludega. Mingit valetamist pole olnud,lihtsalt oli ju pikk aeg ja sinna mahtus igasuguseid nõkse ja trikke, selles mõttes on lausa huvitav vanu aegu meenutada, noortel pole muud jõuludest meenutada kui kaubandusvõrgus seiklemast, neist on kahjugi.
 
to 14. 50 26. detsember 2016, kl 15.34
Ma elasin samuti väikelinnad Ida - Virus. Nagu sinagi.
Koolilapsed narritasid klassiõde kirikus käiva ema pärast ning kohalikus kirikus käimine oli õpilaste arust häbiasi.
Mäletan väga hästi seda suhtumist.
 
veel üks meenutus 26. detsember 2016, kl 16.21
Erinevaid arusaamu ja kogemusi siin. Endal sünnipäev enne jõule. Vanemad olid eestiaegsed inimesed, meil oli alati kuusk kodus. Ise me kirikuinimesed polnud, aga meie majas Hiiul 50-ndate esimesel poolel elas mitu peret usklikke. Mingit kiusamist ei olnud. Hiljem, noore inimesena, sai 24-ndal ikka kirikus käidud, põhiliselt Püha Vaimu kirikus (luges Jaan Kiivit). Mulle meeldis vana klassikaline jõulumuusika. Kirikud olid siis puupüsti rahvast täis küll. Kuuskedega olid lood nii, et need toodi müügiks minu meelest jõululaupäeva hommikuks, sest hiljem polnud enam mõtet, palju läks raisku, ei ostetud enam.
 
no nii 26. detsember 2016, kl 16.47
mulle tuldub, et sinu ajus polegi pööret toimunud ja siiani nõukaegse propaganda küüsis.
Millist ajalugu sina õppisid? Et venelane vabastas meid ja sakslane oli paha. Kas nii oli tegelikult, vasta kui oskad?
 
Mõtle,ära sapitse 26. detsember 2016, kl 16.54
hehhehe Kirjutas:
------------------------------------------------------
> ainult usklikud toovad kuuse
>
> ajupestud juutide sitt on see
>>>>>>>>>>>>>>>>


Mis puutuvad jõulud ja kuusk juutidesse?
 
kuldmedal 26. detsember 2016, kl 17.01
meie klassis õppis kirikuõpetaja tütar, läbi viieline ja iga aasta kiituskirjade saaja, keskkooli lõpus oli kuldmedali pretendent aga kuna polnud komsomol ja isa kirikuõpetaja siis ta polnud medali vääriline lihtsalt.
Ta ema oli inglise keele õpetaja ja tal oli valida, kas lahutab ja asub lastega eraldi elama või kaotab töö.
ei lahutanud, kaotas töö ja hakkas kirikus organistiks
 
raske saatus 26. detsember 2016, kl 17.08
Nõuka ajal oli paljudel raske, keegi ei tule siia valetama. Kui mõni väidab, et küll oli hea, siis temal oligi, mõelda ei olnud vaja, töö oli kindlustatud, elamispinna võisid suvalises kolhoosis saada ja kes elas selleks et süüa juua s...... ja s......, jälle tööle ja sama otsast peale, siis ei olnudki muresid. Elu oli väga hea.

Kes aga tahtis oma peaga mõelda, selle elu oli ääretult raske ja piinarikas. Kes ei võtnud kommunistide propagandat tõe pähe, pandi hullarisse või vangi. Aga sellest ei teagi lihtrahvas, kellel oli hea elada.
 
NiiOngi 26. detsember 2016, kl 17.39
Nagu ütleb 67 aastane 15.25:
"Pidage meeles et nõuka aeg oli pikk, aastakümneid. Oli igasuguseid aegu."

Nii oli ka väikese Eesti sees erinevaid rajoone, linnu, külanõukogusid, kus juhtisid "vägesid" erineva hirmuastmega ülemused. Kes oli vingem moskvakoogutaja ja karjerist, selle "alamad" olid ka suurema pinge (loe - silmakirjalikkuse) all.

Kuid oli ka juhte, kes olid rahumeelsed, ka kooli direktoreid oli, kes rääkisid välja oma õpilasi.

Ega ei ole jah, maailm must-valge.
 
jehh 26. detsember 2016, kl 17.48
Tallinnas oli Oleviste kirik 70ndatel jõuluõhtul koolinoori puupüsti täis. Paljud tulid lihtsalt protestimärgiks. Õhkkond oli meeliülendav. Ei meenu, et keegi töökohas või koolis oleks sellepärast pahandanud. Tallinna rahvale tõid jõulud koju ka soome tv kanalid oma jõulude lauspromomisega.
Kardeti võibolla stalini eluajal kuni 53 aastani. Siis oli kindlasti jõulude pidamine vaguram.
 
njahh 26. detsember 2016, kl 18.18
jõule nõukaajal ei tähistatud ja kirikus käimine oli taunitav - selge see. Et aga enamus meist käisid, siis tegemist oli omamoodi protestiaktsiooniga, mis mõnevõrra ka põnevust pakkus. Kirikutesse olid õpsid valvesse aetud, kuid kuna nad ise ka enamasti samasuguse mõttelaadiga olid kui õpilased, siis tüli ei tõusnud.
Küll aga olid valves ka kgbiidid ja jälgisid ning pildistasid kirikuskäijaid ja eriti hoolsad olid nad Kuperjanovi juures. Mäletan ise korda, kui kirikusse sisenemisel välk sähvatas...

Ja muide, ega tavalisel tööinimesel pahandusi tekkinudki, pahandused tekkisid vanematel, kes juhtumisi tähtsatel kohtadel töötama juhtusid. Kui ikka järglane vääritult käitus, kutsuti vanem kindlasti vaibale.
 
ka nõuka-aegne 26. detsember 2016, kl 18.50
veel üks
26. detsember 2016, kl 15.02
aga selge ju, miks neid moonutatud tõdesid vaja on. inimestele peab ju looma pildi kohutavast ja jõledast ENSV ajast, kus mittekui midagi head polnud, et oli aint üks suur viletsus, hirm ja surm vahtis iga nurga taga.

Just minu mõte! Kohe näha, et inimene teab nõuka-ajast midagi, mitte ei lahmiJa siinsed kommenteerijad suruvad aga sama propagandat järjekindlalt ja jätkuvalt peale.

Kasvasin nõuka-ajal üles, ei tundnud ei hirmu, alandamisi ega ajupesu. Ei kuulunud ma komsomoli, aga keegi ei keeldunud mind selle tõttu ülikooli vastu võtmast. Omandasin esimese kõrghariduse nõuka-ajal, teise juba taasloodud EV ajal, aga ei oska esimest küll teisest kehvemaks pidada. Ja olin noor, elasin samasuguse kirega, nagu praegusedki noored. Toimus ka siis igasugu huvitavaid üritus ja tegelikul tei marssinud mitte keegi õpilasmalevas lippudega trummipõrina saatel ringi, nagu filmis kujutatakse. Ei pidanud end millegi tõttu õnnetuks. No ei olnud nii palju asju jah saadaval, aga selle-eest kasvas üles põlvkond, kes ei näinud õnne ainult asjades.
Nii et - kahju küll - seni, kuni meieealised veel elus on, ei õnnestu neil kaasaegsetel propagandistidel oma valedest kubisevat joru ajada.
 
viimasele nõukaegsele 26. detsember 2016, kl 19.29
Kelle propagandat sina levitad?
Siin on korduvalt öeldud, et erinevates Eesti osades ja erinevatel aegadel alates 40 kuni 80 aastateni oligi erinevad elud.
Mis siin nii keerulist on, et kui kuskil oli teistmoodi, siis kohe propagandamasin ja joru ajamine.
 
udujutud 26. detsember 2016, kl 20.27
See üldine udujutt, et mujal ehk oli teistmoodi...Ja et ikka kiusati jõulude ajal.
Kui küsida konkreetselt, et kes siis nimeliselt seda ajupesu tegi..... no ei saa vastust. Ja et milline õpetaja siis lapsi kirikuskäimise eest hurjutas..... jälle ei midagi konkreetset.
Terve klass vihkas ja narris kirikuskäivat last? No milline ja kus siis konkreetselt.... kes seda teab. Kellel konkreetselt ja kes konkreetselt akna all passimas käis, kas jõulupuud näha ..... ei ole nimesid. Jne.
Aina üks jura, et jõulud olid keelatud. Kuidas ja kelle poolt keelatud..... isegi kirikuõpetajad ei tea sellest midagi. Kirikud olid kõikjal rahavast täis. Aga no paljud kinnitavad ju ka praegu, et jõulude ajal mitte keegi siin riigis kirikus ei käi.
Erinevatel aegadel oli ehk erinev jah. Stalini ajal kindlasti oli teisiti. Aga kui paljud siinsed kommenteerijatest näiteks 1940. aastast midagi konkreetset ja tõeseltvõetavat mäletavad? Vaevalt selle aja noored (sündinud siis 1920) siin kommenteerivad.
 
To 20.27 26. detsember 2016, kl 20.55
Taevake, mis asja sina nüüd ajad?

Koolikiusamisest pole kuulnudki? Naabrite teesulgemistest ja sitaga võrkaia möglamisest? Sugulaste omavahelisest pärandijagamisest, sellega seonduvast kohtuskäimisest, jne, jne?

Sina ootad siin NIMESID? Et kohe siin välja laduda:
X käis 5.09.1968 kaebamas Y-i peale anekdoodi rääkimise, kirikus käimise, Brežnevi näopildiga WC kasutamise, ehituselt telliskivi virutamise, kingapoe müüjale pistise andmise, korterivahetamisega sahkerdamise, jne, jne eest??

Tahad Naistekast teha uue KGB või pealekaebamiskontori? Ja mispärast? Seepärast, et sina muidu ei usu! Ära usu!!! Sinu probleem, et ei oska surfata ajalooürikutes, kasvõi Memento raamatutes või elulooraamatutes.

Kas sa sugugi oma ajutegevust mõtlemiseks, juurdlemiseks, järelduste tegemiseks - kasutada ei oska?

Oh, sind, äpu memmekas.
 
nõuka-aegne 26. detsember 2016, kl 20.57
Kui see asi oleks tõesti olnud nii hull, nagu paljud maalivad (kohutav ja jõle ENSV aeg, kus mittekui midagi head polnud, et oli aint üks suur viletsus, hirm ja surm vahtis iga nurga taga, kogu aeg kiusati taga, kogu aeg luurati ja nuhiti ja karistati), siis ei oleks me ju üldse elus. Oleksime ehk kollektiivselt enesetapu teinud.
 
eelmisele 26. detsember 2016, kl 21.07
mismoodi kümme ja rohkem aega üle elati siberis, mismoodi elati koonduslaagrites ja vangilaagrites, miks küll kollektiivset enesetappu ei tehtud. tõesti.
 
Jussi 26. detsember 2016, kl 21.07
Praegune multikulti kultuur teeb lõppu kogu Eesti kultuurile ja pühadele. See on hullem rahvaste segamine kui oli nõuka ajal. Täielik rahvaste ränne.
 
eks jah 26. detsember 2016, kl 21.57
Eks igal ajastul ole oma nägu.
Seepärast on mind alati nördima pannud need, kes laulavad järgi, kui miskit ette lauldakse, ise mitte midagi teadmata.
Olen ise nõukaaegne.
Kuna olin laps, siis elasin oma lapseelu, olin rõõmus ja õnnelik, sest olingi oma lapsemaailmas õnnelik. Samas kui täna mõtlen tagasi, siis elasime meie küll kehvasti, sest voodiks oli laudadest pink, mille peal madrats, padi ja tekk, linad ka muidugi.
Toit oli küll naturaalne ja puhas, aga mingit prassimist ei olnud. Ometi olin õnnelik, sest olgugi, et need pioneeride ja oktoobrilaste värgid olid ideekasvatatusena mõeldud, oli meil palju lõbusaid tegemisi ja kasulikke kasvatuslikke momente hulga. Me tegime nii paljut koos, me aitasime vanu inimesi, me abistasime nt üht invaliidi lihtsalt abistamisrõõmust, me olime ühtsed, vähemalt meie klassis oli see nii.
Olime õnnelikud, meil olid eesmärgid ja suured sihid silme ees, tahtsime edasi õppida, tahtsime anda oma panuse inimeste elu parandamisse, unistasime, lootsime ja no ei mäleta, et oleksime õnnetud olnud seepärast, et meil oli raha vähe ja pidime tööd tegema juba kooli kõrvalt suviti. See oli tore, mitte kole.
Lapsed on ikka lapsed ja nende elu peabki nende südames õnnelik olema. Kui see nii pole, siis edasi ongi üks häda, et pole üks asi hea, pole teine asi hea ja kõik teised on aina nende hädades süüdi.

Kujutan praegu nt ette, et mida ma lapsena oleksin tundnud, kui meid oleks Siberisse veetud. Kindlasti oleksin kohanenud, kui mu kõrval oleks olnud mu ema või keegi lähedane. Isegi siis, kui polekski olnud, oleksin kohanenud ja võtnud seda elu loomuliku osana, seiklusena ehk isegi.
Aga samas kujutan ennast täiskasvanuna Siberisse veetuna, ausalt, ma sureksin muresse, kurbusse ja õudu.
Seepärast mõistan oma vanavanemaid, kes kaotasid NSVL tulekuga kogu oma loodud elu. Kõik, mis neil oli, hävitas sõda ja mis veel alles jäi, selle võttis uus kord.
No ausalt, ma sureksin hoobilt, kui peaksin praegu samas seisus olema.
Selline on siis erinevus lapse ja täiskasvanu ja sealt juba noore ja vana täiskasvanu kohanemisvõimes ja suhtumises pöördeliste asjadega.
Mida vanem sa oled, seda raskem on kohaneda ja oma elu täiesti ümber luua.
Seepärast pole vale ei üks ega teine, ei see, kui räägitakse, et nõukaaeg oli kohutav ja ei see, et oli ikka rõõmu ja nalja ja tore aeg oli.
Kõik on nii pagana suhteline siin ilmas...oleneb, millise nurga alt vaadata....
 
eelmisele 26. detsember 2016, kl 22.23
Nõukaajal inimesed ei julgenudki avalikult välja öelda, mida mõtlesid. Keegi ei tahtnud hullumajja ega vanglasse sattuda.
Kas siis sinu meelest olid vene ajal jõulud riiklik püha? Provotseerid lihtsalt.
 
eelmisele 26. detsember 2016, kl 22.24
Parandan, komm oli mõeldud 20. 57 - le, nõukaaegsele.
 
ka 1957 sündinud 26. detsember 2016, kl 22.36
koolis kui 24 detsember juhtus olema pühapäev siis muudeti see koolipäevaks ja tuli pikk nädal (laupäev oli ju niigi töö ja koolipäev)Põhyjendati, et siis saame pikemad pühad ja 30- ndal kooli minema ei pidanud, nääripidu peeti 28. ndal ära ja tunnistustel käisime järel 29 ndal
 
vastused 26. detsember 2016, kl 23.32
...Kas siis sinu meelest olid vene ajal jõulud riiklik püha?

Aga kust sa sellest lugesid? Kes seda väitis? Loetust arusaamisega midagi lahti? Lahmimine on nii sissejuurdunud, et süveneda ei suudagi.

..mismoodi kümme ja rohkem aega üle elati siberis, mismoodi elati koonduslaagrites ja vangilaagrites, miks küll kollektiivset enesetappu ei tehtud. tõesti.

Mismoodi elati? Jumalat tunnistades, jõuluid ja teisi kirikupühasid tähistades. Mitte omaks võttes võõraid pühi, vaid säilitades eestlust ja väärtustades eestlaseks olemist.
 
To vastused 26. detsember 2016, kl 23.46
nõuka-aegne 26. detsember 2016, kl 20.57 Kirjutas:
"Kui see asi oleks tõesti olnud nii hull, nagu paljud maalivad (kohutav ja jõle ENSV aeg, kus mittekui midagi head polnud, et oli aint üks suur viletsus, hirm ja surm vahtis iga nurga taga, kogu aeg kiusati taga, kogu aeg luurati ja nuhiti ja karistati), siis ei oleks me ju üldse elus. Oleksime ehk kollektiivselt enesetapu teinud."

VASTUSEKS oli:

eelmisele 26. detsember 2016, kl 21.07
"mismoodi kümme ja rohkem aega üle elati siberis, mismoodi elati koonduslaagrites ja vangilaagrites, miks küll kollektiivset enesetappu ei tehtud. tõesti."

sina vastad vastusele?:(?!:)
 
ja-jah 27. detsember 2016, kl 00.06
inimesi on kahesuguseid. ühed on need , kellele see nõukaaeg meeldis ja need kellele ei meeldinud. tänapäeva mõistes, vaesemale inimesele meeldis, rikkurile ei meeldinud, sest tol ajal ei tohtinud sa jõukaks saada, v.a. mõned tegelased.
no ja mis valetamisse puutub, siis eks seda ajupesu tehakse tõesti ka koolis tänapäeva noortele, kui halb ja paha to aeg oli. mina ütlen, et olen tolle aja laps ja polnud ta midagi nii halb ja paha, kui nüüd seda serveeritakse praegustele noortele. eks tolles ajas oli palju häid asju ja ka praeguses ajas.
 
:) 27. detsember 2016, kl 00.07
Väga õigesti kirjutas "eks jah" - lapsed olid alati õnnelikud. Sest nad olid lapsed, nad ei teadnud midagi poliitikast, sellest, mis oli enne ja mis oleks võinud olla vabas maailmas ka siis. Nende jaoks oligi maailm vaba! Sõda polnud, ohtu elule polnud, kõht oli täis ja tuba soe. Mänguasjad ja riided olid viletsad, aga kes meist oskas paremat tahtagi!
Meil endil polnud mingit probleemi jõuludega - suht suva. Miskipärast vanematel oli. Nemad protestisid ja pelgasid samal ajal. Aga väga vaikselt protestisid... No käisid jõuluõhtul kirikus, salamisi. Kirik oli tõesti paksult rahvast täis. Üldse aru ei saanud, millest räägiti, miks võis vahel istuda, millal pidi püsti tõusma. Pikk ja igav kombetalitus.
Aga melu ja tuledesära oli muidugi põnev. Mõtlesin, et ongi mingi uhke teine maailm. Palusin ema, et käiksime tihemini kirikus! No läksimegi siis tavalisel pühapäeval... Oh aeg.
Külm, kõle, tuim, 10 mammit kuulamas.
Ja see oligi kogu see uhkelt nõukogude vastu protesteeriv Eesti! Neid tõesti jätkus vaid üheks õhtuks aastas, kus end näidata. Nõme.
 
to ja-jah 27. detsember 2016, kl 00.27
Tänapäeva koolilapsed ei tea küll nõukaajast midagi, nad ei ole sel ajal elanud.

Endale küll nõukaaeg ei meeldinud, lõputu propaganda, inimeste suukorvistamine tüütas nii ära. Midagi öelda ei tohtinud, mõelda ei tohtinud.
 
no peand hoogu 00:27 27. detsember 2016, kl 00.39
kes küll saab keelata mõtteid?
mida sa räägid ometi.
ma olen ka tollest ajast, aga mõtteid ei saanud küll keegi sinult võtta.
ja seda ka, et mis propaganda siis hullem oli? kust sina seda niiväga üldse teadsidki. siis ju polnud netti, kus kõik vabalt rääkida said. siis lugesid lehte, kuulasid raadiot. kas see sai siis kedagi suukorvistada, see tilluke kild infot, mis nii piiratult rahvani jõudis.
mis praegu teisiti on, ütle?
just praegusel ajal ajab mind lausa haigeks see propaganda infotulv, millest sa ei oskagi tõde enam leida. see neelab su alla, sa kaod sellesse koos oma "suukorvide" ja muu müraga.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!